KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)
Mul ka kompressor mannetu(Zil) ja kõrs pikk ning peenike. Kui suure õhukuluga tööriista a la suruõhumeisel kasutan, siis propaaniballoonist lisapaak riista ligi ja lühike jäme voolik vahel. Aega võtab see törtsu kaupa töö tegemine aga tehtud ta saab.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
(17-06-2018, 12:10 PM)r.i.h.o Kirjutas: See mutrikeeeraja vajaks kompressorit mis annab 6 bar i juures 135 l/min välja. Aga see 250 l/min mis on kirjutatud selle kompressori peale, näitab sinna sisse minevat õhu kogust 1 bari juures.

Sisse läheb 0 Bar ja vaja on 6 bar, õigem vist nii?
Antud eesmärgi jaoks (6 bar juures vaja saada 135 l/min) pidevaks tööks siis oleks vaja kompressorit, mis suudaks sisse imeda ~950 l/min.
Vasta
Õhurõhk Jõhvis on hetkel 760mmhg ja see on võrdne 1bar.
Manomeetrid samas mõõdavad ülerõhku õhurõhu suhtes ehk algavad nullist.

Parandage mind, kui ma eksisin  Big Grin
Vasta
Rõhu tekitamise teooria ei puutu asjasse. Niikaua kuni pole täiendavaid andmeid (rõhk liini lõpus ja teise püssi võimekus) on nagunii ainult oletamine.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
Atlanticu soojaveeboiler roostetas 12 aastaga läbi. Uut vaja.Turul igasugu erinevate kaubamärkide toodangut. Millist tootjat tasuks eelistada, millist vältida?
Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
Kui tahad, et kergem puhastada ja harvemini puhastada vaja, siis keraamilise küttekehaga (kallim). Kui on magneesiumanood, siis seda peaks ikka perioodiliselt (aasta-paari tagant) vahetama, see kaitseb boilerit.
Vasta
(17-06-2018, 20:44 PM)tõnn Kirjutas: Õhurõhk Jõhvis on hetkel 760mmhg ja see on võrdne 1bar.
Manomeetrid samas mõõdavad ülerõhku õhurõhu suhtes ehk algavad nullist.

Parandage mind, kui ma eksisin  Big Grin

Seda mõtlesingi, et kui juba räägime kompressori poolt antavast rõhust, siis ilmselt räägime ülerõhu skaalal ehk kompressorisse siseneb 0 bar.
Vasta
(17-06-2018, 22:58 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Atlanticu soojaveeboiler roostetas 12 aastaga läbi. Uut vaja.Turul igasugu erinevate kaubamärkide toodangut. Millist tootjat tasuks eelistada, millist vältida?

12a paarisajaeurise seadme kohta on ju suht ok tulemus.

Talvel kui omale boilerit otsisin, soovitati kõigist allikatest ka atlanticut. Ostsin, paigaldasin ja seni toimib. Ühtegi alternatiivi mõõtmete ja paigutuse osas polnud turult nagunii saada. Vesi on igatahes kuumem kui enne, jätkub kauemaks kui varem (vana oli 100l, praegune 80) ja elektriarvetel mingit drastilist muutust pole täheldanud.
Vasta
(, 00:31 AM)zazik Kirjutas: vesi on igatahes kuumem kui enne, jätkub kauemaks kui varem (vana oli 100l, praegune 80) ja elektriarvetel mingit drastilist muutust pole täheldanud.
ehk siis temp on lihtsalt kõrgemaks kruvitud. Katlakivi ladestumine on temperatuuri eksponent: mõistlik on temp võimalikult all hoida.
madalal temperatuuril on aga oma miinus - see sobib bakteritele. Vett soendavatel soojapumpadel saab probleemi vähendamiseks sätestada "legionella functioni". Mu 200l on nt tavapäraselt 45 kraadi peal, kord nädalas soendatakse aga 65 peale.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
Olin sama probleemi ees, väike 850nm keeraja ei suutnud ka ühekaupa polte numbrite kohaselt kinni lahti saada.
Belarusi õhupaak sai stutsid külge, sealt otse vooli püstolisse ja sai parem. Regulaator ise kõige peenem  koht.

ps. värvimisel asendamatu, enne oli reservi ainult voolikujagu, nüüd on sisendil regulaator koos niiskuse-õlieemaldajaga. Keerad surve 2at peale ja ei ole enam nii, et esimene surts tuleb suure pauguga ja siis kooleb.
Vasta
(, 09:36 AM)hulgus Kirjutas: Olin sama probleemi ees, väike 850nm keeraja ei suutnud ka ühekaupa polte numbrite kohaselt kinni lahti saada.
Belarusi õhupaak sai stutsid külge, sealt otse vooli püstolisse ja sai parem. Regulaator ise kõige peenem  koht.

ps. värvimisel asendamatu, enne oli reservi ainult voolikujagu, nüüd on sisendil regulaator koos niiskuse-õlieemaldajaga. Keerad surve 2at peale ja ei ole enam nii, et esimene surts tuleb suure pauguga ja siis kooleb.

Nii ta nende väikeste käekõrval taritavate kompressoritega paraku on, et tööriista mis rohkem õhku tarbib ei saa kasutada, kuna regulaatorist ei tule see maht läbi.
Kui kompressorit ei taha vahetada võib otse paagist väljavõtte teha ilma reduktorita. Mutrikeeraja saaks nii toimima.
Vasta
(16-06-2018, 18:59 PM)Alts Kirjutas: Ostsin Tööriistamarketist suruõhu mutrikeeraja. 430  Nm ja vajadus 135 L õhku minutis, survega 6,2 bar. Kompressor on väike - 250 l/m, 50 liitrit paak. Kompressori järel rulliga 20 m 1 cm sisemõõduga voolikut. See keeraja võiks kasvõi esimese törtsu jõulisemalt keerata aga tegelt võin keeraja otsas asuvat padrunit käega kinni hoida. Kompressori paagis algselt ca. 10 bari ja läbi reduktori keerajasse läheb 6,2. Manual soovitab kaheksast meetrist pikema vooliku puhul rõhku tõsta. 

Mis on valesti?

Trassi lõpus, tööriista sisendis ei ole seda palutud 135 l/min @ 6 bar. Sad

Nagu eelkirjutajad juba ütlesid, võta väljund otse paagist, lisa vahepaak võimalikult lähedale tarbimiskohale või vaheta kompressor tummisema vastu välja.

Kurja juureks neil odavatel kompressoritel on tõesti olematu läbilaskega regulaator. Mida tegelikult rehvipumpamiseks-puhastamiseks-keeramiseks üldse vaja poleWink
Vasta
Tôôriistamarketi Yama mutrikas tòòtab juba 5 aastat Ingersoll Rand imemisega 350 l/m .
Päris roostes mutrid tahavad abi.
Vasta
430nm on ka vähe,tööriist algab 1000+nm.Midagi tähendab ka tootja nimi.
Vasta
(, 21:10 PM)_rein_ Kirjutas: 430nm on ka vähe,tööriist algab 1000+nm.Midagi tähendab ka tootja nimi.

Kui see 430 N:m päriselt ka olemas on siis ehk polegi nii paha?
Meil kunagi tööjuures käisid müügimehed õhuvõtmeid demomas mis olid väga uhkete numbritega paberil, kuid kuna õhk oli olemas ja ka m 20 polt vasakkeermega puksiga.
Siis see kruustangi vahele, palusime selle nii kõvasti keerata kui võti jõuab ning hakkasime dünamomeetrilise võtmega proovima kui kõvasti kinni on.
Täpseid tulemusi enam ei mäleta, kuid 800 asemel oli suurusjärk 400 ja pisut peale parim tulemus.
Muidugi läks siis seletamiseks et õhurõhk madal ja padrun pole löökpadrun ning vetrub ja voolik on liiga peenike.
Lõpus jäi jutt niimoodi, et nad võtavad järgmine kord oma padruni ja vooliku kaasa ning siis kui saadakse kätte lubatud numbrid meister ostab selle võtme ära.
Senini pole vist veel keegi tagasi tulnud.
Vasta
Tervitused,

Kes oskab soovitada head kohta, kus oleks müügis liigendvardaid (nagu stabika kondid aga peaks olema oluliselt väiksemas mõõdus)? Oleks vaja ühel masinal asendada tulede kõrguse regulli anduri varras aga originaal saadaval ainult A varuosana ja hinnaks pea 500 eurot, mis on täiesti ajuvaba.
Vasta
Tsitaat: liigendvardaid
Kas karburaatori või kõrgsurve pumba juhtimise vardad ei sobi? Need ju ka liigendiga, kuulpea on olemas oma pesas. Näiteks Ikaruse oma: https://www.youtube.com/watch?v=1BILjrCm9QI


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Инвалид информационной воины.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2715, aavu, skiso, 2 külali(st)ne