06-03-2018, 00:47 AM
Kosmos on lahe. Samas on üks teema mis vähemalt minu arust tulevikus võib kõik meie arusaamad pea peale keerata. Tegemist on täna alles teaduses esimesi samme astuva kvantpõimumisega. Minu jaoks täiesti ulmeline teema. Mingid algosakesed on omavahel seotud, jättes vahele kõik füüsikast tuntud reeglid info edastusel. See tähendab, et peab olema veel mingi dimensioon või asjapulk hui teab mis, mis sellise teema võimalikuks teeb.
Üks asi on see, kui taolist põimumist hakatakse kasutama näiteks arvutites, kus nullide ja ühtede joru asendatakse hoopis lahedama joruga, kus jorus sisaldub rohkem olekuid kui ainult on-off.
Aga veelgi põnevam on kõik see mida me üldse sellest maailmast ei tea veel. Ja vot sealt võib tulla arusaamu nii meie endi olemuse kohta kui üldiselt elu kui niisuguse või ka miks mitte näiteks jumala kohta. Jumala all pean ma silmas seda hoomamatut organiseeritust või reeglistikku siin süsteemis (nii universumis üldiselt kui ka elu) kus me elame, mitte niivõrd piibli jumalat.
Kõik see lõpmatus, kokku lahku paisumine, kõige viimase arvatava osakese olemus ja koht täpselt seal kus ta olema peab, mustmiljoni erineva reegli sobimine üksteisega ja reeglite järgimine nii, et ei teki kaost.
Kui osakese mõõtmise jaoks vajaminev vaatleja muudab osakese olemust, kas see tähendabki seda, et kui puu kukub metsas pikali, kui kedagi seal ei ole kuulamas või vaatlemas, kas see kukkumine teeb häält? jne jne jne...
Üks asi on see, kui taolist põimumist hakatakse kasutama näiteks arvutites, kus nullide ja ühtede joru asendatakse hoopis lahedama joruga, kus jorus sisaldub rohkem olekuid kui ainult on-off.
Aga veelgi põnevam on kõik see mida me üldse sellest maailmast ei tea veel. Ja vot sealt võib tulla arusaamu nii meie endi olemuse kohta kui üldiselt elu kui niisuguse või ka miks mitte näiteks jumala kohta. Jumala all pean ma silmas seda hoomamatut organiseeritust või reeglistikku siin süsteemis (nii universumis üldiselt kui ka elu) kus me elame, mitte niivõrd piibli jumalat.
Kõik see lõpmatus, kokku lahku paisumine, kõige viimase arvatava osakese olemus ja koht täpselt seal kus ta olema peab, mustmiljoni erineva reegli sobimine üksteisega ja reeglite järgimine nii, et ei teki kaost.
Kui osakese mõõtmise jaoks vajaminev vaatleja muudab osakese olemust, kas see tähendabki seda, et kui puu kukub metsas pikali, kui kedagi seal ei ole kuulamas või vaatlemas, kas see kukkumine teeb häält? jne jne jne...
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!