hüdro modimine
#1

mõtsi tükk aega, kas küsimus(ed) oma teemat väärivad või paneks universaalteemasse.
seekord siiski eraldi. otsinguga miskit ka üles ei leidnud. eks moded liigutavad kui ei sobi.

igatahes semu soetas ksf! as tross käest kena ja noobli kraana. süües aga teadagi kasvab isu.
tahaks kraanat opereerida ka eemalt. no muidugi on olemas puldid ja jagajad, mida saab särtsu ja kangiga liigutada.
eelarvest aga läeb selline lõbu välja kahjuks.
mina võhikuna arvasin, et olemasolevaid kange saaks sikutama panna servod. 
aga pädev spetsialist tagus selle mõtte maa sisse ja teatas, et ainuõige on panna pumba väljundile nö. kraan vahele, kust siis sujuvalt muudaks sisteemi minevat õli kogust ja üleliigne jookseks otse paaki tagasi. ja iga jagaja külges oleks suruõhu (või eraldi hüdro) silindrid ja kõik jagajad toimiks edaspidi on-off lülitinena ja liikumise kiiruse ja ulatuse timmimine siis käiks eelpool mainitet kraani liigutamisega. 

kas kellelgi kaasfoorumlastest on ehk teadmisi või kogemusi antud teema? kas emb-kumb eelpool minitet sisteemidest võiks toimida ja teisest parem olla või ehk on mõni kolmas kaval lahendus olemas?
Vasta
#2

Puht sportlikust huvist - milliseid argumente maassetampimisel kasutati?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

miskit tehnilist argumentatsiooni vist polnudki. inimene muidu igati pädev, ma vaielda ei taht. pealegi ma ju tegelikult ei jaga teemat sugugi. aga nii lihtsalt pidi (ainu)õige olema ja ma pidasin targemaks vait olla. 
aga oskad sa küsimust ennast ka ehk veidi kommenteerida?
Vasta
#4

Sportlik huvi Smile
Ma pole selliste asjadega tegelenud aga servod kangide küljes tundub esmapilgul täiesti pandav idee. Automaatne tagastus keskasendisse peaks kah teostatav olema. Raadiolink on ka ilmselt priiskamine, saab ka juhtmega.
Mulle lihtsalt meeldib erilahendusi nuputada, seepärast küsisin.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#5

Kui hakata süsteemi toiteliini tootlikkusega mängima, siis ei ole võimalik teha mitut liigutust ühel ajal, kuna kogu aur (loe: õli) läheb selle asja liigutamiseks, millega kõige vähem vaeva. Loomulikult saab lisada prioriteediklappe vms. peenmudru, kuid milleks - see süsteem läheb kallimaks, kui vahetada kohe jagur solenoididega juhitavaks.

Praegu kõlab kangesti nii, et sel spetsil (või Petsil) on kuuris mädanemas kõnealused priboorid ja nüüd saaks neist lahti. Big Grin

On-Off juhtimine tähendab, et libistamise peab tegema PWMina ja kui süsteem seda propona ise ei oska (ilmselt mitte), siis jääb see kasutaja vastutusele.
Vasta
#6

Mis see PWM tähendab?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#7

(04-05-2018, 16:26 PM)viplala Kirjutas:  Mis see PWM tähendab?

Pulse Wide Modulation?
Tähendab, et antud näite puhul lastakse jagaja siibrit liigutavasse elektromagnetisse mingi sagedusega vool (näiteks 60 hertsi)
mis on nii suur, et üks impulss mis kestab näiteks 2 millisekundit ei jõua siibrit paigast liigutada.
Kui nüüd on vaja siibrit sujuvalt liigutada hakatakse selle impulsi kestvust sujuvalt pikendama.
Näiteks 20 millisekundiga võib siiber seista pooles asendis ja 60 millisekundiga olla lõpuni avatud.
Elektrooniliselt on tegu üsna lihtsa lülitusega, kus signaaligeneraator annab 60 hertsise sagedusega signaali lõputransile ja signaal kestab 2 millisekundit mis ei suuda liigutada jagaja siibrit.
Nüüd signaali kestvuse pikendamiseks tuleb lõputransi juhtelektroodile ühendatud kondensaatorile anda juhtivalt reostaadilt lisapinget mis tõstab impulsi pikkust sujuvalt kuni transistori täieliku avatuseni välja.

NB!
Kõik numbrid on võetud suvaliselt läbi mõtlemata näite ilmestamiseks ja ei pruugi olla reaalsed.
Vasta
#8

Populaarteaduslikum seletus PWM:

On vahelduvvool, mille pinge muutub sinusoidi mööda ühtlases laines edasi-tagasi meil sagedusega 50 korda sekundis (Hz)
(Pool Jaapanit on aga 60Hz ja pool 50 Hz, ei tea küll kuidas ja miks)

On alalisvool, millel + on kogu aeg + ja - on -   nagu auto aku.

PWM on alalisvool, mida erineva kiirusega sisse-välja "lülitatakse".   Voltmeeter näitab ikka sama pinget aga ostsillograafi ekraanit on näha "kantis sakid"  ja vooluallika poolt edasi antav "jõudlus" seega muutub.

LEGO NXT roboti juhtklots näiteks saadab mootoritesse PWM,  sellega sai omal ajal pead murtud, et kuidas voltmeeter näitab sama aga mootori kiirus muutub. Oss näitas ilusti sakid ära.
Vasta
#9

Teemasse ka

Lihtsam elektriline jagaja töötab 1/0  ehk klõps sisse, klõps välja.
Hüdromasin sellega hakkab "rapsima" sest kangist lükkad ikka sujuvalt kiirust peale.

Lahendus oleks eraldi klapp enne jagajat, mis ükskõik millist jagajat elektriliselt lülitades "sujuva stardi" teeb ehk mingi aja jooksul õlirõhu 0-norm laseb.  Elektrilist jagajat on ikka vaja.

Kui nüüd olemasolevale kangidega jagajale õhusilindrid külge mõelda, siis need saab ka drosseldada nii, et liikumine sujuv oleks. Uh, aga nendele oleks ju ikka õhujagajat kompressorit, elektrivärki vaja jnejne.

Oleneb töökoormusest, odavam on 2 walki-talkiet ja troppija juhib siis hääljuhtimisega kraana kõrval kangid peos seisjat.  Või lihtsalt telefon kõrvas.
Vasta
#10

Selge pilt PWM koha pealt. Mis sellise süsteemi ehitus maksma läheb, seda vist teada ei taha Smile


Kuna mul on üks taoline elektrilise jagajaga kraana olemas, mis tahab saada hädasti puldiga juhtimist ja ümberehitust metsatõstukiks, siis minu mõte liigub aga hoopis järgmises suunas:

Meh jagaja kange annaks liigutada lineaarmootoriga. https://www.aliexpress.com/item/Electric...59779.html

Mootorit peaks juhtima Arduinoga, et peale lüliti vabastamist jookseks jagaja asend tagasi. Põhilise koodi näidise saab siit https://shiftautomation.com/linear-actua...-positions 
Väheke tuleks koodi ümber kirjutada aga põhimõte jääks siiski selliseks, et mootoril on kolm positsiooni, keskel on jagaja vaba asend. Niikaua kui ühele poole nuppu/pinget vajutada, niikaua jooksutatakse kangi/mootorit ühele poole. Peale nupu lahti laskmist jookseks kang/mootor keskmisesse asendisse tagasi ja vice versa. Kas see rahaliselt tasuv on ei oska öelda. 200-300 euri läheks umbes maksma olenevalt kangide hulgast.

Siin on üks tavaliste nuppudega sarnane süsteem mis selle koodiga jookseb.




Nüüd kui minna puldi juurde, siis kuna ma ka endale hakkan sarnast asja tegema elektrilise jagajaga, on tekkinud järgmised ideed mis minu arust on vägagi ok hinnaga teostatav... 50 euri max.

Ostsin endale sellise puldi kus on olemas kõik eluks vajalik, relee plokist alates lõpetades puldi õpetamisega, et pinget hoitakse peal nii kaua kuni nuppu all hoitakse.
https://www.aliexpress.com/item/DC12v10A15CH-channel-RF-wireless-remote-control-system-receiver-switch-remote-control-transmitter-315-433-output-is/32279772054.html



Nuppude alt toon välja juhtmed, mis lähevad joystick'e peale. Juhtimine hakkab seega toimima läbi joistikute.

Joystickud ise valisin üsna tavalised ja odavad. 

https://www.aliexpress.com/item/4NO-4Pos...30574.html

https://www.aliexpress.com/item/The-Red-...76342.html




NB: Kõik lingid on suvalised, kindlasti leiab ka kallimaid ja odavamaid.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#11

vot-vot, hakkab tulema.
kuigi lihtsa maaka jaoks kisub jube keeruliseks.
kraanal vaja teinekord tasahilju meelitada ja samas nö. kangi lahti lastes peaks liikumine kohe lõppema.
nendel servodel näikse ikka liikumine aega võtvat. ma ei oska võrrelda, aga numbreid vaadates jääb nagu mulje, et puldis kangi lahti laskmine tähendab eelneva liikumise jätkumist aeglustuvas tempos, mitte enam-vähem reaalajas peatumist.

misasi tehasetoodetel jagajat liigutab?
kas piisavalt jõulist ja kiiret servot koos puldis oleva (liug)potekaga ei saaks pruukida ilma igasugu programmeerimisteta?
ühel tööpingil kunagi nägin vedrutagastusega liugpotet. sellistega oleks vist mõnus majandada. kui sobilikud servod ka leiaks.

arvatavasti on mu jutt tobe, aga mis parata, kui teadmisi pole.
Vasta
#12

Uitmõttena tekkis pähe just RC maailm. Kas sealt ei oleks lihtsam ühte pulti koos juhtimise osaga üle võtta ja sellega nt mingeid tugevamaid servosid käitada? Ei oska küll peast öelda jagaja kangi liigutamiseks vajalikku jõudu aga sealt edasi saaks juba arvutused teha. Korralikumad RC servod on juba üsna kiired, suure pöördemomendiga. Rc servod lahjaks jäävad, siis analoogselt saaks ka suuremaid servosid liigutada.
Vasta
#13

Algteadmiste saamiseks võiks näiteks siin ringi vaadata - http://www.loglink.eu/html/indexEN.html
Olemas ka sini-must-valgena.
Vasta
#14

(05-05-2018, 20:56 PM)diesel Kirjutas:  kraanal vaja teinekord tasahilju meelitada ja samas nö. kangi lahti lastes peaks liikumine kohe lõppema.

Nendel mootoritel on erinevad kiirused ja sõltuvad jõust mida nad evivad. Näiteks 100N (njuutonit äkki?) liigub kiirusega 90mm sekundis, see teeb ühele poole 45mm liikumist poole sekundiga. Sellest oleks maa ja ilm. Kiiruse saab reguleeritavaks muuta sama süsteemiga läbi kolmik klapi/kraani, sama servo mootor on lihtsalt ühendatud kraaniga ja laseb osa õlist paaki tagasi. Ehk siis ühe joysticku liigutuse alt regullid terve süsteemi õli liikumise kiirust. Eks see proovimise teema ole. Osta üks servo ära ja kui sellega suudab kraana kangi läbi lüliti liigutada normaalselt, on edaspidine juba telo tehniki, kui ei suuda, nu siis on 30 euri vasta perset lihtsalt ja peab kallimate süsteemide poole kiikama.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#15

Samas oleks see servodega mängimine üks igavene leiutamine ja tulemust ei tea keegi ette. Börsis on praegu müügil elektriline jagaja, 7 sektsiooniga, 500 euri eest. Kui sinna sebida need joystickud ja pult, millest ma enne kirjutasin, saaks kena komplekti kokku.

https://www.kuldnebors.ee/79718434

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#16

See börsi jagaja on nüüd küll üks tundmatu looma nahk. Üks klemm juba poolilt ära käkerdatud. Esimene küsimus, et kust uue pooli saab?
Näitude järgi sobiks väiksemat tüüpi tõstukile a'la ATV, aga 24v teeb selle omakorda võimatuks.
Veider tükk, millele keeruline rakendust leida ja seetõttu ka nähtavasti rahaks saamist ootab.
Vasta
#17

Mnjah, ma nendes hüdro süsteemides üsna dum-dum, tõenäoliselt on sul õigus. Samas on 500 üsna suur raha tundmatu jama alla paigutada.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#18

Jagajate ja muu kola otsingul vaataks ma Soome ja Skandinaavia rasketehnika lammutuste poole
Lülititega jebimise unustaks ära, sest need annavad ainult ühe rapsiva pilli, mida jube-jube keeruline käsitseda.
Vööl peab olema ikka reostaatidega juhitav pult, eriti kui tegemist metsatõstukiga. Kraanale veel vist kuidagiviisi sobiks lülititega variant, sest seal pole kiirused nii olulised. Betoonibumid töötavad ka lülititel.
Soovitan sügavalt uurida kirjandust ja tutvuda otseselt mõne töötava rauaga. Hetkel jääb mulje, et tahetakse ehitada draglain-harverit Big Grin.
Vasta
#19

Ma väga maha ei mataks seda lülitite teemat. Läbi arduino on võimalik kõike progeda, nii PWM süsteemi või mida iganes pähe tuleb. Skaala on kõvasti laiem kui ka kõige kallimatel hüdro süsteemidel. Viimased on küll välja töötatud konkreetse ala jaoks ja on töökindlad ning teevad mida peavad tegema, kuid tänapäevane elektroonika on siga odav ja võimalusi on sellel kordi rohkem kui on/off klapil mis maksab varanduse, ole ainult mees ja lappa süsteem kokku nii et see töötab Smile

Muide, ka tänapäevased hüdro süsteemid liiguvad aina rohkem ja rohkem arvuti poolt juhitavaks. Jagajate sisud on kõigil samad, muutub vaid elektroonika seal ümber. Tegemist on ju puhtalt mingi klapi liigutamisega ja selle liikumise kontrollimisega. Ma ei näe küll mingit erilist põhjust, miks seda kodukootud süsteemiga ei võiks teha, seda eriti täna, kus pilukate poolt antakse poolmuidu nii arduinosid, lüliteid ja muud mudru. Pool maailma on infot täis kuidas mingit süsteemi liigutada ja kontrollida. Ainus vaev on mõtlemine ja teostus.

Isegi kui arduino välja jätta, on müügil kõikvõimalikud kodeeritavad releeplokid, igasugu lihtsad moodulid ja mis kõik veel. Tegemist on ju lihtsalt mingi suvalise junni kontrollitud liikumisega, olgu siis lamedal või ümmargusel maal, suvaline junn peab liikuma siia sinna... 

[Pilt: giphy.gif]

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#20

No kui suudad oma lülititega seda käte tööd järgi teha, mis antud videos tahavaatepeeglist paistab, võid mistahes pianisti üle mängida.
https://youtu.be/2Se_0WKejK4
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne