KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)
#61
Kasutaja hulgus
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid449028
Vasta
#62
(11-04-2018, 20:14 PM)viplala Kirjutas:
(11-04-2018, 14:05 PM)Walter Kirjutas: Tüüpiline japside autode elutsükkel ongi ~10 aastat - siis hakkab massiline lagunemine peale. Igavest asja ei saagi ju luua, turg nõuab oma. Vägagi ''nutikalt'' projekteeritud masinad.
Tüüpiline BS.


Ei ütleks, et see just japside kohta käib, kõigi kohta käib. Ka on meie kliimas 10 aastaga läbiv rooste enamikel autodel (ei pruugi silma hakata, tihti põhja all).
Vasta
#63
(15-04-2018, 12:50 PM)veix__ Kirjutas:
(11-04-2018, 20:14 PM)viplala Kirjutas:
(11-04-2018, 14:05 PM)Walter Kirjutas: Tüüpiline japside autode elutsükkel ongi ~10 aastat - siis hakkab massiline lagunemine peale. Igavest asja ei saagi ju luua, turg nõuab oma. Vägagi ''nutikalt'' projekteeritud masinad.
Tüüpiline BS.


Ei ütleks, et see just japside kohta käib, kõigi kohta käib. Ka on meie kliimas 10 aastaga läbiv rooste enamikel autodel (ei pruugi silma hakata, tihti põhja all).
 Ei usu et enamik 2008 aasta autosi on juba läbiva roostega Big Grin See tähendaks ju, et ei leidu peaaegu ühtegi Golf4ja millele pole auku sisse roostetanud.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#64
Enamik on ka 50,0000001%, mitte peaaegu kõik. Cool Ma ei ütlegi, et enamikel Golf4-del oleks läbiv rooste (siiski ei imestaks kui on), vaid enamikel 10 aastastel autodel. Mõnel näeb poritiivast või tagaluugi äärest väliselt, mõnel põhja alla kiigates, mõnel siis kui põhja alt mida eest ära keerad, mis muidu varjaks selle nähtavust...
Vasta
#65
2007 foocus c-max ainus koht kus roostet on koopa servas, põhja alt veel läbi ei tule ja roostet seal veel pole
Vasta
#66
Koopa servadega on mul oma autoga selline kogemus, et kui roostet juba näha on, siis on see tegelikult juba läbi roostetanud, sest tulema hakkab seestpoolt. Rolleyes
Vasta
#67
ventilaator mille mootor on 110V,kas seda saab ka läbi dimmeri 220v pealt tööle panna?pöörded muidu kukuvad ka seda tean.
Vasta
#68
(16-04-2018, 13:06 PM)muska71 Kirjutas: ventilaator mille mootor on 110V,kas seda saab ka läbi dimmeri 220v pealt tööle panna?pöörded muidu kukuvad ka seda tean.

Õige oleks kasutada autotrahvot või kerida see trahvo ise.
Vasta
#69
   

Selline ja tutikas on üle... 20€
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#70
(16-04-2018, 15:13 PM)tõnn Kirjutas:
(16-04-2018, 13:06 PM)muska71 Kirjutas: ventilaator mille mootor on 110V,kas seda saab ka läbi dimmeri 220v pealt tööle panna?pöörded muidu kukuvad ka seda tean.

Õige oleks kasutada autotrahvot või kerida see trahvo ise.

ok,aga kuidas pärast pöördeid saan regullida?3000rpm on 110v pealt.
Vasta
#71
(16-04-2018, 17:57 PM)muska71 Kirjutas:
(16-04-2018, 15:13 PM)tõnn Kirjutas:
(16-04-2018, 13:06 PM)muska71 Kirjutas: ventilaator mille mootor on 110V,kas seda saab ka läbi dimmeri 220v pealt tööle panna?pöörded muidu kukuvad ka seda tean.

Õige oleks kasutada autotrahvot või kerida see trahvo ise.

ok,aga kuidas pärast pöördeid saan regullida?3000rpm on 110v pealt.

Hõõgniidiga lambi või LEDi jaoks ette nähtud dimmer pole kindlasti õige tee. Vahelduvvoolu mootori pöörded määrab ikkagi sagedus, mis on meie maal üldjuhul 50Hz. Meerikamaal näiteks hoopis 60Hz. Seega kukuvad pöörded hoopis selle, mitte pinge muutumise tõttu. Lampi dimmitakse hoopis teistel põhimõtetel kui sageduse muutmine.
Vasta
#72
Ventikas vahest ei ole sünkroonmootoriga, ja harjadega universaalmootoril on sagedusest täiesti suva...
Vasta
#73
Siiski lisaks lampide dimmeritele on ka mootoritele dimmerid.
Vasta
#74
(16-04-2018, 17:57 PM)muska71 Kirjutas:
(16-04-2018, 15:13 PM)tõnn Kirjutas:
(16-04-2018, 13:06 PM)muska71 Kirjutas: ventilaator mille mootor on 110V,kas seda saab ka läbi dimmeri 220v pealt tööle panna?pöörded muidu kukuvad ka seda tean.

Õige oleks kasutada autotrahvot või kerida see trahvo ise.

ok,aga kuidas pärast pöördeid saan regullida?3000rpm on 110v pealt.

 Mis vendiga tegu on? Ntks kodus köögikubul sai vendi kiirused alla 220V/110V trahvoga, kuigi vent oli mõeldud 220V jaoks. Ka kõige aeglasema nr 1 kiirusega hakkab vent tööle, aeglaselt aga hakkab. Köögikubu stiilis vendi mis mõeldud 110V pealt töötama, prooviks siis juba 50V väljundpingega trahvoga.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#75
Leidsin varakambrist just täna miski nupuga reguleeritava vooluvähendaja. Hõõglambi heledust muutis küll. Kui nüüd muska räägiks, et kuipalju tal powerit vaja, milline mootor on, siis võiks edasi uurida.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#76
(16-04-2018, 22:31 PM)MeelisV Kirjutas: Siiski lisaks lampide dimmeritele on ka mootoritele dimmerid.

Just. Ja vahet on osadel vaid niipalju, et pote töötab teistpidi.
Tegelikult peaks igal vähegi viisakama ventilaatori dokumentides kirjas olema, kas on dimmitav ja kui on, siis mis moodusega.
Omast kogemusest tean, et türistorregulaatoriga paljud ventilaatorid kipuvad mürisema.
Autotrafoga reguleerides probleemi pole.
Vasta
#77
Ja kui veel ventikate reguleerimisest rääkida siis on ventikaid 3f mis ei kannata sagedusmuunduriga reguleerida ja nii on ka tehase manualis kirjas. Trafo aga sobis. Ühel objektil rikuti nii kahe ventika mähised ära enne kui peene kirjaga manual mõttega läbi loeti.
Vasta
#78
(17-04-2018, 22:07 PM)MeelisV Kirjutas: Ja kui veel ventikate reguleerimisest rääkida siis on ventikaid 3f mis ei kannata sagedusmuunduriga reguleerida ja nii on ka tehase manualis kirjas. Trafo aga sobis. Ühel objektil rikuti nii kahe ventika mähised ära enne kui peene kirjaga manual mõttega läbi loeti.

Manuaali lugemisest.Kunagi tegime ühte saeveskit.Mustmiljon sensorit vaja paigaldada ühendada.Laseb siis pinge peale seadmele, kaks põles kohe maha.Ülemus siis küsima,et kuidas need maha põlesid?Kolleeg vastab stoilise rahuga,et üks läks pauguga teine susinaga Big Grin
Olid siis asjad 12V tööpingega me kihutasime 24V peale.Ülemuse suust põhjalik ettekanne meie vaimsest tervisest ja sotsiaalsest võimekusest lähitulevikus.Õnneks rahunes varsti aga järeldasime,et paberilipakas asja karbis ei olegi niisama kaasas. Rolleyes
Vasta
#79
Valgustage mind mis asja ma googlest otsoma pean kui soovin leida tööriista millega veovõlli otsa vahetada?  Nimelt eelmine aasta tegin põlve otsas mingise tõmmitsa/suruja, tõmbamine toimis hästi, kuid tagasi surumisega võlli otsa tekkis raskusi. Nimelt stopper rõngas pole eemaldatav, tuleb maha rebida ning hiljem tagasi suruda päris tugeva jõuga, et stopper tagasi läheks. Minu põlve otsas keevitatud jubin polnud piisavalt sirge, treipingis ja freesiga oleks see tõmmits kenasti ka kodus tehtav, kuid puuduvad sellised võimalused, sellisel juhul on soodsam poest uus soetada. Teine küsimus mis nimega võivad olla need kaitsekummi klambri tangid millega saab korralikult kinni pingutada, naelatangid ei toiminud eriti hästi.
Kuna vanemal autol vahetaks mõlemad otsad, sest vanus seal maal ja undavad nagu metsalised need otsad, siis ei taha viletsate abivahenditega ennast vihastata mitu päeva seal auto all.  
Ja kuna teenindustega nagu on siis teeks pigem ise seda asja, mingit raketiteadust seal pole
Vasta
#80
(18-04-2018, 08:14 AM)maisalup Kirjutas: Valgustage mind mis asja ma googlest otsoma pean kui soovin leida tööriista millega veovõlli otsa vahetada?  Nimelt eelmine aasta tegin põlve otsas mingise tõmmitsa/suruja, tõmbamine toimis hästi, kuid tagasi surumisega võlli otsa tekkis raskusi. Nimelt stopper rõngas pole eemaldatav, tuleb maha rebida ning hiljem tagasi suruda päris tugeva jõuga, et stopper tagasi läheks. Minu põlve otsas keevitatud jubin polnud piisavalt sirge, treipingis ja freesiga oleks see tõmmits kenasti ka kodus tehtav, kuid puuduvad sellised võimalused, sellisel juhul on soodsam poest uus soetada. Teine küsimus mis nimega võivad olla need kaitsekummi klambri tangid millega saab korralikult kinni pingutada, naelatangid ei toiminud eriti hästi.
Kuna vanemal autol vahetaks mõlemad otsad, sest vanus seal maal ja undavad nagu metsalised need otsad, siis ei taha viletsate abivahenditega ennast vihastata mitu päeva seal auto all.  
Ja kuna teenindustega nagu on siis teeks pigem ise seda asja, mingit raketiteadust seal pole


Mis autoga tegu? Mida pole mina kuulnud on pooltelgede undamine,raginat tean küll aga mitte undamine,laagrid undavad.Naelatangi kõlbavad väga hästi,tuleb alul lihtsalt vits korralikult pingesse ja õigesse hambasse saada.Nende siledate klambrite jaoks on küll tange vaja.
Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: t4rio, 4 külali(st)ne