KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)
(26-04-2018, 23:23 PM)aavu Kirjutas: [quote pid='450377' dateline='1524765304']
Nagu olen kuulnud: kookle saadab su ekraanile just sinu vanuserühmale ja viimastele lehtede otsingule lähedasi reklaame ja uute linkide pakkumisi.. Osta ee ja teised ka pakuvad sarnaseid asju. Selverid-rimid pakuvad soodustusi just sulle. Pangad teevad pakkumisi annetada kuhugi jne jne. Telefonimüügiga tegelevaid mamsleid varustab sinu tel. nr-iga ka mingi andmeid koguv firma. Kõik töötlevad, autoregister, liikluspolitsei, maksuamet jne. Ega vist enam põõsasse ei poe, muidugi kui just paadialuseks ei hakka. No terviseandmed kah, seda himustavd eriti elukinlustajad.
Näiteks kui nutitelekast vaatan mõnd laulu, tuleb laulupakkumisi, vaatan vene filmi, tuleb vene filmipakkumisi. Kust nad kõik teavad seda, eks ikka töötlevad. Kes töötleb, on küsimus, härrasmehe kombel oma nime nad ei avalda.

[/quote]

Väga äpu on neil see teenus. Ma ei saa küll kiidelda, et minu arvutiekraanil vilksatav rämps oleks mulle huvipakkuv või sisaldaks mulle potentsiaalselt huvipakkuvat, kuigi ma surfan netis suht palju ja minu otsingud on vägagi kitsalt piiritletud valdkondades. Ning telefonitädid muutuvad juba sissejuhatavast lausest nii ebahuvitavaks, et ma ei tea... No ei ole minu teema!
Äkki võtaks mõne inimese sinna kooklesse tööle, sest paistab, et robot ikka otsi kokku viia ei suuda.
Vasta
(27-04-2018, 21:24 PM)cesium Kirjutas: Pritsega mootor näiteks.

See siililegi selge. Pigem küsiks nii, et kas nt piduriosad on 1:1 neil? Pidurisupport otsustas järele anda, mõnus paarisendine mõra sees Big Grin  aitaks otsinguid kergemaks teha(loe: kas hakata uuema masina pealt juppi taga ajama või sobivad kõikide samarade omad)
"Kõige kõrgemad lennud algavad madalalt"
Tegelen autofotograafiaga. Kui huvi,võta ühendust!
Vasta
Mis nende 1 2 3 pumpade vahe on? Miks on üks pump 30 eurot ja teine 120? Mõtlesin traktoriga käitatava puulõhkuja peale panna.
Vasta
Oskab keegi midagi arvata gaasiga suitsuahjust. 
http://www.motonet.ee/et/toode/550311/Su...hi-gaasiga
Vasta
(28-04-2018, 02:07 AM)raivo45 Kirjutas: Mis nende 1 2 3 pumpade vahe on? Miks on üks pump 30 eurot ja teine 120? Mõtlesin traktoriga käitatava puulõhkuja peale panna.

Ise küsin, ise vastan. Google translate abiga venekeelset interneti sirvides jõudsin arusaamiseni, et "U" seeria pump on kõige vanem/sitem ja "A" ja "M" on edasiarendused millel on rohkem ressurssi. Number seal lõpus (esimesel 3, teistel 4) tähendab surve taluvust. Nr 3 siis nominaal rõhku 160 kgf/cm2, maksimaalne 210 kgf/cm2 ja nr 4 nominaal 200 kgf/cm2, max 250 kgf/cm2.
Vasta
(28-04-2018, 11:56 AM)juri73 Kirjutas: Oskab keegi midagi arvata gaasiga suitsuahjust. 
http://www.motonet.ee/et/toode/550311/Su...hi-gaasiga

Mis sellega teha - gaas tekitab vaid kuuma kuid asjade suitsutamiseks on vaja tugevalt palju rohkem.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
Gaas kütab, laast käib põhjas ja tekitab suitsu. Ma ise kasutan kala suitsetamiseks vana puupliidi ahju. Teen lõkke alla, panen saepuru põhja ja ca poole tunniga  on ahjutäis valmis.
Vasta
(28-04-2018, 11:56 AM)juri73 Kirjutas: Oskab keegi midagi arvata gaasiga suitsuahjust. 
http://www.motonet.ee/et/toode/550311/Su...hi-gaasiga

Seda tüüpi ahjud- kolle eraldi, koldepealsele asetatakse laast, oksad vms. suitsu andev materjal, ei oma suuremat tähtsust küttematerjali osas. Küta gaasiga, puudega või vanade kalossidega- sooja andev ja suitsu andev materjal on eraldatud ja söödavale tootele annab maitse kärsatatav laast.
 Gaasiga on võib- olla isegi lihtsam temperatuuri hoida kui näiteks puuküttega.
Vasta
Kindlasti on minu küsimusele eraldi teema olemas, äkki keegi oskab juhatada või saab kiire vastuse anda- kas vene NS50  hüdropumpa saab kasutada hüdromootorina?
Vasta
Seda tüüpi ahjud- kolle eraldi, koldepealsele asetatakse laast, oksad vms. suitsu andev materjal, ei oma suuremat tähtsust küttematerjali osas. Küta gaasiga, puudega või vanade kalossidega- sooja andev ja suitsu andev materjal on eraldatud ja söödavale tootele annab maitse kärsatatav laast.
 Gaasiga on võib- olla isegi lihtsam temperatuuri hoida kui näiteks puuküttega.
[/quote]

Maitse üle ei vaielda aga see kõrbenud materjalist toote kirbe maitse ei ühti ikka sugugi klassikalise külmsuitsuahju lepasuitsu maitsega. Vahe on ikka kolossaalne. Tutvusringkonnast kasutavad seda need kellel on vaja teha sageli suurt kogust toodangut ühtlase kvaliteediga, selle jaoks on nn kõrbevahi ideaalne.
Kui omale head  ja suupärast varianti tahad leida siis külasta sõpru-tuttavaid kellel on eri tüüpi ahjusid, kuula ja maitse tulemit ning vali omale suupärasem.
Vasta
(29-04-2018, 11:01 AM)Mart Laanelepp Kirjutas: Kindlasti on minu küsimusele eraldi teema olemas, äkki keegi oskab juhatada või saab kiire vastuse anda- kas vene NS50  hüdropumpa saab kasutada hüdromootorina?

Saab,ainult et seda pumpa tuleb vähe täiendada.Pumbal peab olema ülevool. Pumba tagumisest otsast tuleb lisa ava kaudu see tekitada.Miks see peab olema ei oska kommenteerida, seda teevad ehk targemad. 
Vanasti kasutati väetisekülvikul ketta käitamiseks NŠ-32 pumpa hüdromootorina. Mul lendas see laiali ja töökojas tehti tunni ajaga pumbast mootor. Puuriti otsa sisse auk, stutser sisse ja tuld. Jäi veel meelde et see ava pidi olema   "kalibreeriud" ehk mingi kindel läbimõõt oli vajalik.
Aquila captas non muscas.
Vasta
Väetisekülvikul oli tagasivoolul ka surve peal, sellega suruti veoratast vastu külviku ratast. Et pumba otsatihendit ära ei lõhuks, selleks oli kolmas toru.
Vasta
Ei ole tagasivoolul survet peal,ratta surub vastu survepool.
Mootoril peab olema hammaks vähem aega töös.
Väskematel puudub kolmas toru ja seest on tehtud ringi,sein mis vastu hammakat on lühem.
Vasta
(29-04-2018, 13:14 PM)hulgus Kirjutas: Milline võiks välja näha abivahend, või rakis, millega paigaldada höövliterasid (400 ja 640mm) võllile? Muid nippe, või tarkuseteri?
Barkomat´i rakis pani peaaegu ise terad paika, keera vaid korraks lahti ja plõkstigi paikas.
Aga...
Paksusmasina terad on uued, täpselt paigas, veo ja tugirullid kellaga mitu korda paika seatud, (1mm terast madalamal) aga hööveldatud pind jääb laineline ja otsad (10-15 cm) lõhub ära. Mitu korda üles-alla rulle kruvitud, kord parem, kord kehvem. Lisaks on üks pool võllist 0,5mm plaadist kõrgemal. Laagrid on oletatavasti ok, sest enne vahetust oli pind sile, kuigi triibuline.
Ideid? Või saab keegi appi tulla?
Vasta
Ehk saab sel paksusmasinal pöördeid tõsta?
Vasta
(29-04-2018, 23:20 PM)tõnn Kirjutas: Ehk saab sel paksusmasinal pöördeid tõsta?

Kahjuks ainult mootori/rihmarataste vahetusega. Etteveol kaks kiirust, mõlemaga sama.
Vasta
Kas eesmise tööpinna asend on reguleeritav?
Vasta
(29-04-2018, 10:12 AM)vant Kirjutas:
(28-04-2018, 11:56 AM)juri73 Kirjutas: Oskab keegi midagi arvata gaasiga suitsuahjust. 
http://www.motonet.ee/et/toode/550311/Su...hi-gaasiga

Seda tüüpi ahjud- kolle eraldi, koldepealsele asetatakse laast, oksad vms. suitsu andev materjal, ei oma suuremat tähtsust küttematerjali osas. Küta gaasiga, puudega või vanade kalossidega- sooja andev ja suitsu andev materjal on eraldatud ja söödavale tootele annab maitse kärsatatav laast.
 Gaasiga on võib- olla isegi lihtsam temperatuuri hoida kui näiteks puuküttega.

Sellega olen kursis. Omal sama süsteemiga olemas ainult puuküttega, sobivad ka kalossid tean seda. Mõtlesin just seda et kaua üleskütmine aega võtab ja tempi hoidmine on mugavam ja tulemus minu arvates ühtlasem.
Vasta
(30-04-2018, 12:24 PM)samodelkin Kirjutas: Kas eesmise tööpinna asend on reguleeritav?

Tundub, et mitte. On vaid rullikute liigutamise poldid ja tagaküljel poldid millega surub üles/alla siine koomale.
Tagumisel plaadil on mingid 2x3 polti millega kinnitub alumise poolega. Tundub, et mingid neist on väheke ekstsentrilised, sest keerates plaadi kõrgus muutub.
Kas esimene ja tagumine plaat ongi pisut allapoole kaldu?
Vasta
Oled kindel, et terad on täpselt paigas? Võibolla võtab üks sügavamalt kui teine ja sellest lainetus? Kui varem ilusti hööveldas, siis terade vahetusega kiirused ei muutu ja etteande kiiruse süü olla ei saa. Otsasid hammustab kui surve ja etteveo rullid liiga lõdvad on ja lasevad laual üles tõusta, kuid nii palju kui mina tean, siis enamus vanemaid paksuseid hammustavad 5cm otsad ära, sellega tuleb arvestada ja ennem hööveldust materjal 6 cm pikem jätta ning peale hööveldust pikkusesse lõigata...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne