30-06-2018, 09:54 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-06-2018, 10:02 AM ja muutjaks oli Etsike.)
(30-06-2018, 09:32 AM)stihl Kirjutas: Cool. Aga ole hea, ütle, miks see pagana nafta ükskord otsa ei saa?
Tõmmatakse teda juba 100 aastat ja miljoneid tonne kuus maakerast välja?
Mul on kuri kahtlus, et ta ei saa otsa sellepärast, et kogu aeg tekib juurde....
Otseloomulikult tekib juurde, naftatekke protsess pole mingi mineviku teema. Aga juurde tekib seda märksa aeglasemalt kui seda ammutatakse.
Miks nafta otsa ei saa on näiline nähtus. Võrreldakse ju naftavarude hulka ja näiteks aastas ammutatavat hulka leidmaks, mitmeks aastaks veel varusid jagub. Trikk peitub selles naftavarude hulga numbris. Naftavarude nimetatakse maapõues olevat naftat, mille ammutamine on majanduslikult otstarbekas. 100 aastat tagasi ammutati naftat, mis sisuliselt ise maa seest välja pritsis. Need varud on ammu läbi. Mida aeg edasi, seda raskemini kättesaadavad varud jäävad alles, nende ammutamine muutub areneva tehnoloogia ja tõusva naftahinna tingimustes majanduslikult otstarbekaks, ning need arvestatakse varude hulka. Tänapäeval tehakse nafta kätte saamiseks igasuguseid tehnoloogilisi imesid ammutades varusid, mis alles hiljuti üldse varude hulka polnud arvatudki. Neid kalli ammutuse hinnaga varusid jagub veel päris kauaks, ning neid ka ammutatakse kuniks mõni järgmine energiaallikas nafta troonilt tõukab oma majandusliku otstarbekusega.
Tekiks naftat samas tempos peale, nagu seda tarbitakse oleks tegemist taastuva energiaallikaga ja maailma mured oleks lahendatud. Nafta põletamisel vabaneb ju CO2. Sama CO2 on vajalik taimedele kasvamiseks, mis saaksid jooksvalt surra, mattuda ja muunduda naftaks. Paraku atmosfääri CO2 sisaldus tõuseb, järelikult ei suuda taimed seda samas tempos ära tarbida.