Kosmoseteema

(15-02-2018, 21:33 PM)tets Kirjutas:  Neid telegrami artikleid kohe ei suuda lugeda, uskumatu, mis iba võib ikka ajada. Sama iiveldama ajav tunne nagu Kenderi üllitist nihilistist lugedes. 
Nii, teemaga kaasa minnes, noh et põhjast lõunasse lennata ei saa, aga idast läände saab. Äkki on  maa hoopis silindrikujuline?
Ja, et maakerast pole ühtegi pilti? Kas reptiloidid siis tõesti selle peale ei tuleks, et vorbiks aga photoshopiga juurde, et nn skeptikud usuksid?
Ning see, et observatooriumisse nn skeptikuid ei lasta, mida nad seal teeksid? Näpiksid teleskoobi peeglit, krutiksid nuppe-kange? Vahet ju pole mis neile öelda, näidata, nad niikuinii ei usuks.

Teaduslkul maailmavaatel ja religioonil on see vahe, et esimene üritab nähtusi mõista ja neid teiste nähtustega kooskõlla viia. Sealjuures sõltumata isiklikest eelistustest (mis võib vahel väga raske olla). Ja kui keegi mingi hüpoteesi esitab, siis teised sama maailmavaate esindajad kontrollivad seda, püüdes ümber lükata. Tunnustatakse hüpoteesi alles siis, kui see piisavalt hästi klapib teiste tunnustatud hüpoteeside-teooriatega. Ning sealjuures ei ole teaduslik maailmapilt kunagi täiuslikult õige. See on lähend tõele, mida aeg edasi, seda parem. Näiteks Newtoni füüsika on piisavalt hea meid ümbritseva maailma kirjeldamiseks, kuni me liiga kiiresti ei liigu. Siis ja alles siis läheb vaja Einsteini füüsikat. (Muide, paarkümmend aastat tagasi oli peaaegu igas kodus riistapuu, mille täpseks konstrueerimiseks oli tarvis erirelatiivsusteooriat arvesse võtta. Nüüd enam ei ole).

Religioon loeb oma väitedvaidlematult tõesteks või äärmisel juhul otsib kaks-kolm nendega kokkusobivat fakti ja arvab, et see ongi tõestus. Enamgi veel, sageli väänatakse fakte nii, et need väidetaga sobiksid. Kõik väitele vasturääkivad faktid vaikitakse maha, ja see, kes üritab neid välja tuua, kuulutatakse ketseriks.

On üsna lihtne märgata, et esimene tee on raske ja vaevanõudev, teine aga lihtne ja kerge. Valik on teie.
Vasta

Lugesin hiljuti Tsäbovõitra lugusid. Tuttav tunne tuli Big Grin
Vasta

(15-02-2018, 21:51 PM)olevtoom Kirjutas:  Muide, paarkümmend aastat tagasi oli peaaegu igas kodus riistapuu, mille täpseks konstrueerimiseks oli tarvis erirelatiivsusteooriat arvesse võtta. Nüüd enam ei ole

Mis aparaadist jutt käib?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(15-02-2018, 23:45 PM)viplala Kirjutas:  
(15-02-2018, 21:51 PM)olevtoom Kirjutas:  Muide, paarkümmend aastat tagasi oli peaaegu igas kodus riistapuu, mille täpseks konstrueerimiseks oli tarvis erirelatiivsusteooriat arvesse võtta. Nüüd enam ei ole

Mis aparaadist jutt käib?

Ehk on jutt kineskoobist?
Vasta

(15-02-2018, 23:45 PM)viplala Kirjutas:  
(15-02-2018, 21:51 PM)olevtoom Kirjutas:  Muide, paarkümmend aastat tagasi oli peaaegu igas kodus riistapuu, mille täpseks konstrueerimiseks oli tarvis erirelatiivsusteooriat arvesse võtta. Nüüd enam ei ole

Mis aparaadist jutt käib?

Kineskooptelekast. Kineskoobis liikusid elektronid kuni veerandi valguskiirusega, mistõttu nende mass kasvas mõne protsendi võrra ja elektronkiirt oli raskem hälvitada kui Newtoni mehaanika järgi arvutades olnuks.
Vasta

(15-02-2018, 23:52 PM)olevtoom Kirjutas:  Kineskooptelekast. Kineskoobis liikusid elektronid kuni veerandi valguskiirusega, mistõttu nende mass kasvas mõne protsendi võrra ja elektronkiirt oli raskem hälvitada kui Newtoni mehaanika järgi arvutades olnuks.

Vot sellest ei ole ma siiani aru saanud, et mingil juhul ei ole elektronil massi ja teisel juhul on... kuda see võimalik on?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(15-02-2018, 23:56 PM)viplala Kirjutas:  Vot sellest ei ole ma siiani aru saanud, et mingil juhul ei ole elektronil massi ja teisel juhul on... kuda see võimalik on?

Pisut eksid. Elektronil on alati mass. Massita osake on footon. Täpsemalt seisumassita. Seepärast see saabki ainult valguse kiirusega liikuda. Nimelt sel juhul kasvab liikuva keha mass seisumassist lõpmatu arv kordi suuremaks. Aga null korda lõpmatus, nagu me kooliajast mäletame, annab mingi (matemaatiliselt määramata, kuid füüsikaliselt täitsa mõõdetava) lõpliku suuruse.

Liikuva keha massi arvutamine Einsteini maailmas käib nii:

M = m0 / sqrt(1 - v*v/(c*c))
kus v on keha liikumiskiirus,
c on valguse kiirus,
m0 on keha seisumass.
Vasta

(15-02-2018, 23:52 PM)olevtoom Kirjutas:  
(15-02-2018, 23:45 PM)viplala Kirjutas:  
(15-02-2018, 21:51 PM)olevtoom Kirjutas:  Muide, paarkümmend aastat tagasi oli peaaegu igas kodus riistapuu, mille täpseks konstrueerimiseks oli tarvis erirelatiivsusteooriat arvesse võtta. Nüüd enam ei ole

Mis aparaadist jutt käib?

Kineskooptelekast. ...
tohoh pele, ma mõtsin et ainuke asi on lauatelefon, mis pea kõigil oli ja nüüd pole. Kineskooptelekas ja -monitor on mul siiani olemas. Telekat muidugi ei vaata, eriti nüüd kui vabalevis ka OM ei näidata. Digiboksi ostsin juurde siis, kui nad digile üle viisid ja jalka MM vaadata tahtsin. Viimati panin juhtme seina kusagil augusti alul ja nüüd, paar nädalat tagasi, kui haige olin, siis ka üritasin leida midagi vaadatavat, ei leidnud. Pole leidnud nagu põhjust uuema teleka soetamiseks ...
Vasta

(16-02-2018, 00:26 AM)olevtoom Kirjutas:  
(15-02-2018, 23:56 PM)viplala Kirjutas:  Vot sellest ei ole ma siiani aru saanud, et mingil juhul ei ole elektronil massi ja teisel juhul on... kuda see võimalik on?

Pisut eksid. Elektronil on alati mass. Massita osake on footon. Täpsemalt seisumassita. Seepärast see saabki ainult valguse kiirusega liikuda. Nimelt sel juhul kasvab liikuva keha mass seisumassist lõpmatu arv kordi suuremaks. Aga null korda lõpmatus, nagu me kooliajast mäletame, annab mingi (matemaatiliselt määramata, kuid füüsikaliselt täitsa mõõdetava) lõpliku suuruse.

Liikuva keha massi arvutamine Einsteini maailmas käib nii:

M = m0 * sqrt(1 - v*v/(c*c))
kus v on keha liikumiskiirus,
c on valguse kiirus,
m0 on keha seisumass.

Jah, ajasin sassi. Footon on see millel puudub seisumass. Liikudes tal on mass. Ilma massita tal ei ole energiat, seega teda pole enam olemas. Liikudes aga suudab liikuda valguse kiirusel koos maassiga, mis samas ei allu kineetilise energia teemadele, muidu ju ta ei saaks liikuda valguse kiirusel... doh, mu pea hakkab valutama ja ma ei mõtiskle edasi neis teemades Big Grin

Tegelt ma olen lihtsalt loll ja mu peavalu tekib ajukäärude liiga pingelisest liigutamisest teemas, mis üle mu kupli avaruste käib kaugemalt kui kuu maast. Seega las ta jääb...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(15-02-2018, 21:33 PM)tets Kirjutas:  Äkki on  maa hoopis silindrikujuline?
On veel toredaid variante. Igaüks võib valida endale meelepärase ja seda kummardama asuda. See ongi demokraatia.

                   

Lapiku Maa kuuvarjutus:
   

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Miks keegi pole öelnud, et ma eile õhtul unise peaga massi-kiiruse valemi valesti kirjutasin?
Õige on

M = m0 / sqrt(1 - v*v/(c*c))

(parandasin esialgses postituses ära, tsitaatides on vale kuju muidugi endiselt, ärge neid vaadake Smile)
Vasta

(16-02-2018, 10:10 AM)olevtoom Kirjutas:  Miks keegi pole öelnud, et ma eile õhtul unise peaga massi-kiiruse valemi valesti kirjutasin?...

Kurat, see oli küll andestamatu. Ma lasin eile välja ühe peepkjubi, tegin veel enne starti uued arvestused ja trajektoor tuli täitsa vale. Sõitis ESSile otse tagant sisse. Nüüd on peepkjub kusagil pimedas pasas kinni. Enne kokkupõrget näitas kjubi kaamera viimasena kanalisatsiooni puhastamise luuki. Kuidas ta sealt välja saan, tuleb uued arvestused teha ja mootorid käivitada. Oh seda sõnniku kõrbeahaisu, mis sealt tuleb, ESSi torud läigivad tüki aega veel.
Vasta

(15-02-2018, 15:41 PM)siimik Kirjutas:  Hakka või lennuki jaoks raha koguma, mtü "Tõestame maakera, lennates ümber kera, suunal Põhi-Lõuna"  Toungue

Siim
Kas ma saan poole sellest rahast endale, kui lapiku Maa idee ära tõestan?
Mine esikusse, vaatle oma saabaste taldu. Ümmarguse Maa puhul peaksid siseservad olema rohkem kulunud. Ühtlase kulumise korral on Maa lapik nagu Laudaviina pudel. Arveldusarve numbri annan privas.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Lennuliiklus lives https://www.flightradar24.com/-19.58,-67.99/2

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

FlightRadar24 tõestab ju ilmekalt ,et Maakera on lapik.Kõik lennukid korraga ühel pildil. Big Grin
Vasta

Kunagi vene ajal sai arvestatud kineskoobi suurus välja, mille puhul pildi joonistamise kiirus ületab valguse kiirust. 1/25 sekundiga 625 (vist) rida. Sama kehtib näiteks pöörleva veejoa puhul, mis on suunatud silindrikujulise ekraani sisepinnale. pole tähtis veejoa kiirus. Tähtis on veejoa pöörlemiskiirus ja mida kaugemal ekraan, seda väiksem pöörlemiskiirus peab olema. Pallipumpamise nõel näiteks sobiks veejoa tekitajaks, sest seda saab pöörlema panna mõni miljon pööret sekundis. Tal ju auk külje peal.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Faasi levimiskiirus saatjaga risti olevas antennis ületab samuti valguse kiiruse. Põhimõte umbes sama kui eelnevates näidetes. Kahjuks ei saa seda faasi silmaga vaadelda Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(16-02-2018, 16:16 PM)aavu Kirjutas:  ...
Pallipumpamise nõel näiteks sobiks veejoa tekitajaks, sest seda saab pöörlema panna mõni miljon pööret sekundis. Tal ju auk külje peal.

Jep. Ka Tuumapommi valmistamine kodustes oludes on ülilihtne Ainult motti peab jätkuma.
Big Grin
Vasta

(16-02-2018, 13:11 PM)Basilio Kirjutas:  
(15-02-2018, 15:41 PM)siimik Kirjutas:  Hakka või lennuki jaoks raha koguma, mtü "Tõestame maakera, lennates ümber kera, suunal Põhi-Lõuna"  Toungue

Siim
Kas ma saan poole sellest rahast endale, kui lapiku Maa idee ära tõestan?
Mine esikusse, vaatle oma saabaste taldu. Ümmarguse Maa puhul peaksid siseservad olema rohkem kulunud. Ühtlase kulumise korral on Maa lapik nagu Laudaviina pudel. Arveldusarve numbri annan privas.

Mul on meditsiiniliselt tõestatud lampjalad, seega minu saapatallad ei anna adekvaatset vastust maa kuju kohta Smile

[Pilt: 301108.f4255c18.630x354o.c05a0de0348d.jpeg]


Ainult ühe mudeli puhul saab teha ümbermaailma reisi suunal Põhi-Lõuna-Põhi. Kas kuskil on infot, et selline reis on tehtud?

Siim
Vasta

Aga kui lampjalgu ei ole ja saapatalla välimised servad rohkem kulunud on?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne