Mobiilne saeraam
#41
90 kraadised palgiklambrid said omale vastused. Üles-alla liikuva klambri näol on tegemist paksuseinalise ümartoruga. Slaideri-alustoru omavahelised lõtkud on sisse arvestatud, et pingutatud asendis klamber ikkagi ülemise otsaga ennast palki hammustaks, mitte alt.
   
   

Täisnurksuse tagamiseks mõeldud klambrid on omavahel ühendatud Peugeot' esisilla kasutatud stabika kontidega. Kuna pean prantslast, siis neid jubinaid aegajalt ikka üle jääb ja minema viskamise asemel panen riiulisse. Ka šarniirid. Peres oli mõni aeg tagasi ka üks 206, sellel olid šarniirid osaks õõtsast ning šarniiri vahetamiseks tuli ära vahetada terve õõts. Neid kaks paari riiulis alles. Otstarbe ühele paarile leian lähemas tulevikus. 
   
   

Klambrite pingutamiseks saabusid kohale vintsid. Suurem vints jääb palgi pealevinnamiseks. Või kasutan ATV kaugjuhitavat elektrilist. Eks ole näha. Treisin vintsi trossidele pronksist rullikud, et saaks tõmbe suunda muuta. Täna hakkan vintse paigaldama.
   

Toitekaabli normaalseks paigaldamiseks tellisin plastist rullikutega jubinad, mis hakkavad jooksma terastrossi peal, mille treilale püstitatud postide otsa kinnitan. Tööstusvoolukaabli jalus tolknemise asemel peaks see siis viisakalt silma riivamata kenasti spiraalselt lahti-kokku hakkama jooksma.
   
Vasta
#42
[attachment=68916 Kirjutas:donn pid='448042' dateline='1521700706']
Toitekaabli normaalseks paigaldamiseks tellisin plastist rullikutega jubinad, mis hakkavad jooksma terastrossi peal, mille treilale püstitatud postide otsa kinnitan. Tööstusvoolukaabli jalus tolknemise asemel peaks see siis viisakalt silma riivamata kenasti spiraalselt lahti-kokku hakkama jooksma.

Ma otsisin samu asju, sama asja jaoks. Ali fänn nagu ma olen, sai sealt tellitud. Vaatasin just taolist kus kinnitus ka pöörleb, et juhe saaks veelgi vabamalt joosta ka erineva nurga all sikutades. 

https://www.aliexpress.com/item/10PCS-X-...59514.html

   
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#43
Oma saeraamil sai ka alguses juhe selliste ksf viplala poolt viidatud rullidega trossi peale jooksma pandud aga mingil põhjusel sai need sealt minema visatud ja asendatud 2-3 lüliliste lehmaketi juppidega. Võibolla oli probleem selles, et kuna kaabel sai plastikust kaablisidemetega otse sinna aasa külge tõmmatud siis hakkas juhe vastu trossi käima ja hakkas pooma... No igatahes mingi probleem oli, et juhe ei jooksnud ilusti.
Vasta
#44
(23-03-2018, 13:40 PM)raivo45 Kirjutas: Oma saeraamil sai ka alguses juhe selliste ksf viplala poolt viidatud rullidega trossi peale jooksma pandud aga mingil põhjusel sai need sealt minema visatud ja asendatud 2-3 lüliliste lehmaketi juppidega. Võibolla oli probleem selles, et kuna kaabel sai plastikust kaablisidemetega otse sinna aasa külge tõmmatud siis hakkas juhe vastu trossi käima ja hakkas pooma... No igatahes mingi probleem oli, et juhe ei jooksnud ilusti.

Minul on kaablisidemetest tehtud nn aasad mis jooksevad mõõda traati ning aasad siis isoleeriga kaabli külge pandud. Ajab asja ära.
Vasta
#45
See pöörav rullik tundub jah parem variant olema. Katsetan need jäigad ära, siis saab edasi vaatada.

Eile sai saeraami treiler esimest korda töökojast välja ja sõitu. Vedrutab kenasti. Ilma vedrudeta kindlasti ei oleks julgenud jätta. Siis peaks eriti aeglaselt ja ettevaatlikult sellega sõitma. Muidugi, arvestades, kuidas vedrud mängima annavad, siis tuleb need ikkagi jäigemate vastu välja vahetada. Aga praegu selle peale veel ei mõtle.

Plaan on puruveski asemel ikkagi lintsaag peale ehitada. Uue nädala alguses hakkangi sellega tegelema. Lindid polegi teab mis kallid. Kui terituspink ka soodsalt soetada/ehitada, siis peaks olema kõva apgreid puruveskiga võrreldes.

   
   
   
Vasta
#46
Väike areng jälle. Kelk veereb. Nüüd saab hakata jäigestusraami ja vertikaalis liikuvat mootorite ja lindirataste kandurraami ehitama.
   
   
   
   
Vasta
#47
Tõstemehhanism tuleb terastrossidega. Tõstmiseks kinnitasin 25 mm ümarlati raami ülaossa, kuhu 4 mm terastross end peale kerib. Kerimiseks kasutan mopeedi hammasrattaid, hetkel kasutatuna, hiljem lähevad uued peale kui need kord Hiinast pärale jõuavad. Üks võlli täispööre peaks võrduma arvutuslikult 91,1 mm-ga kõrguses arvestades ka 4 mm trossi; üks Z13 hammaka pööre suhtes võlli külge kinnitatud Z37 hammakaga peaks andma ühe vändapöörde tulemuseks ~32 mm ja 30 mm puhasmaterjali paksuse, kui saetee on 2 mm. Mitte, et see info väga oluline oleks - töö hakkab nagunii joonlaua järgi käima. Stabiliseeriv raam on veel poolik - juurde tuleb keevitada ristijupid ja diagonaalid. Seda teen alles siis, kui mootorid ja lindirattad on küljes ning on näha, kus miski asub või ette hakkab jääma.
   
   
   
   
Vasta
#48
Vaata seda skeemi ja pane selle tõstevõlli kerimiseks kohe ka tigureduktor ja mootor. 
Ka need püsti vardad ülemise ühendusega  ja see oma sirge toepinnaga varrega liigutatav "trepp"  millel saeosa kõrguse järgi istub.

Üks trepi aste on laua paksus, õige pea selgub, et erinevaid mõõdutreppe ei olegi vaja rohkem, kui kõigest mõni. 
Trepid vineerist, kokku polditud.

Minu Eco-sageni kloonil käis kerimine turvavöö lindiga, mis oli ühes tükis ja all aasadest läbi, et kompenseeriks. Seal all ka lõpulüliti, et kui lint läheb vabaks, jääb mootor seisma.


Või kasuta "saab ju nii ka" varianti ja loe seda posti siis, kui käed üles-alla kerimisest villis, silmad joonlaua vaatamisest nürid ja näpud arvutamisest otsas.

Edu.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#49
Hea mõte. Ma ei saa sinna, noh, tegelikult saan, aga ei ole mõtet tavalist vahelduvvoolu tigumootorit panna. Äärmisel juhul saaksin ATV vintsi kasutada, mis saab toite akult, mille laadimiseks käitatakse 12V genekat vahevõllilt (mida käitavad bensiini- või elektrimootor). Kuna tahan kasutada ka bensiinimootorit, siis igasugu vahelduvvoolu elektrilised lisad ei õigusta ennast. Kõik raami liigutamisega seotud asjad peavad toimima mõlema mootori kasutamise korral ühtemoodi, et ei peaks raami opereerides jõuallika vahetusel ümber harjuma. Astmelise lõikekõrguse täpseks saavutamiseks joonlauda jälgimata olen mõelnud teha "redeli" vinkelrauast (sarnane asi oli Austraalias kasutused suurte masinate rattapoltide pika jõuõlaga pingutamisel, puuritud/freesitud vahedesse toetus padrunipikendus), millel iga 27 mm tagant auk sisse puuritud. See annaks vähima eelmääratud materjali paksuse 25 mm, ja järgnevad paksused astmeliselt 52, 79 jne. 25 ja 50 on nagunii põhilised paksused mida lõigata. Mõni tala siin-seal. Ja toores puit nagunii muudab kuivades ristlõiget nii palju, et nii täpne lõikamine ei mängigi suurt rolli. Eks ma õpin töö käigus. Ja muudatusi on ilmselt palju, mida tulevikus praktika käigus sisse viia.
Vasta
#50
Kandiliste torude peale keevituse-nikerdamise meetodil piisava täpsusega juhtpinna tekitamist ei teinud ma isegi siis, kui kalibreeritud matejali nii vabalt võtta ei olnud kui praegu.

Konkreetsel projektil jällegi hilja juba aga omal ajal siis sai treitud  ( vist oli diam 50) püstpostid, millel üles-alla liikuval torul olid otstesse polditud flantsidega juhtpinnad. 

Siis oli libisemine raud piki rauda, tänapäeval võtaks kalibreeritud ümara (või hüdrosilndri varre materjali) ja sinna peale laokaubana saadaval pronkspuksidel  üles-alla toru mille omakorda flantsiga raami külge kinnitaks. 

Igal juhul täpsem ja lihtsam, kui kanttoru kanttoru peal lõtkuvabalt sõitma saada.

Treimisega on juba kord nii, et kokku keevitatu saab lihtsalt väga täpselt üle treida, ise tead ju.
Kandilist sisepinda neljast küljest kasvõi poltidega plastliuguritel  täpseks saada...nojah. 

Trossidega on see lugu, et kuna saeaparaat ei ole täpselt tasakaalus, ehk üks pool tavaliselt on raskem, see kus mootor, siis trossid venivad vibratsiooni abil erinevalt ja jälle on jama majas.

Vt mu skeemi,  mul oli kahe poole tõstelint ühes tükis, mis seda kompenseeris. Paralleelsuse tagavad juhtpinnad aga trossid peavad täpselt ühtemoodi tõmbama.

Reguleeritav  mõõdutrepp koosnes mul külgepidi kokku keevitatud kuuskandijuppidest millel igaühel reguleerimiseks otsas kontramutriga polt.
Nagu oreliviled.  Vastus oli ka samamoodi poldiga reguleeritav, sellega sai kõiki korraga ja igatühte eraldi reguleerida. See oli mul "Kronose" kloonil, sellel ühe suure kettaga saeraamil.

Palgi kinnitus oli mul õhusilindritega ja see oli hea, suts kinni suts lahti ja ei mingit väntamist-võimlemist, seda saab ka mobiilsel kasutada. Pmst õhumootoriga saab ka üles-alla tigureduktori kerima panna.  (edit) või vastukaaluga kaal kergeks ja drosseldatud õhusilindriga üles-trepiastmele alla.

Käru enese liigutamisest rääkimata.  Käsitsi igat lõiget lükates-edasi-tagasi jalutada... eee  nomaeitea.   Parem ikka nii, et lülitad minema  ja ise näiteks... no vahid niisama  Big Grin   jõuab lõppu jääb seisma.   

Sellel on trikk ka, oluline on ette seada etteande jõud, mitte kiirus, sest siis hakkab süsteem ise reguleerima kiirust kui takistus muutub.

Edu.
Vasta
#51
(05-05-2018, 11:49 AM)donn Kirjutas: ...Äärmisel juhul saaksin ATV vintsi kasutada, mis saab toite akult, mille laadimiseks käitatakse 12V genekat vahevõllilt ...

Seda kohta lugedes vilksatas mul mõttest läbi kojamehe mootor/reduktor...
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#52
Lugesin üht viimastest pikematest postitustest: hea kui kaasa mõeldakse ja nõu antakse, aga olukorda sisse elada on teistel keeruline.
Arvan, et Donn on asjad läbi mõelnud ja samas paneb kasulikud viited kõrva taha. Pole tal ükski asi pooleli jäänud ja näitab lahkelt teistele ka.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#53
(07-05-2018, 13:34 PM)pkmp Kirjutas: Kandiliste torude peale keevituse-nikerdamise meetodil piisava täpsusega juhtpinna tekitamist ei teinud ma isegi siis, ...
Minu arusaamist mööda peavad liugurid, mille külge kinnitub mootorite ja lindirataste tõstetav raam, olema valmistatud liigse suure lõtkuta külg- ja pikisuunas (nagu mul need vinklitest tehtud raamid), et see laia ja mittesügava sahtli näite näol end kahe posti vahele kinni ei kiiluks. See raam vajutatakse nagunii vastu kaht posti külge (üht nurka) kui toimub saagimine ja seda vastupidiselt lindi lõike- ja eendesuunale. Täpne peab olema kõrgus, et laud ei lainetaks ja et materjali ristlõige oleks sümmeetriline. See on saavutatud kahe eraldi tõstetrossi ja all otsas reguleeritavate kinnitustega, et vältida raami lääpa vajumist külgsuunas. Sinna lisaks veel redelid (plaan kahele küljele eraldi teha).

(07-05-2018, 13:34 PM)pkmp Kirjutas: ... Trossidega on see lugu, et kuna saeaparaat ei ole täpselt tasakaalus, ehk üks pool tavaliselt on raskem, see kus mootor, siis trossid venivad vibratsiooni abil erinevalt ja jälle on jama majas. ...
Sellel saeraamil saab olema kaks mootorit. Ilmselt on elektrimootor raskem, aga see hakkab asetsema paremal küljel operaatori tööpostilt vaadatuna. Bensiinimootor koos vahevõlliga läheb vasakule poole. Kuna trossid on kahes küljes ja tõstavad raami samamoodi, siis küljelt-küljele saab raami nii tasakaalu. Eest-taha suunas ajan raami samamoodi tasakaalu, st mootorite osa on ilmselt palju raskem, seega mootorid peaksid olema otsapidi vähemalt pildil nähtava ristitoru peal. Kas nad sinna ära ka mahuvad, seda näen lähitulevikus.

(07-05-2018, 13:34 PM)pkmp Kirjutas: ... Käru enese liigutamisest rääkimata.  Käsitsi igat lõiget lükates-edasi-tagasi jalutada... eee  nomaeitea. ...
Miks Sa arvad, et ma käsitsi plaanin linti palgist läbi lükata? Tagasi pole käsitsi lükkamine probleem, aga palgist läbi lükkamiseks tuleb ikka mingi eendemehhanism. Ilmselt manuaalne, kuna ei kavatse selle raamiga leiba hakata teenima.
Sinu jutu põhjal saan aru, et Sul on saeraamide ja metallitöödega suur kogemus. Mina aga olen amatöör ja nokitsen põlve otsas teha. Ma ei kavatsegi seda raami keeruliseks ajada - seda enam on asju, mida tulevikus remontima peab. Seega mõnes mõttes jookseb Sinu poolt suure vaevaga siia postitatud info minul kahjuks mööda külgi maha. Aga teistele on ehk abiks.
Vasta
#54
Kui kedagi huvitab, siis kogu saeraami valmistamise protsess on üles võetud ka videosse. Esitusloend asub siin: https://www.youtube.com/playlist?list=PL...tymt51H6qL Lisan sinna vastavalt võimalusele uusi episoode.
Vasta
#55
Jälgin pidevalt Su kanalit ja kiidan järjest paremuse poole arenevaid videoid. Tore on näha et kanal leiab järjest rohkem vaatajaid ja ka sponsoreid hakkab tekkima. Kui tohib küsida kuidas nende tasuta tööriistade saamise protsess välja nägi? Tööriistamüüja võttis inglismaalt ühendust ja ütles et äge kanal, võta tasuta riistad ja näita neid videotes? Kui küsida et kas Youtube ise ka juba raha maksab on vist liiga nina teiste asjadesse toppimine?
Vasta
#56
Natuke ikka on arenenud see saeraamike. Varsti hakkan mootorit peale istutama. Aga praegune seis on selline:

Lindi liikuva juhtrulliku opereerimine:
   

Juhtrullikud eestvaates:
   

Kogu krempel:
   
Vasta
#57
Töötab:
   
   
Vasta
#58
(16-06-2018, 19:44 PM)donn Kirjutas: Töötab:
Kuna "hinda kasutajat" klahv ei toimi juba pikemalt, siis lisame siia 12p.
Meetrised tammed, kõverad, okslikud ja naelu täis on ootel... Smile
Vasta
#59
Esmamuljena võin ära mainida, et tegemist ei ole jah enam puruveskiga. Puru asemel lendab nüüd õrn pudi ja sellegi kandis tuul enamuses minema nii, et ei jäänud lõikamisest väga jälgegi maha. Lõikekiirus on hoopis teisest klassist ja palju suurem, kui ketiga. Palgist läbilükkamiseks pole ka vaja jõudu tarvitada, tuleb lihtsalt kergelt eendada.

Teha on jäänud veel palju asju, sh korralik kõrguse/lõikepaksuse reguleerimine, lindijahutus, saepea lukustus ja automaatne gaas bensiinimootorile siduri lahutamisel/rakendamisel, manuaalne eendemehhanism (mulle meeldib käsikaudu tunnetada, kuidas tera materjalist läbi läheb), palgilaadimise abivahendid, terastrosside asendamine mitteveniva nööriga palgikinnituste vintsides, saeraami värvimine, eemaldatavate tulede install jne.

Kuigi viimase pingutusena enne esimese lõike tegemist lindikatete installeerimisel ja lindijooksu sättimisel kirusin omaette, et lintsaag on ikka liigselt üles haibitud ja ülehinnatud masin, siis pärast esimest lõiget kirumine lakkas. Kettsaeraamiga oli tunduvalt vähem tööd selle ehitamisel, kui seda võrrelda lintsaeraamiga, aga tundub, et töö on tulemust väärt. Loodetavasti õnnestub ka linditeritus ja räsamine kodusel teel lahendada, siis olen või sees.

Siin ka viimane video saeraami ehituse seerias:
LINK: https://www.youtube.com/watch?v=PUJdyMBtHIk


Vasta
#60
Ma vahepeal tuulasin neid lindi videosid youtubest ja komistasin paar korda sellise väite otsa, et kui lasta lint rehvi peal joosta, siis lindi räsa pidi muutma end sellelt poolt kus räsa vastu rehvi käib. Üks tüüp lõikas rehvile soone sisse, et hambad ei puutuks rehvi pinnaga kokku. Pidi mingi aja pärast räsa nii ära lükkama, et annab saagimisel tunda juba. Loogiliselt võttes võiks seal isegi tõepõhi all olla.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne