MTZ-82 aastast 1992
#1
Tervist!

Kõigepealt ilusat uut alanud aastat kõigile tehnikahuvilistele!

Kavatsen foorumisse üles tähendada oma invaliidist MTZ-82 edusammud paranemise suunas. Loodetavasti. Olen foorumit mõned aastad jälginud ja lugenud aga pole varem leidnud piisavalt head põhjust, et oma teema siia teha Rolleyes . Nüüd siis teen ja loodan, et saan seoses remondiga ning varuosadega pisut abi. Kindlasti on väga oodatud ka uued huvitavaid mõtteid. Arvan, et arutelu käigus lahendatakse kindlasti mitmed tekkinud probleemid. Tänud ette ära juba! Wink
Eelmisel kevadel sai lolli peaga üks pigem kehvas seisus traktor koju veetud visiooniga, et pärast mõningast remonti väikses talupidamises tööd hakata tegema. Üldiselt kannataks mõningaid töid teha ja sai seda ka tehtud, aga süda ei andnud rahu ning võtsin asja nüüd sügisest pisut tõsisemalt käsile. Tööde alustamiseks oli eeldus, et tekitan majapidamises sobiva nurga. Selleks vedasin kuuri kolast tühjaks ning tõin tööriistad asemele. Kindlasti jooksvalt tuleb seda veel teha. Ruum on küll pisut väike aga usun, et saab hakkama - tuleb leidlik olla.

Traktorist nii palju, et tegemist on 1992. aastal tehasest välja sõitnud akvaariumkabiiniga masinaga. Ajaloo kohta väga palju informatsiooni pole aga "ärihai", kes mulle traktori müüs ütles, et seisis vanatädil kuskil puu all. Igatahes on mootorile remont tehtud, sest mootoriplokk on uus ja hiljuti paigaldatud. Üldiselt kõik eluks olulised funktsioonid toimivad (mootor, ülekande osa, hüdraulika, sillad, juhtimine) AGA tahaks samm sammu haaval üle käia. 

Mõningad pildid:
   
   
Suvel sai remonditud esisilla vasakpoolset nurkülekannet, üks hammas oli kõndima läinud. Vahetatud sai võll koos laagritega.
   
Hetkeseisuga on kabiin traktorist eraldatud ning allesjäänud monstrum kuuri alla sõidetud. Olen alustanud ka tagumise otsa lahti lammutamise ja puhastamisega. Maha on võetud kütusepaagid ja rippsüsteem.
   
   

Parimat,
Henri
Vasta
#2
(04-01-2018, 16:30 PM)HenriRa Kirjutas: Tervist!

Kõigepealt ilusat uut alanud aastat kõigile tehnikahuvilistele!

Kavatsen foorumisse üles tähendada oma invaliidist MTZ-82 edusammud paranemise suunas. Loodetavasti. Olen foorumit mõned aastad jälginud ja lugenud aga pole varem leidnud piisavalt head põhjust, et oma teema siia teha Rolleyes . Nüüd siis teen ja loodan, et saan seoses remondiga ning varuosadega pisut abi. Kindlasti on väga oodatud ka uued huvitavaid mõtteid. Arvan, et arutelu käigus lahendatakse kindlasti mitmed tekkinud probleemid. Tänud ette ära juba! Wink
Eelmisel kevadel sai lolli peaga üks pigem kehvas seisus traktor koju veetud visiooniga, et pärast mõningast remonti väikses talupidamises tööd hakata tegema. Üldiselt kannataks mõningaid töid teha ja sai seda ka tehtud, aga süda ei andnud rahu ning võtsin asja nüüd sügisest pisut tõsisemalt käsile. Tööde alustamiseks oli eeldus, et tekitan majapidamises sobiva nurga. Selleks vedasin kuuri kolast tühjaks ning tõin tööriistad asemele. Kindlasti jooksvalt tuleb seda veel teha. Ruum on küll pisut väike aga usun, et saab hakkama - tuleb leidlik olla.

Traktorist nii palju, et tegemist on 1992. aastal tehasest välja sõitnud akvaariumkabiiniga masinaga. Ajaloo kohta väga palju informatsiooni pole aga "ärihai", kes mulle traktori müüs ütles, et seisis vanatädil kuskil puu all. Igatahes on mootorile remont tehtud, sest mootoriplokk on uus ja hiljuti paigaldatud. Üldiselt kõik eluks olulised funktsioonid toimivad (mootor, ülekande osa, hüdraulika, sillad, juhtimine) AGA tahaks samm sammu haaval üle käia. 

Mõningad pildid:


Suvel sai remonditud esisilla vasakpoolset nurkülekannet, üks hammas oli kõndima läinud. Vahetatud sai võll koos laagritega.

Hetkeseisuga on kabiin traktorist eraldatud ning allesjäänud monstrum kuuri alla sõidetud. Olen alustanud ka tagumise otsa lahti lammutamise ja puhastamisega. Maha on võetud kütusepaagid ja rippsüsteem.



Parimat,
Henri

Kuur tõepoolest natuke kitsavõitu sellise masina jaoks, aga kindlasti saab olulisema tehtud ka kitsastes tingimustes. Vähemalt ei sõltu ilmast. Nagu nii meis aastaringselt üks s...t suusailm koguaeg. 
Aga jõudu ja jaksu tegemistes.
Elekter ja elektroonika 1977 a.
CAT rasketehnika hooldus ja remont.
Kõnetraat:524null8721
Vasta
#3
No pole hullu alustuseks :Big Grin Teisalt lohutame, et ega neid suurekabiiniga russe pole just lademetes võtta ka. Viimasel  ajal ongi nii, et kui midagi silmad ja koheselt ei torma, kui ei, siis ärihaid (Eestis võib neid ca 8-10tk üles lugeda) ostavad masina ära ja siis hakkab see kepp pihta. - ajalugu ei teata ja masin on veel kuidagi liikuv.


Alustuseks Kui sa rusi peal väga tugev ei ole. Kae vahepeal koduvideosid.
https://www.youtube.com/results?search_q...on+project.

EI poolda kõiki töömeetodeid, samas KODUSTES TINGIMUSTES on päris osav.



NB2 kui esisilda remondid, siis puuri juba korraga esisilla prussi sisse need avad ära ka silindrikinnituse jaoks - sul valuklots olemas. Äkki mõtled ka kunagi hüdrorooli paigalduse peale.
On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#4
(05-01-2018, 02:21 AM)unimüts Kirjutas: No pole hullu alustuseks :Big Grin Teisalt lohutame, et ega neid suurekabiiniga russe pole just lademetes võtta ka. Viimasel  ajal ongi nii, et kui midagi silmad ja koheselt ei torma, kui ei, siis ärihaid (Eestis võib neid ca 8-10tk üles lugeda) ostavad masina ära ja siis hakkab see kepp pihta. - ajalugu ei teata ja masin on veel kuidagi liikuv.


Alustuseks Kui sa rusi peal väga tugev ei ole. Kae vahepeal koduvideosid.
https://www.youtube.com/results?search_q...on+project.

EI poolda kõiki töömeetodeid, samas KODUSTES TINGIMUSTES on päris osav.



NB2 kui esisilda remondid, siis puuri juba korraga esisilla prussi sisse need avad ära ka silindrikinnituse jaoks - sul valuklots olemas. Äkki mõtled ka kunagi hüdrorooli paigalduse peale.

100% nõus, et ei olegi suure kabiiniga traktoreid väga palju turul. Seda ilmestab ka minu otsinguteperioodi pikkus - ca 6-7 kuud. Eriti kui sead hinnavahemikuks 3500.- kuni 4500.- Mõnevõrra rohkem tähendasin ma kuulutusi, kus müüakse ca 6500.- kuni 9000.- traktoreid aga kuna ei soovinud korraga nii palju välja käia ning pigem väljaminekuid remondi ja varuosade näol pikema perioodi peale hajutada, valisin selle tee, et ostan kõpitsemist vajava pilli. Päeva lõpuks ehk õpib midagi kasulikku juurde ka Smile .

Selle härra tegemistel olen ka silma peal hoidnud. Minu meelest ka täitsa asjalik vaatamine. Analoogseid videosid on Youtube's venelastel, poolakatel, leedukatel ka...

Avade puurimise mõte väga hea kuigi olen hetkel hüdrorooli plaanidest välja jätnud. Põhjus lihtsalt selles, et originaalsüsteem toimetab vähemalt hetkel veel hästi.

Parimat,
Henri
Vasta
#5
Kuna traktori juures käimiseks on mul ainult nädalavahetusel võimalus, pole palju vahepeal juhtunud, kuid midagi siiski. Plats sai käigukasti ja tagasilla kohalt puhtaks tehtud ning on valmis poolitamiseks. Selle tarbeks leidsin raskest rauast põrandaresti ja panin rattad alla, et üht-teist sellele toetada ja samal ajal ka liigutada Smile .
   

Millist ülesannet täidab tagasilla plaadil olev kronstein? Teisel traktoril mul seda pole ning samuti ei ole seda varuosadekataloogi joonisel.
   

Parimat,
Henri
Vasta
#6
Diffri blokeeringu pedaal käib sinna. Mtz 50 tagasilla kaan siis äkki.
Vasta
#7
See on hoopis tagumise rippsüsteemi ülemisse asendisse lukustamiseks mõeldud süsteemi osa. 

Osa nr7.

http://agrotrade.home.pl/inkontrahent.php?g=498

82-el on süsteemi liigutamise hoob hoopis traktori taga ning opereerimiseks peab akna avama.
Vasta
#8
(11-01-2018, 19:58 PM)reljo86 Kirjutas: See on hoopis tagumise rippsüsteemi ülemisse asendisse lukustamiseks mõeldud süsteemi osa. 

Osa nr7.

http://agrotrade.home.pl/inkontrahent.php?g=498

82-el on süsteemi liigutamise hoob hoopis traktori taga ning opereerimiseks peab akna avama.

Suur tänu! Huvitav, et antud lingil on selline joonis ikkagi "80/82/820" kataloogis, kuigi 82-l on hoob kabiini tagaosas (samuti mul).

Parimat,
Henri
Vasta
#9
Tere,

Panen väikse pildigalerii eelmise nädalavahetuse tegemistest. Puhastamine, ettevalmistused, traktori poolitamine..
   
   
Hüdropaagi tihvt arvas, et on parem kui ta sisse murdub.
   
Sidurikoda üsna pigine Big Grin Tundub, et tihend on päris kaua mittetöötanud. 
   

Plaanis ongi järgmisena ette võtta vahekast. Tellisin pmkaubamajast vajalikud laagrid ja tihendid:

1) Laager 210 (6210)             50 x 90 x 20     4tk
2) Laager 211 (6211)             55 x 100 x 21   1tk
3) Laager 307-K1 (6307)        35 x 80 x 21     1tk
4) Laager 305 (6305)             25 x 62 x 17     2tk
5) Laager 6-50306K (6306)     30 x 72 x 19     1tk
6) Laager 943/30                                         1tk
7) Laager 942/40                                         1tk
8) SK-tihend 50x70                                       1tk
9) Papptihendite komplekt.

O-rõngad otsin kohalikust poest. Võib-olla jäi midagi jooniste pealt kahe silma ning midagi tuleb lammutamise käigus veel välja aga eks siis ostan need osad jooksvalt juurde.


Parimat,
Henri Wink
Vasta
#10
Papptihendid soovitan küll ise teha paroniidist. Omal pärast lihtsam ja välimus ka viisakas, ei immitse läbi.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#11
(17-01-2018, 18:04 PM)HenriRa Kirjutas: Tere,

Panen väikse pildigalerii eelmise nädalavahetuse tegemistest. Puhastamine, ettevalmistused, traktori poolitamine..


Hüdropaagi tihvt arvas, et on parem kui ta sisse murdub.

Sidurikoda üsna pigine Big Grin Tundub, et tihend on päris kaua mittetöötanud. 


Plaanis ongi järgmisena ette võtta vahekast. Tellisin pmkaubamajast vajalikud laagrid ja tihendid:

1) Laager 210 (6210)             50 x 90 x 20     4tk
2) Laager 211 (6211)             55 x 100 x 21   1tk
3) Laager 307-K1 (6307)        35 x 80 x 21     1tk
4) Laager 305 (6305)             25 x 62 x 17     2tk
5) Laager 6-50306K (6306)     30 x 72 x 19     1tk
6) Laager 943/30                                         1tk
7) Laager 942/40                                         1tk
8) SK-tihend 50x70                                       1tk
9) Papptihendite komplekt.

O-rõngad otsin kohalikust poest. Võib-olla jäi midagi jooniste pealt kahe silma ning midagi tuleb lammutamise käigus veel välja aga eks siis ostan need osad jooksvalt juurde.


Parimat,
Henri Wink
Hetkel ei saa aru, mis nendel vanadel laagritel viga oli ? Loksusid, undasid või mis ?
Uued ei ole kindlalt parema kvaliteediga kui ostsid need PM kaubamajast.
Palju on töötunde, et sellist remonti juba vajab ???
Minu MTZ 82 mis toodeti 91 aastal, mille tõi vanaisa ise tehasest vahetades selle seebi vastu 1991 aastal on hetkel 1892 töötundi ja peale õlide vahetuste, filtrite puhastuste, vahetamiste pole selle isendiga veel midagi tehtud.
Ma ei saa aru miks on vaja lammutada asju, mis toimivad ja toimetavad ???
Vasta
#12
Minuarust kippusid lagunema pooltelje sisemised laagrid ja eriti kui traktorile olid laiemad kummid alla pandud. Sinna istusid ka rulllaagrid,neid müüakse. Mõõtu ei mäleta. Igaljuhul tasuks otsida veel veneaegseid uusi laagreid. Need kestavad.
T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#13
(18-01-2018, 00:12 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Igaljuhul tasuks otsida veel veneaegseid uusi laagreid. Need kestavad.
T.

Või siis korralik Lääne laager a'la SKF vms...

Igasugused ukrainia, valgevene, poola, hiina ja kõik muu vahepealne tasuks kohe minema visata...

Ise olen üldiselt nii vaatand, et kui kastil kaan maas ja käega katsudes lõtku ei ole, siis näppima ka ei hakka...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#14
Ega SKF ka mingi korralik pole. Geneka laagrid küll vastu ei pidanud.
Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta
#15
(18-01-2018, 09:10 AM)52mees Kirjutas: Ega SKF ka mingi korralik pole. Geneka laagrid küll vastu ei pidanud.

Ju polnud selleks sobiv laager, üle poole maailmast lihtsalt ei saa eksida... Big Grin

Timken on ka hea variant...

Mul jumzi käigukast sisaldab ainult timkeni, koyo ja skf laagreid, üks NTN ka sai vist, ei ütleks et parem oleks kui mõni teine jumz platsipeal, millel 40 aastat töötand orginaalid vene laagrid sees veel pöörlevad... Big Grin  Seega ühineks eelkõnelejatega ning ütleks, et kui katki ei ole siis mis tast siis remontida või vahetada. Kui lõtkud sees siis muidugi teine asi.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#16
(18-01-2018, 00:12 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Minuarust kippusid lagunema pooltelje sisemised laagrid ja eriti kui traktorile olid laiemad kummid alla pandud. Sinna istusid ka rulllaagrid,neid müüakse. Mõõtu ei mäleta. Igaljuhul tasuks otsida veel veneaegseid uusi laagreid. Need kestavad.
T.

Pooltelgedele lähevad laagrid mõõduga 217 (6217) 85x150x28.
Vasta
#17
Selle erinevate tootjate laagrite vastupidavuse kohapealt tahaks arvamust avaldada.
Nimelt laager on standardile ja normidele vastav toode ja seega peaks jälgima mitte ainult mõõte vaid ka ülejäänud sümboleid markeeringus.
Näiteks kui me paneme käigukasti muidu mõõtudelt sobiva laagri, kuid võllil tekib külgsurve laagrile ja tootja pole seda ette näinud siis lihtsalt laager ei kesta ja leitakse et ju on kehv tootja...
Sama asi on löökkoormusega.
Paned korra kõvasti ja valesti mingit käiku ja laagri võrudele pressitakse kuulide/rullide jäljed sisse sest toode pole mõeldud lööke taluma vaid muidu suurt koormust.
Mingit aimu näiteks külgjõu talumisest annavad kuulide läbimõõdud.
Suurte kuulidega on külgpind veereteel oluliselt suurem.
Samuti peab arvestama, et enamus tänapäeva laagreid pole mitte läbikarastusega vaid ainult pinnakiht on kõva ja seest pehme.
Vanasti olid venelastel paremad ja kallimad terasesordid laagrite valmistamiseks ja need talusid oluliselt paremini igasugu väärkohtlemisi ja plaaniväliseid jõude.
Praegu jälle on termika ja keemia niipalju arenenud et palju odavamast materjalist saadakse sama vastupidavusega toode.
Kunagi sai Timkenist uuritud, miks on margipõhiselt käigukastile laager nii ropult kallis, kuigi on mõõtudelt tavaline.
Siis tuligi välja, et pole külgjõu taluvus piisav ja koormustaluvus ka.
Ja neile nõuetele mis spetslaager vastas oleks saanud ka tavalaagri, kuid see oli grammi kallimgi kui spetslaager.
Vasta
#18
(18-01-2018, 09:41 AM)mlsluik Kirjutas: Ju polnud selleks sobiv laager, üle poole maailmast lihtsalt ei saa eksida... Big Grin

Olen ise ka kordi rohkem kui 1 pettunud skf'is. Nt. esirattalaager, mis võiks olla täpne asi. Peale paigaldust jäi loksuma. Ei ole väärkohelnud teda paigaldusel. Ja sellist asja on olnud mitmeid kordi, tõsi küll, ühe automudeli raames (erinevatel sõidukitel), aga siiski. Võtad teise firma, nt. Fag ja asi korras, ei häält, ei loksu, mida käega tunned. Muidu polekski ju hullu, kuna unnanud ta pole aga rumalasti kolistas aukudes.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne