Mobiilne lintsaeraam
#21
Miks üldse vedrud vajalikud on?
Vasta
#22
(09-02-2018, 15:25 PM)donn Kirjutas: Olen praegu silma peal hoidnud 375 kg kandevõimega vedrudel. Ei teagi nüüd, kas see on neil "maksimaalne" kandevõime - st vedrud juba pahempidi lookas vastu läbilöögi puksi või on see okei maanteel 70-ga probleemivaba kulgemise näitaja.

Eeldatav saeraami kaal tuleb üle 600 kilo. Hetkel juba ~ 365 kg.

See on lubatud kandevõime ehk see, koormus, mida vedrud on nõus lõputult (no tegelikult küll wägga palju kordi) kandma. Puhvritele vajub enne seda...

Vaatasin, et Respo 500 kg vedru on <19 €. Seega pole mosse pakkidega jändamisel mingit mõtet.


70 eeldab haagiseks registreerimist. Mida Sa vist ei plaani? Eriveosena veetav pukseeritav seade on kuni 25...
Vasta
#23
Lehtvedru kandevõimet saab väga lihtsalt suurendada. Kõik oleneb vedrupaki kandvast pikkusest. 
Lisakandurid lühendatud maa peale, enne läbilööki aitavad.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#24
(09-02-2018, 16:05 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Miks üldse vedrud vajalikud on?
Säästavad võibolla silda veidi? Olen kokku puutunud jäiga sillaga haagisega, millel ratas alt tuli, kuna veljepoldid ära murdusid.

(09-02-2018, 16:42 PM)v6sa Kirjutas: ...
70 eeldab haagiseks registreerimist. Mida Sa vist ei plaani? Eriveosena veetav pukseeritav seade on kuni 25...
Ei teagi. Plaanis ei ole. Samas 25-ga ka ei viitsi aega raisata. Eks näis.  Big Grin
Vasta
#25
Väheke arengut jälle. Sai enamus tungraudadest kokku ja üks ka näidiseks külge. Kinnitub splindiga lukustatava poldiga. Töötamise ajaks saab vertikaalseks pöörata. Kasutasin 24 mm-st keermelatti, torudeks 60x60x5 s355 ja 50x50x4 s355. Keermelati osas on kahtlused. Eks praktika näitab.

   
   
   
Vasta
#26
Tsitaat:. Keermelati osas on kahtlused
Mina olen sellistel puhkudel kasutanud 5 EURi eest ostetud BMW (MB) tungraudu.
Sees trapetskeere ja väntamine küljelt. Sõltuvalt vajadusest, kas "omas mahlas" või ainult mehanismi.
Vanemad on metall liuguritega.
Vasta
#27
Saeraami treiler seisab täna ametlikult omal jalal. Nüüd sild, relsid, veotiisel ja siis peab saeraami ka peale ehitama. Vist.  Wink 
   
   

Ja ei olegi kõver. Peaks vist täitsa saama sirget materjali lõigata.
   
Vasta
#28
(24-02-2018, 21:10 PM)donn Kirjutas: Saeraami treiler seisab täna ametlikult omal jalal. Nüüd sild, relsid, veotiisel ja siis peab saeraami ka peale ehitama. Vist.  Wink 



Ja ei olegi kõver. Peaks vist täitsa saama sirget materjali lõigata.

Mul tõmbas alles siis kõveraks, kui vinkli peale keevitasin. Ja silmaga seda kõverust ei näegi, rihtlati peale panin, siis  tuli välja.
Sul paistab ka vähe tummisem karp olema, võib-olla ei tekigi probleemi..
Ja ketiga raam pole ka nii tundlik raudtee kergele lainetamisele, seega pole ilmselt põhjust põdeda.
Vasta
#29
Kruttisin lõpuks pooliku paadihaagise projekti alt kinniroostetanud laagritega silla ära. Vahetasin mõlemas rummus laagrid ja tihendid, juurde ostsin teise ratta, mille parameetrid võtsin olemasoleva 4 x 100 poldivalemiga veljega rattalt, mis oli põlluleid. Ju siis läks kellelgi haagise pealt kaduma. Oli tutikas mõned aastad tagasi. Sain ka 500 kg vedrud. Nende peal oma 90 kilo, riiete ja nr 48 turvaninaga saabastega hüpates tundus vedru vedel. Aga ilmselt sõtkusin ainult esimest lehte ja teised ei saanud veel progresseeruvalt töölegi hakata. Homme näen. Sillal võtsin jupi vahelt, et vedrupakkide kinnitusplaadid saeraami külgedega kohakuti jookseks. Homme teen vedrudele treileri külge kinnitused.

   
   
   
   
   
Vasta
#30
Mul ka kunagi haagisel ratas alt tulnud ja metsa perutanud,tänaseni minust seal. Keegi geenius ilmselt lahti kruvitud. Keila Ääsmäe mntl.
Vasta
#31
Sild all. Vedrud täiesti normaalsed. Ei olegi vedelad.
   
   
Vasta
#32
Keevitasin lõpuks treila korralikult kokku. Peale said ka relsid. Proovin esialgu nii nagu plaan oli, kummuli nurkrauaga. Nurkraua keevitamise tõttu ära ei tõmmanud, kuna hajutasin keevised üle vinkli laiali, st ei hakanud ühest otsast ja ei lõpetanud teises otsas, vaid keevitasin ühest otsast, siis teisest, siis keskelt, siis omakorda nende keeviste keskelt jne. Toimis küll. Rihtlatt näitab ilmselt kumerusi või nõgusust, palja silmaga on täitsa bueno.
   
   
Vasta
#33
Mille kuradi pärast sa need nurkrauad kummuli keerasid?

E: Nii toimetades saab saeratastest english wheel ja sellest nurkrauast materjal mida töötlema hakkad. Mis sa arvad, mis kuju see nurkraud lõpuks võtab seal all?
Juhul kui tahad, et selline konstrui mingigi aeg sirgena vastu peab, pead pikalt kinni keevitama vastasel juhul hakkab üsna varsti lokkima.

Nurkraud on alati paigaldatud püstises asendis ja soonega rattad sõidavad serva peal. Nii on tehtud aegade algusest saati ja pole siiani kellelgi probleeme olnud.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#34
Kui nüüd jooksurattad sama 90 kraadi teed ,hakkkab saepuru hullult kinnikittima.
Vasta
#35
(13-03-2018, 13:58 PM)vanaain Kirjutas: Kui nüüd jooksurattad sama 90 kraadi teed ,hakkkab saepuru hullult kinnikittima.

Just... see on sellise konstrui teine suur miinus ja seal ei aita eriti isegi mingid harjad rullikute ees, ikka saab rullik mõnest kübemest kinni ja korjab enda külge. Tiba aja pärast sõidab nagu hobuvanker mööda kruusateed.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#36
(13-03-2018, 12:55 PM)viplala Kirjutas: Mille kuradi pärast sa need nurkrauad kummuli keerasid?

E: Nii toimetades saab saeratastest english wheel ...
...
 Nii on tehtud aegade algusest saati ja pole siiani kellelgi probleeme olnud.
Heh. Mis sa lärmad nüid... On tehtud nii enne mind ja tehakse kindlasti ka pärast mind. Täiesti oma valik. English wheel-i jaoks on tarvis lameda ja kumera ristlõikega pinda (praeguse nurkraua ja sellel jooksva ratta ristlõiked seda ei ole), millede vahelt ÕHUKE LEHTmaterjal läbi lastakse. Jah, on olemas spets rullikutega masin nurkraua kaardu töötlemiseks, samas... samal masinal on rullikud nurkraua nii lappi kui nurktöötluseks, ja seda mõlemat pidi. Seega vahet ju ei ole, mispidi see nurkraud seal on, rulli läheb ikka? Tõestuseks, et selline nurkraua asetus veel vähema keevitamisega vastu peab vaata järgmist videot:




(13-03-2018, 13:58 PM)vanaain Kirjutas: ....,hakkkab saepuru hullult kinnikittima.
Mul hakkas kettsaeraamil lapiti nurkrauaga isegi kinni kittima. Ei ole väga vahet. Minu plaaniks on rattad raami sisse ehitada nii, et lindilt lendav saepuru nende ega suuremas osas ka relssidele ei kuku, võibolla terasharjad ratastele, lisaks plastist kraabid ette ja taha otsa, enne ja pärast rattaid. Aga eks näis.
(13-03-2018, 14:02 PM)viplala Kirjutas: ... seal ei aita eriti isegi mingid harjad rullikute ees, ...
Elame, näeme. Big Grin
Vasta
#37
Minu raamil on vinklid nagu Donn-il ning probleeme küll ei ole kasutamisel. Lokkima läksid tsingi vannis, mitte raami tehes või kasutades. Liikuvale raamile on rattast rattani pandud kate, et puru relsile ei läheks, ning mõlemas otsas on pintslid ees.
Vasta
#38
Rööpa koha pealt märgiks kah, et minu kaadervärk sõitis mööda kuuskanti, mõtteks siis materjali pinna tugevus.
Ratta soon ka vastavalt sellele, plekid-pintslid-katted ka ja ma ei ütleks küll, et puru rööpale kogunemine mingi eriline probleem oleks olnud.
Vasta
#39
Mul sõidab mööda torusid, tugiratasteks on lihtsalt laagrid, asetus selline, et sobiks ka mööda kummuli nurkrauda liikuma. Kokkupuute pind on suhteliselt väike, aga vahel kippus ikka kultuuri kasvatama. Ketas viskab soga ka hästi igale poole laiali. Harjad ei õigustanud, ehk olid liiga pehmed, tegin tugevast plastikust plaadid, poolringi kujuliste sisselõigetega, libisevad mööda toru ja probleem lahendatud.
Risti liikumine on mööda nurkraua serva ja rattad soonega. Pole veel näinud, et juhtpinna servadel oleks saepuru, ometi täidab rataste sooned päris ruttu ära. Katet oli keeruline teha panin lausa rauast puhastajad soontele, aitas.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#40
Palgitoed, kinnituvad nurkrauast tehtud klambritega treileri siseseinade külge. Kõik kolm tuge hakkavad olema ühendatud üksteisega liigendiga ja liikuma üheskoos. Vastuseid saab neile olema kaks, need hakkavad libisema palgitugede alustorudel ja pingutamiseks kasutan kaht väiksemat käsivintsi, mis on veel vaja installeerida, kui nad ükskord kulleriga kohale jõuavad.
   
   
   
   
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne