23-07-2018, 23:59 PM
Siin oli juttu energia tekkimisest ja mittetekkimisest. Koolipõlves peksti mulle pähe, et energia ei teki ega kao, vaid muundub pidevalt. See nagu seletaks kõik, aga samas nagu jääb midagi kuhugi kripeldama ka.
Oletame, et ühe suure viiekorruselise maja viimasel korrusel tehakse lõhkeainet. Kümnekonnas kilos valminud pulbris on keemiliste protsesside tulemusena talletatud päris suur ports energiat. Kui palju täpselt, polegi hetkel oluline. Kui see pulber panna suurde ühest otsast avatud metallsilindrisse ja süüdata, siis tõuseks leek viiekorruselise maja katusest kõrgemale. Aga ei midagi enamat.
Aga siis võtab üks nooruke naislaborant metallkaane ja keerab silindrile peale. Ühe väikese randmeliigutusega, mis kulutas energiat minimaalselt, muutus tavaline metallsilinder pommiks, mis võib selle viiekorruselise maja purustada. Energiat praktiliselt ei kulutatud, kuid metallsilindrisse surutud pulbri purustusjõud (aga mitte energia?) suurenes oluliselt.
Nüüd tuleb üks palja ülakehaga musklis mees, võtab selle metallsilindri sülle ja tassib trepist alla maja keldrisse. Silinder on raske ja trepp pikk, mees kulutab päris suure hulga energiat ja läheb higiseks. Pommi energia muutus aga hoopis väiksemaks, sest viiendal korrusel asudes oli tal oluliselt suurem potentsiaalne energia kui keldris asudes. Kordame üle - energiat kulus üksjagu, kuid pommi purustusjõud jäi praktiliselt samaks, kuigi ta energia selle suure töö tulemusena hoopis vähenes.
Aga keldris on vesi ja see imbub metallsilindri kaane vahelt silindrisse ning teeb selles oleva pulbri märjaks. Mõne tunni pärast on silindris oleva pulbri purustusjõud olematu. Aga kuhu kadus selles olnud energia?
Oletame, et ühe suure viiekorruselise maja viimasel korrusel tehakse lõhkeainet. Kümnekonnas kilos valminud pulbris on keemiliste protsesside tulemusena talletatud päris suur ports energiat. Kui palju täpselt, polegi hetkel oluline. Kui see pulber panna suurde ühest otsast avatud metallsilindrisse ja süüdata, siis tõuseks leek viiekorruselise maja katusest kõrgemale. Aga ei midagi enamat.
Aga siis võtab üks nooruke naislaborant metallkaane ja keerab silindrile peale. Ühe väikese randmeliigutusega, mis kulutas energiat minimaalselt, muutus tavaline metallsilinder pommiks, mis võib selle viiekorruselise maja purustada. Energiat praktiliselt ei kulutatud, kuid metallsilindrisse surutud pulbri purustusjõud (aga mitte energia?) suurenes oluliselt.
Nüüd tuleb üks palja ülakehaga musklis mees, võtab selle metallsilindri sülle ja tassib trepist alla maja keldrisse. Silinder on raske ja trepp pikk, mees kulutab päris suure hulga energiat ja läheb higiseks. Pommi energia muutus aga hoopis väiksemaks, sest viiendal korrusel asudes oli tal oluliselt suurem potentsiaalne energia kui keldris asudes. Kordame üle - energiat kulus üksjagu, kuid pommi purustusjõud jäi praktiliselt samaks, kuigi ta energia selle suure töö tulemusena hoopis vähenes.
Aga keldris on vesi ja see imbub metallsilindri kaane vahelt silindrisse ning teeb selles oleva pulbri märjaks. Mõne tunni pärast on silindris oleva pulbri purustusjõud olematu. Aga kuhu kadus selles olnud energia?