Kosmoseteema
#61

(08-02-2018, 01:55 AM)veix__ Kirjutas:  viplalaMingit tähte või planeeti ei ole võimalik näha binokliga valgusaastate kauguselt. Seda ma tahtsin öelda.

On. Mõtle veelkord selle üle, mida "nägemine" üldse tähendab. Wink

Hmm, jah ma saan sellest aru, kuid ma tahan väita seda, et binokliga sa vaatad mateeriat mitte valgust. Miljonite valgusaastate kauguselt ei näe sa mateeriat. Sealt on näha ainult valgus mis siia jõuab. Säbru mida ei ole võimalik pildiks kokku panna isegi parima tahtmise juures. Binokkel on aga pildi vaatamiseks. Valguse täpp ei tähenda ju seda, et sa näed pilti esemest mis seda valgust peegeldab või saadab. Ekraan kinos on prosest valge kuid filmi ei näe... Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#62

Mateeria nägemine ongi vaid sellelt peegeldunud valguse nägemine. Rolleyes
Mainitud 23 651 250 000 000 000 000 km kaugusel olev objekt ei ole ka vaid täpp, vaid paistab veidi suuremana.
Vasta
#63

(08-02-2018, 00:01 AM)olevtoom Kirjutas:  Midagi oli punaste ainete kohustuslikus õppimises vene ajal head kah -- nagu Piibelgi, sisaldasid need üldise jama hulgas mõnd kasulikku tähelepanekut. Näiteks kvantiteedi üleminekust kvaliteediks. Mis tähendab, et ühel hetkel ei saa edasiarendatud nähtust enam originaali apgreidiks nimetada. Ma ei julge küll öelda, et kas või niisugune labane nähtus nagu Eurofighter oleks vendade Wrightide masina apgreiditud replica.
Mis puutub Relianti ja sellega seonduvat, siis Muski eristab BBC klounidest (see pole halvustavalt öeldud, muide) see, et temal on idee, neil olid mõtted.

Ja teiselt poolt tekib kohe filosoofiline küsimus: kas iseparanduva õhkrehviga valuvelg Tesla all on kunagise puutüvest saetud härjavankri ratta apgreid või uus nähtus nimega "ratas". Aga öeldakse, et ratast UUESTI leiutada ei saa, miks peaks saama uuesti leiutada "samasugust" kanderaketti? 
PS: Seda peaks Gagarinit näinud Mees ju teadma, et kõige rohkem tulebki karta "ideelisi" ja ma poleks kindel, et Musk ei ole teatud "ideeline"!!!  Ideeline ei ole mõttega tegelane sest mõte tuleb enne ideed ja selle teostamist. Muski mõtetest ja nende olemasolust pole ma veel aru saanud...

OK: näited ka, kui juba rattast jutt oli. Ratta kui llikumist KERGENDAVA vidina edasiarendus ehk kvalitatiivne hüpe tehti roomiku leiutamisega. Aga see vajas enne mootori leiuatmist, sest inimjõul liigutamisel on roomik "saatanast". Roomiku leiutamise järel järgmine ratta edasiarendus aga ikkagi ERALDI leiutis ja "asi" on tiguvõllid. 
Siis läks veel aastakümneid enne, kui 1970'te alguses Rootsis tuli mehele nimega Bengt Erland Ilon mõte klassikaline ratas tõesti uuesti leiuatada sinna UUSI võimalusi lisades. Ja nii tekkiski täna laomajanduses tuttav kõigis suundades liikumist võimaldav mecanum wheel. Siis läks veel natuke aega ja Stephen Killough leiutas 1990'te esimeses pooles täna väikerobotitel tihti leitava omni wheeli, mida võib omakorda teatud mööndustega mecanumi apgreiditud replikaks nimetada...
Muud ratta ja liikumisega seotud asjad on pigem ratta JA roomiku pinnakatte põhised lahendused. Kautšuki kasutamine tegi kummirehvide ja hiljem kummiroomikute, naftatöötlemise ja plastmasside areng mecanum ja omni wheelidel erinevate plastikrullikute kasutamise võimalikuks. 

Ja et jääda teemasse, siis NASA ei leiutanud mingit ratast vaid arendas ratta pinnakatet, mis on ka üks võimalustest!!! 
Vasta
#64

No tegelt kui ma võrdlesin Scud D ballistilist raketti V-2-ga, ja nimetasin seda lihtsaks V2-he apgreidiks siis tegelt pidasin ma silmas seda, et kui V-2-ga oli väikestel itleritel isegi Londonile suht raske pihta saada (ja seda ausalt ja ilma ilustamata) siis teades et Scud D (mis põhineb V2-l) pidi tabama 700km kauguselt +/-50m täpsusega ütlen, et my ass. Ainult teoreetiliselt. 
Ka siin foorumis on poisse kes on istunud võimalik, et sama tooli peal kus mina ja rehkendanud Scudile sihikuid ja kui peale selle 6T kaaluva säga välja lennutamist otsid sa seda NÄDAL aega ja ei leia ? Kus on progress ? 
Kui ühele raketile arvutas sihikut SAMADE PARAMEETRITE alusel paralleelselt 2 arvutuskeskust ja said ainult POOLTEL juhtudel sama tulemuse ? Kui tulemused erinesid siis seda säga lendu ei lastud. Kui klappisid siis läks. Aga hui znajet kuhu. Üles ei leitud neid balvankasid meie ajal MITTE KUNAGI. Kui seal otsas oleks olnud 80kT nucleaar purakas siis oleks homsest lehest teada saanud kus see maha tuli.

Aga kord oli selline, et enne minema ei saanud kui sägad leitud olid. Ja minema me sealt tahtsime. Selleks oli hudooznik. See olin mina. Ja mokk kästi hästi maad ligi hoida.
Enne pidin majorile pizdaa lakke joonitama ja siis "leitud" raketile numbri. Või oli see vastupidi enam ei mäleta aga pärast käskis kahe kupuga generaal see sajebiiz hudooznik kergema lebo peale üle viia, a tegelt hui viidi. Ja nii saadi ka nõutud täpsus. + anti üle heer generaalile ka kaks kasti konni. Viie tärniga. Istu 4 ja koju sõit. Kõik olid rahul.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#65

No te votsiltlitelid arvutasite oma vändaga feliksitega ja arvutuslükatitega sellepärast panitegi kümmekond kilomeetrit mööda , aga hindeks ikka 4 

Ja küllap topogeodesistid olid kusagilt strateedilise koha pealt ilmselt piirituse ära joonud
Vasta
#66

Alla 4-ja koju ei saand. Nii kaua paugutasid kuni 4 käes. 
Kõige rohkem panid arvatavasti mööda meteo mehed, sest kui taevas on pilves siis ülemistes õhukihtides tuult ei mõõda. Meteo vend ütleb, et tal on vaja veel 30 sekki, et siis on pilvedes auk ja ta saab mõõta, aga talle seda lisa 30 sekki ei anta, muidu ei mahu sihiku väljastamine aja limiiti. Aga seda väljastus kiirust kontrollib herr generaal, raadio kaudu. See, et pauk mööda läheb, see on juba teiste meeste mure.
Mingeid lükateid ega feelikseid ei olnud, oli KOMPJUUTER aga veel aasta enne mind oli kasutuses veel lisaks ka gyro kompass, kust mingid parameetrid võeti, samasugune nagu kapten Jack Sparrowl, aga minu ajal olid selle koha peal ainult kruvi augud põrandas.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#67

Meil oli täpsus +-3meetrit siis sai veel hinde 4 

Totska-y  oli värk raketi sisse ehitatud , ise korrigeeris kurssi  ja veel muud vigurid , pidi pihta saama jalgpallisuurusele objektile

1 Rakett maksis ikka päris korralikku pappi , neid raisata polnud et davai babahnem zanova kui pihta ei saa

89 aastal oli isegi selline värk et tehti pargi kõrvale juurviljapõld mida käidi rivis siis harimas , ma sain õnneks sealt hullumajast enne saagi koristamist minema , ma usun et  nad sealt miskit ei saanud , podpolkovnik Gess ( gestapo) pidas kõne et varsti pole solbakutel enam süüa ja vaja maad harida
Vasta
#68

Muuseas venelastel on isegi väeliik kosmitseskije voiska 

https://structure.mil.ru/structure/force...cosmic.htm

Prapporid tungivad kosmosesse

embleemiks on hui s krõljami 

[Pilt: 2710.335x230.jpg]

https://www.trend.az/world/russia/1676778.html
Vasta
#69

Lisan ka pildi dolbajoobidest kes seal teenivad , tsurkad panevad ikka täiega

[Pilt: buryaty.jpg]
Vasta
#70

General de Gaulle, le Napoleon, ad Suvorov&co : )
Vasta
#71

Mees ehitab seeriaviisiliselt elektriautosid, mis on vist esimesed tõsiseltvõetavad omalaadsed. (Vaadates mööda model 3-st). Lisaks viis ellu nägemuse raketist mis suudab maapeale tagasi maanduda, ning see polegi suurt midagi? 

Mis siis keskmist eestlast üldse hämmastada suudab?
Vasta
#72

(10-02-2018, 10:21 AM)otipoiss Kirjutas:  Mees ehitab seeriaviisiliselt elektriautosid, mis on vist esimesed tõsiseltvõetavad omalaadsed. (Vaadates mööda model 3-st). Lisaks viis ellu nägemuse raketist mis suudab maapeale tagasi maanduda, ning see polegi suurt midagi? 
Mis siis keskmist eestlast üldse hämmastada suudab?
Tüüpiline keskmine eestlane on lihtsalt kade kui kellelgi hästi läheb - antud juhul sattus selleks olema lihtsalt meerikamaa mees.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#73

Rotsterit ja tähemeest on nähtud:

https://www.space.com/39647-spacex-tesla-roadster-spotted-in-space.html?utm_source=sdc-newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=20180209-sdc

Esialgsete arvutuste järgi on orbiidi periheel 147 miljonit kilomeetrit (praktiliselt Maa kaugus Päikesest, siit ta ju lõpuks liikuma sai... Smile) ja afeel 260 miljonit km -- see ei olegi Marsi orbiidist palju kaugemal. Marsi orbiit on üks ekstsentrilisemaid Päikesesüsteemis, periheel on 207 milj. km ja afeel 249 milj. km.
See aga tähendaks, et Tesla orbiit pole nii ekstsentriline kui Musk alguses pakkus ja et asteroidide vööndini eriti ei jõuta.
Ilmselt on vaja veel mõningaid trajektoorimõõtmisi -- kes siin need raketimehed olidki mõni postitus ülevalpool? Ain't et auto tähesuurus oli juba nende vaatluste ajal +15,5, mis tähendab, et läheb tarvis vähemalt 400-millimeetrise apertuuriga "pikksilma".
Wink
Vasta
#74

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kuuekum...ka-n205261
Vasta
#75

(13-02-2018, 16:09 PM)siimik Kirjutas:  Kosmonautika-ilus vale. IMO

Edit:
Ei soovi kedagi solvata, avardage oma silmaringi!

Ära siis ainult ühte auku linke jaga, kuulaks ka teise poole selgitusi ja fakte...


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#76

Lennuk on ju väga väikme objekt võrreldes Maaga. Samuti see kosmoseprügi, kuigi seda on palju, on tükid väikesed. Mingi sellise pildi peal, kus on näha tuhandeid kilomeetreid maapinda (kindlasti isegi tunduvalt väiksema pinna puhul), ei olegi võimalik mingit lennukit või pürgi eristada.
Vasta
#77

(14-02-2018, 18:23 PM)veix__ Kirjutas:  Lennuk on ju väga väikme objekt võrreldes Maaga. Samuti see kosmoseprügi, kuigi seda on palju, on tükid väikesed. Mingi sellise pildi peal, kus on näha tuhandeid kilomeetreid maapinda (kindlasti isegi tunduvalt väiksema pinna puhul), ei olegi võimalik mingit lennukit või pürgi eristada.

Ka teleskoop ei tuvasta öises taevas sodi, ainult lennukid on tuvastatavad asjad. Ei saa kahjuks isegi ISS-i vaadata, olenemata teleskoobi võimekusest.

Kui uurida observatooriumeid, siis tipp tehnoloogiale (kasvõi korraks vaatama) skeptikuid ja tavainimesi ei lubata.
Vasta
#78

(14-02-2018, 18:30 PM)siimik Kirjutas:  Ka teleskoop ei tuvasta öises taevas sodi, ainult lennukid on tuvastatavad asjad. Ei saa kahjuks isegi ISS-i vaadata, olenemata teleskoobi võimekusest.

Kui uurida observatooriumeid, siis tipp tehnoloogiale (kasvõi korraks vaatama) skeptikuid ja tavainimesi ei lubata.

ISS-i on aegajalt näha olnud küll, näiteks: https://www.postimees.ee/1526385/eestis-...smosejaama
Samuti olen mina käinud erinevate avatud ürituste raames nii Tartu Tähetornis kui Tõravere observatooriumis taevast vaatamas.
Vasta
#79

(14-02-2018, 18:30 PM)siimik Kirjutas:  Ka teleskoop ei tuvasta öises taevas sodi, ainult lennukid on tuvastatavad asjad.
Teleskoop ise muidugi ei tuvasta midagi, teleskoobi taga peab olema inimene, kes teab, millal ja kuhu "toru" keerata. Ja see nõuab pisut maailma asjadest arusaamist (loe: eelnevat õppimist ja ettevalmistumist).
(14-02-2018, 18:30 PM)siimik Kirjutas:  Ei saa kahjuks isegi ISS-i vaadata, olenemata teleskoobi võimekusest.
ISS-i jaoks pole teleskoopi vaja, seda näeb palja silmaga. Muidugi mitte alati, taas peab teadma, millal ja kuhu vaadata. (Vihje: vaatleja jaoks peab olema pime aeg, aga ISS peab olema Päikesest valgustatud. Sellest saab tuletada kellaajad, millal jaama üldse saaks vaadelda.)
A' siin ei ole väga rasket ettevalmistust vaja, NASA teeb arvutused meie eest ära:
https://spotthestation.nasa.gov/sightings/
Või kui NASA on üks igavene vandenõupeakorter, siis on teisigi kohti:
http://www.heavens-above.com/PassSummary...atid=25544
või
http://iss.astroviewer.net/observation.php?lon=26.729&lat=58.378&name=Tartu
(Praegu siit nähtavaid ülelende ei toimu, aga 1. märtsist hakkab hommikuti näha olema).
Ja teistpidi saab enam-vähem kogu aeg vaadata, näiteks siit:
https://eol.jsc.nasa.gov/ESRS/HDEV/
(14-02-2018, 18:30 PM)siimik Kirjutas:  Kui uurida observatooriumeid, siis tipp tehnoloogiale (kasvõi korraks vaatama) skeptikuid ja tavainimesi ei lubata.
Mis mõttes uurida? Ja kes need skeptikud on?
Tänapäeval ei lasta korraliku teleskoobi ligi mitte kedagi, kui hooldus maha arvata -- inimkeha soojusest tekkivad õhuvoolud rikuksid pildi niivõrd ära. Nii et pole mõtet ette kujutada kasukasse mässitud astronoomi selgel talveööl torusse vaatamas... palju lihtsam, kuid see-eest tõhusam on lasta arvutil kujutised salvestada, hiljem võib nendega rahus tegeleda.
Vasta
#80

Siit näeb kaarti millal mõni sat üle lendab, saab õigel ajal pilgu üles visata ja vahtida nii kuis süda ihkab. https://www.space.com/32054-satellite-tracker.html

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne