Velgede keskava vajalikkus ja muutmine
#61

Kuna ise puutun kokku ikka rehvide vahetusega, siis võin julgelt väita, et tehase mõõtudes olevad rattad ja veljed - nende puhul võib ratas ka 30g olla tasakaalust väljas. Keskmine autojuht ei tunne mitte muhvigi.

Küll aga kui võtta nüüd 16´´ 205/55 rehvi asemel äkitselt 18´´ ja 235/35 profiiliga rehv, siis see on maru kuradi tundlik tasakaalu ja tsentri kohapealt.

Miks?

Lihtne loogika, ega siis ratas sõites ümmargune ole  Toungue , mida madalama profiiliga rehv, seda ümmargusemaks ta läheb ja seda rohkem tunda annab.

Ehk siis mõlemal on õigus. /55 ja peale profiiliga rehvide puhul on see tsenter suhteliselt suva, 0,5mm siia sinna, ei anna tunda. Alla selle on tsentreerimine tähtis.  Cool

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#62

[/quote]

Väike õpetus fideo kuidas saab ilma velge kahjustamatta rehvi maha ja peale.

https://www.youtube.com/watch?v=PotZzGVrCb0
[/quote]

Muuseas selles videos kõik õige aga lisamärkusena ütleksin, et kui rehvi pealepanekut jälgida, siis tänapäevaste rõhuanduritega velgedega, võib juhtuda, et bisnis läheks ruttu pankrotti. Nimelt sellistel juhtudel tuleb jälgida, et rehv hüppaks viimasena peale rõhuanduri juures (tuleb pealesurumist õigest kohast alustada), muidu on oht, et rebib anduri minema.
Vasta
#63

Väike õpetus fideo kuidas saab ilma velge kahjustamatta rehvi maha ja peale.

https://www.youtube.com/watch?v=PotZzGVrCb0
[/quote]

Muuseas selles videos kõik õige aga lisamärkusena ütleksin, et kui rehvi pealepanekut jälgida, siis tänapäevaste rõhuanduritega velgedega, võib juhtuda, et bisnis läheks ruttu pankrotti. Nimelt sellistel juhtudel tuleb jälgida, et rehv hüppaks viimasena peale rõhuanduri juures (tuleb pealesurumist õigest kohast alustada), muidu on oht, et rebib anduri minema.
[/quote]

Mina seda tean aga kiiruga otsides pidin midagi leidma meestele, kes pole näinud sellist asja, et jeebliga ei murta velje pealt vaid demontaazi peapealt, et velge ei kahjustaks.
Siin Tallinnas isegi osad firmad ei pakku minu mustadele velgedele mustasid raskuseid ja tahavad kleepida neid läikivad junne.
Tegelikult peaks rehv just hüppama peale ventiili juurest iga rehviga ja iga ventiiliga on loogiline muidu võid rikkuda ka ventiili.
Mina olen monteerinud ainult ühe aasta jagu rehve velgedele ja seda tean kindlalt, et ilma mõnurõngasteta on võimalik rattad tasakaalu rihtida, et ei raputaks ühelgil kiirusel ainuke asi mida peab vaatama: et ei laseks esimest polti liiga kinni, et teine polt saaks tsentreerida kogu ratta !
Vasta
#64

(08-03-2018, 23:35 PM)spitfire Kirjutas:  Teine tähelepanek veel. Kuna veljed on kroomitud, siis näeksin hea meelega kui rehvivanadel oleks vähemalt mingigi plastkate selle heebli otsas mis velje serva vahele virutatakse. No ei ole neid kusagil näinud. Aint vaatad ja süda tilgub verd kuidas tunke tuima pilguga lööb heebli... noh teate isegi. Töö on töö. Meoleme20aastatniimooditeinud....
Teadmata kuidas näevad välja konkreetsed ingliskodarad siis lihtinimeste kroomveljed milledel enamuses on välimine pool ainult kroomitud monteeritakse üldse tagurpidi, s.t. plastiga kaetud haaratsid haaravad kroomitud osast kinni ning montaažikäpp koos eebliga toimetab velje tagumisel küljel. Ja toimib ilusti.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#65

(09-03-2018, 22:04 PM)Walter Kirjutas:  ... lihtinimeste kroomveljed milledel enamuses on välimine pool ainult kroomitud monteeritakse üldse tagurpidi, s.t. plastiga kaetud haaratsid haaravad kroomitud osast kinni ning montaažikäpp koos eebliga toimetab velje tagumisel küljel. Ja toimib ilusti.

ka lihtlabasel plekkveljel kriibib terasheebel värvi veljeservalt maha sõltumata küljest ja roostetamine võib alata, valuvelgedel jäävad lihtsalt natuke inetud servad, kroomvelgedega lihtinimesel kogemus puudub. Aga olen sellesse suhtunud kui paratamatusse, ega töökojast ei saagi oodata samasugust lähenemist kui ise tehes, st ebamõistlikku aja- ja materjalikulu. 
Olen sama täheldanud ka igasugu tellitud ehitustööde puhul, tehakse kiiresti ja väliselt jääb ok, aga ise sama asja tehes teed palju rohkem-korralikult, paned tihendeid-silikoone sinna, kus proff vaid serv-servaga jne. Võib-olla ongi nii õigem ja otstarbekam, kuid ise tehes tahad ikka parimat ja nt oma ajakulu ei vaata.
Vasta
#66

Teemaarendusena jõuame vanade balansseerimiseks tarvitatavate raskuste eemaldamiseni. Nuga sisse ja velje siseküljele kriimud peale.Põhjenduseks tuuakse-,,Aga kõik teevad nõnda,,. Paljudes kohtades olete näinud kummikettaga pinna puhastamist?
Vasta
#67

Ma arvan, et siin tuleb mängu aeg ja sellega seoses hind. Kui klient soovib ja on nõus kinni maksma, siis ma võin kasvõi atsetooniga vanad raskused lahti leotada ja alpaka villaga pärast läikima lüüa. Paraku, siis on rehvivahetuse hind ka hoopis midagi muud, kui tavaliselt. Ise kakun vanad liimitavad noaga lahti ja puhastan velje brake cleaneri ja tugevamat sorti paberiga. Kiire ja effektiivne. See kummiketas on täitsa olemas aga ütleksin, et mingi imeasi ei ole.
Vasta
#68

(08-03-2018, 23:35 PM)spitfire Kirjutas:  Teine tähelepanek veel. Kuna veljed on kroomitud, siis näeksin hea meelega kui rehvivanadel oleks vähemalt mingigi plastkate selle heebli otsas mis velje serva vahele virutatakse.
Teen veerandreklaami Mustamäe tee alguses olevale Agomerile siis. Käisin ükskord oma vähemalt kakskümmend aastat vanade valukatega rehvivahetuses ning nägin seal esimest ja viimast korda, kuidas pärast heebliga kangutuse tegemist (loomulikult üle pingi "käpa" või kuidasiganes seda ka nimetama ei peaks) läks heebli ja velje vahele õhukesest plastist või paksust nahast lapakas, nii et heebel ja velg otse kokku ei puutunudki. Vaatasin ja vangutasin pead, sest arvestades veljel olnud kriibete kogust poleks tegelikult pidanud niiviisi peenutsema. Samas, vaadates selle tegelase muid toimetamisi, siis tundus, et ta vist muud moodi ei oska, kui Võimalikult Hästi teha Smile Teine kord seal samas käies oli mingi teine tüüp puldis ja siis enam niimoodi ei toimetatud, vaid tehti nii, nagu 20 aastat on tehtud. Ega ma muidugi ei viitsinud küsima ka hakata.

Teise veerandreklaami teeks Rahumäe teel olevale Rehviringile: need on ostnud omale heeblivaba pingi, st alla lastava "käpa" küljes on selline hoovamajandus, mis suudab ilma inimese abita rehvi üle velje randi vedada. Ka päris huvitav ning väldib samuti velje kahjustumist, vähemalt kui seda õigesti tarvitada mõista.
Vasta
#69

Ma ise vihkan rehvide töid kogu südamest. Rehvihooajal käib üks pidev sõelumine ja undamine kõrva ääres. Garaaž on sisse välja sõelumisest külm kui hundilaut ja märg. Autod on sitased, ise oled sitane....vastik töö. Olgugi, et seadmed on olemas, siis tänu sellele klientidele teenust ei paku. 

Olen vaadanud, et kui korralikult teha, siis nelja rehvi vahetus võtab aega umbes 1-1,5h ühel inimesel, olenevalt siis mis olukorras on veljed, kui puhtad, millised on rehvid, kui hästi tasakaalus jne. Siit tulenevalt, peaks korralik rehvivahetus maksma min 40 euri ja sealt üles vastavalt olukorrale. 20 euri eest saabki seda mille eest makstakse, sest kui 20 euri eest raisata 1,5 h igale autole (juurde lisandub kasutu aeg kui üks auto väljub ja teine siseneb), vahetades ka ventiilid, puhastades kõik korralikult, kahtlastele kohtadele vastavaid aineid jne,jne,  siis üsna kiiresti võib putka uksed kinni panna.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#70

No minule ka see töö ei meeldi aga 2x aastas toob sisse kenakese kopika. Paarilisega koos teeme kuskil 20+ autot päevas kõrghooajal ja meie hinnad algavad 25 eurost (13-14 toll plekid). Tööd jagub, enamus püsikliendid, mõned firmad, seega tuleb ära kannatada. Raha ei haise nagu öeldakse. Väiksemad plekid teeme max 20 minutiga kahepeale, kui mingeid tõrkeid ei teki. Töö on jaotatud ja hooajal masinad huugavad iga päev.
Vasta
#71

Sama siin,kannatad see 2 nädalat aastas ära,paned pleki tasku ja lakud haavad.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne