Mobiilne lintsaeraam
#61
Siis on hea, et tsiklirehv on kumer ja räsa rehvi ei puutu. Cool
Vasta
#62
(18-06-2018, 19:47 PM)donn Kirjutas: Siis on hea, et tsiklirehv on kumer ja räsa rehvi ei puutu. Cool

Loodame, et mitte. Mul nurgas 35x5200mm lindiga saag. Originaal oli15mm laius. Esimest korda laia lindiga jooksis hammas veorattal (vineer?kattega) ja räsa ühelt poolt lännu. Kaatrimehe soovitusel panin hamba jagu üle serva ja ok.
Vasta
#63
Kui see peaks muutuma probleemiks, siis ma saan alati seda Mitase mustrit seal veits kohitseda nii, et räsa tõesti kuidagi midagi ei puutu. Seega viplala mõte on täiesti asjakohane.
Vasta
#64
Sai kuusest prusse lõigatud.
   
   
   
Vasta
#65
Proovin veel video siia postitada, ehk õnnestub:



Link ka igaks juhuks jälle: https://youtu.be/4OdldBzwaQw
Vasta
#66
Väga vinge!
Millal tellimusi vastu võtma hakkad?
Kasest aknalaudu oleks vaja paari kuu pärast, ehk siis kase planku.
vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#67
Donn, on sul juba pilt ees, palju ühe lindiga lõigata saab enne teritust? Mis sul lindi liikumise kiiruseks tuli?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#68
laua pinna järgi arvaks võhikuna, et väga terav enam polegi.
ühel semul mul oli lindiga jämedalt reegliks tihu ja teritus.
Vasta
#69
(27-06-2018, 20:27 PM)rocker Kirjutas: Kasest aknalaudu oleks vaja paari kuu pärast

Kahe kuuga kuivavad ära? Oma majja paned need?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#70
(27-06-2018, 23:53 PM)diesel Kirjutas: laua pinna järgi arvaks võhikuna, et väga terav enam polegi.
ühel semul mul oli lindiga jämedalt reegliks tihu ja teritus.

Huvitav kui palju sae paksusest ja laiusest terituse aeg oleneb, või õigem oleks küsida, et kuidas võiks näha välja vastav valem või mingi koefitsient, sest teoreetiliselt ju peaks kuidagi asjad klappima, nii lõikekiiruse ning mootori võimsuse ja lindi laiuse ning paksuse suhtes ja sealt edasi ka esimeste ning teiste omavahelisest suhetest lähtuvalt. 

Ma olen tähele pannud, et lintsaagide tootjad eelistavad jääda lindi kiirusega mingitesse kindlatesse piiridesse, nad ei tõsta suvaliselt lindi m/s kiirust vaid hoopis mootori võimsust, et suurendada läbilõike kiiruseid. Ma ei olegi täpselt pihta saanud miks nad just nii teevad, kuid eks seal on mingi teema all millest nad kinni peavad. 

Aga jah, mind huvitaks vägagi selline (must) valem mille järgi võiks hinnata ajaskaalas tera nüristumist mingite x parameetrite järgi. Ja seda mitte niivõrd puidu poole pealt lähtuvalt, vaid just tera enda karakteristikatest, ehk siis ennekõike tera paksuse ning laiuse (need kaks on tahes tahtmata juba omavahel seotud) ja teritusnurga mingisugusest tehtest. hea oleks näha seal ka võimsuse ja liikumiskiiruse osakaalu. Huvitav kas on kuskil mõnda sellist arvutust tehtud? 

Juhul kui oleks taoline valem olemas, oleks sinna ka hea paigutada enda kulud/tulud ja kõik muu. Hea oleks lähtuda, nii sae projekteerimisel nendest, kuid ka saelehe parameetrite valimisel vastavalt oma sae parameetritele, enda rahakotile, enda aja ja töö kulule. Minu arust oleks tegemist üsna tähtsa valemiga lindi juures.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#71
Selle viimase jutu peale ütleb minu kogemus, et teritustsükli määravad rohkem koorealune liiv ja pommikillud puus kui tera materjal ja kiirus...mis loomulikult peavad olema tootja määratud vahemikus.
Seda siis nii suure ühe kettaga kui kahe  kettaga lõigates.
Lindil räägitakse veel lindi väsimisest ehk isegi kui terav püsib, siis terve päev otsa järjest ühe lindiga ei olevat hea. Pragunemised ja muud hädad.
Saeketaste lõikekiiruse, lõikepindala ja kW tabeleid-nomogramme olen küll näinud.   Kuskil riiulil paberil ja suht vanad olid.
Vasta
#72
huh kui peeneks sa asja tahad ajada.
mina kommenteerida ei mõista.
aga kõrvaltvaataja kogemustega ütleks, et lindi vahetus käis vist tunde ja visuaali järgi.
ja kuna aega vahetuseks ju õieti ei kulugi, siis pigem vahetada sagedamini.
püsib lõikepind ilus sile ja sirge.
terituspink samuti mingit tähelepanu enamasti ei vaja. viskad lindi sisse ja paned nupust käima.
tiksub teine siis omasoodu paar minutit ja jääb ootele kui hambus olev lint on läbi näritud.

linte oli semul mitmeid kümneid. teooriat ma väga ei jaga, aga eri puuliikidel vist pruukis ka eri tõugu linte.
ja suve-talve erinevus justkui oli ka.

siin teemaks oleva noobli sae teemal piiksuks niipalju, et statsionaarne veepaak tuleks esimese asjana
külge panna. tehaseraamil vähemasti jooksis täitsa jumekalt vett läbi. vaevalt see ilma põhjuseta nii oli tehtud.
Vasta
#73
(28-06-2018, 10:11 AM)diesel Kirjutas: ,...
linte oli semul mitmeid kümneid. teooriat ma väga ei jaga, aga eri puuliikidel vist pruukis ka eri tõugu linte.
ja suve-talve erinevus justkui oli ka.

siin teemaks oleva noobli sae teemal piiksuks niipalju, et statsionaarne veepaak tuleks esimese asjana
külge panna. tehaseraamil vähemasti jooksis täitsa jumekalt vett läbi. vaevalt see ilma põhjuseta nii oli tehtud.
Eri liikidele kõvaduse järgi erineva nurgaga ja kõvadusega lindid. Tamme ja pärna jaoks on ikka täiesti erinev ja loomulikult ka etteanne erinev.
Vesi on rangelt soovitatav, kõvade ja vaiguste puuliikide korral möödapääsematu.
Viimasel lõikusel kasutas meister tamme lõikuseks mingit spets emulsiooni e. libestit, lõikepind oli oluliselt ilusam, kui palja veega.
Vasta
#74
see libesti on Fairy ehk nõudepesuvahend
Vasta
#75
Ma kasutasin oma arvutuste tegemiseks sellist lehte: http://www.cookssaw.com/index.php/increa...wheel-turn

Kokkuvõtvalt sealt lehelt: hobujõud - lindikiirus jalga/minutis:
  • 8 hp max speed 3,500 fpm
  • 12 hp max speed 4,000 fpm
  • 16 to 18 hp max speed 4,500 fpm
  • 25 hp max speed 5,000 fpm
  • 30 hp above max speed 5,500 fpm
Tundub, et sealt pärinev info on pigem õige, sest see 15 HP bensiinimootor toimetab ideaalselt. Minu raam on seal 4000-4500 fpm kandis bensiinimootoriga. Keski interneeduses ütles, et 15 HP on tussudele ja peab ikka suurekubatuuriline turbsiga mootor olema, et üldse mõne pinnu palgi küljest kätte saaks. Aga saab ka väiksema mootoriga.

Elektrimootorit pole katsetanud ja ei tea, kas külge ehitatud ülekanded/rihmaseibi suurused päriselus ka funkavad. Elektrimootor peaks siis töötama vahemikus 3500-4000 fpm, kuigi vääne on suurem ja ehk kannatab ka samu lindiratta pöördeid/lindikiirust.

Ehituskulusid olen ka üles täheldanud. Aga see paber kuskile kadunud hetkel. Midagi peadpööritavat ei olnud, iseenda tarbeks tegin ja juuksekarva lõhki ei hakka ajama ning ennast väljaminekutega sihilikult masendama. See on rohkem nagu kireprojekt.
Vasta
#76
(28-06-2018, 02:16 AM)viplala Kirjutas: ..

Ma olen tähele pannud, et lintsaagide tootjad eelistavad jääda lindi kiirusega mingitesse kindlatesse piiridesse, nad ei tõsta suvaliselt lindi m/s kiirust vaid hoopis mootori võimsust, et suurendada läbilõike kiiruseid. Ma ei olegi täpselt pihta saanud miks nad just nii teevad, kuid eks seal on mingi teema all millest nad kinni peavad. 
...

Tõenäoliselt on seal mitu põhjust, aga üks tõsine on metalli väsimine: iga ringi korral linti kaks korda painutatakse kaarele ja kaks korda tõmmatakse sirgu. Kuigi saelehe materjal on ette nähtud selliseks kasutuseks, tähendab üks ring kahte tsüklit. Iga tsükkel toobad soojust. Mida saab ümbritsevasse õhku (või pealeantavasse vette) ajaühikus ainult kindla koguse ära anda. Siit ka heakstõdetud vahemikud, kus asi veel knasti jahe (ja kauakestev) püsib.

Pealegi hakkab mingist x kiirusest tekkima probleem lehe stabiilsusegarattalt lahkumise järel. Pinguta või ära pinguta, aga harmoonilised võnkumised on vastikud (ja ettearvamatud) asjad.

Sae valemit ei ole kohanud, aga rihmülekannete arvutuses on olemas piirkiirused sõltuvalt rihmaseibi raadiusest ja rihma profiilist.
Vasta
#77
Nii ongi, ega teooria ja valemid ise ehitamiseks paremat tulemust ei anna, kui võtta ja vaadata tootjate erinevaid mudeleid ja neid kopeerida.

Mida laiem lint, seda rohkem pinget ja kiiremat etteannet kannatab aga tahab ka rohkem kw ja laiemat saeteed.
Vasta
#78
(28-06-2018, 11:43 AM)v6sa Kirjutas: Tõenäoliselt on seal mitu põhjust, aga üks tõsine on metalli väsimine: iga ringi korral linti kaks korda painutatakse kaarele ja kaks korda tõmmatakse sirgu. Kuigi saelehe materjal on ette nähtud selliseks kasutuseks, tähendab üks ring kahte tsüklit.

Eks suur panus on lindi väsimisele ka lindiratta läbimõõt. Meetrisel rattal tõenäoliselt pragusid lindi sisse nii kiiresti ei teki kui 50cm läbimõõdu puhul.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#79
Tore näha, et asi töötab. Ülearust siledust saetud materjalist ei tohikski tahta. Siledus saadakse hööveldamise ja lihvimisega, sedagi kuiva materjali puhul.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#80
(28-06-2018, 16:14 PM)metsakohin Kirjutas: ... Ülearust siledust saetud materjalist ei tohikski tahta...

see kõlab nagu palgatöölise vabandus.
naabrimehel kettaga raam ja seal kenasti näha kuis värskelt vändrast tulnud kettaga on haavalaud nii sile, et höövli näitamine oleks materjali raiskamine.
ja iga järgneva palgiga järjest karusemaks läeb. õhtaks ilmselt oleks plangu pind nigu lamba kasukas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne