Arutelu kummi kulumisest.
#1
Tekkis vennaga lahkarvamus. Vaidluses ei selgunud tõde, kumbki jäi oma seisukoha juurde. Mõtlesime küsida üldsuse arvamist. Nii saame ka teada, kummal siis õigus on.

Teema järgnev - Kui võtta kaks veoauto kummi. Üks on täielikult kulunud ja teine uue mustriga. Panna need kokku paarisrattaks tagateljele. Mis saab?

Meie seisukohti ei hakka üles panema, et hoida neutraalset joont. Arutelu käigus saab minna süvitsi edasi ja tuua välja analoogse probleemi sõiduauto vallast.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#2
Sõbraga mõni päev tagasi just arutasime sõidus olles sarnast teemat. Jutt käis muidugi alguses kaheteljelisest sõiduauto haagisest,selle kummidest ja kulumisest. Sõber väitis,et kahesillalisel kuluvad kummid juba sellepärast,et muudkui väänab neid sõidu ajal ja kulumine sellevõrra suurem. Tõi näiteks ka Kamza olukorra ja väitis,et mingi ZIli kroku tagarattad pidid eriti julmalt vatti saama,kuna neil sillavahe veel suurem taga ja kummide kulumine suurem.
Mis topeltratastega variandi puhul juhtub,mina ei tea,kuna pole endal kogemust pikalt olnud aga vanasti sai ka komplekteeritud tagasillale erineva kulumisega rattaid. Kuna enamjaolt lagunesid need küljepealt ära siis mustri kulumise asja ei jõudnudki jälgida. Minuarust kui kõrvuti on uus ja vana siis uuem peaks saama rohkem surumist vastu teed ja kui see peaks olema veel värske siis kulumine kindlasti suurem,kui vanal pastlal millel kumm juba ajaga kõvemaks läinud.

T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#3
Saab see, et kulunum kulub üsna kiiresti riideni ja lõhkeb ning korralikum lõhkeb seejärel ülekoormusest.

Seda eeldusel, et rehvid on algselt olnud identse diameetriga, neil on identne karkassi elastsus (jäikus on elastsuse puudus Big Grin) ja kasutaja jätkab liikumist võiduka lõpuni.

Nähtuse põhjuseks on erisurve erinevusest tingitud väiksema diameetriga rehvi väike libisemine, kuna suurema diameetriga rehvi surutakse kõvemini vastu maakera pinda. Üks kahest peab libisema andma ja selleks on väiksema jõuga vasta maakera pinda surutav väiksema diameetriga rehv.

See oli teooria.

Praktikas ei ole rehvid kunagi TÄPSELT sama veerediameetriga (see pole vaba läbimõõt!), vaid igaüks on oma moodi. Ning paarirattana kulub see, kumb vetrub enam ehk kumma erisurve on väiksem. Mis võib reaalses elus vabalt olla uuem ja pehmem rehv.

Sama nähtus on sõiduautode klotsmustriga rehvidel - tüüpiliselt "kuusemustriga" talverehvidel. Kui mingi plokk on hakanud madalamaks kuluma (olgu selles siis süüdi rehvi tootmisdefekt, vale sillaseade või labane blokkpidurdus), siis seda protsessi peatada ei ole võimalik.
Vasta
#4
Kulunud rehv tuleks panna väljapoole või sinna, kus oleks lihtsam seisukorda kontrollida ning vajadusel uuema vastu välja vahetada.
Vasta
#5
(22-05-2018, 18:37 PM)tõnn Kirjutas: Kulunud rehv tuleks panna väljapoole või sinna, kus oleks lihtsam seisukorda kontrollida ning vajadusel uuema vastu välja vahetada.

Kas mitte ei peideta see kiilaspea hoopis teise varju,et välja ei paistetaks. Big Grin 

T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#6
Küsimus pole peitmises või kontrollimises. Küsimus on selles, et saada teada, mis toimub. 

Minu seisukohast niipalju, et mina olen Võsaga igati nõus. Ja nüüd võib sisse tuua ka sõiduauto kummi, mis on esisilla vale külgkalde tõttu ühest äärest ära kulunud. Kui see panna nüüd taha lattsillale, siis on kulunud poole pealt väga kiiresti traadid väljas. Imelik on ka see, et kulumine toimub ka natuke külje pealt. Seal vist toimub kiskumine nii kõvasti, et läbi kummi painde ulatub ka küljele. Vabas jooksus tahaks ju selline kumm sõita kaares, aga lattsild sunnib teda raudselt otse minema. Nüüd siis toimubki, Võsa poolt mainitud, intensiivne kulumine ühe veerepinna piires. Polegi enam vaja paarisrattaid mängu tuua.
Huvitav on ka see, et vale reguleeringuga esisilla alla jättes ei saagi see kumm nii kiiresti otsa.

Talupoja mainitud kulumine on ka probleem, aga see on teist sorti. See probleem on näha karjäärist väljasõidul asfaldi pealt, kus suured autod peavad järsku asfaldile keerama.

Võsa vastasleer on nõrk.  Wink
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#7
Kui nüüd topeltratastega veoautost rääkida siis on tavakulumine järgmine: parem esimene ja parem tagumine sisemine kuluvad kõige rohkem.
Kui nüüd panna kõrvuti topeltratastena näiteks ühte marki rehvid erineva kulumisastmega pole asi eriti hull kannatab ära aga kui panna juba silmnähtavalt väiksema diameetriga rehv on sellest pisemast paari tuhandega ribad järel.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#8
[Pilt: images?q=tbn:ANd9GcSwkA24D9Oi-gc1FQ0uJJi...Nw-z0x7nEA]
Vasta
#9
(22-05-2018, 17:37 PM)v6sa Kirjutas: Saab see, et kulunum kulub üsna kiiresti riideni ja lõhkeb ning korralikum lõhkeb seejärel ülekoormusest.
See oli teooria.

Ei ole ainult teooria. On ka üsna tihe praktika, ajast, kui firmaomanik uusi kumme suureks raiskamiseks pidas ja mulle kõik /tehnilisest seisundist/ tulenevad trahvid välja maksis. Preemiaga isegi.

Ootan pikisilmi, millal sellesse teemasse mõni r e h v i spetsialist sõna sekka ütleb... Big Grin
Vasta
#10
(23-05-2018, 00:30 AM)samodelkin Kirjutas: Ootan pikisilmi, millal sellesse teemasse mõni r e h v i spetsialist sõna sekka ütleb... Big Grin

Mis see purjelaeva värk siia üliarukasse automeeste juttu puutub? Toungue Toungue Toungue

Aga mis rekkasse puutub, siis võiks ju vabalt leida mõne sileda tagarehviga nina, osta sinna 1 tutitas 315/80R22,5 (või misiganes mõõt seal kõib) Continental HDW2 Scandinavia tükihinnaga 700€ ja järgi proovida.
Mehed teevad nii, kui midagi teada tahavad...

.
Vasta
#11
Hispaaniast  CO2 kvootidega pilvebussidele pole nii ekstreemseid rehve pannud, aga kui on kõrvuti sattunud kulunud ja korralik rehv, siis minu arust elavad mõlemad oma elu, st kuluvad enam vähem võrdselt. 
Rohkem kulub tagumine sisemine ja parem esimene väljast -- kui ees ümber ei tõsta, siis on kulumise erinevus ikka väga suur -- kui par esimesel väljast traat väljas, siis vasakul on veel 3-4 mm
Palju oleneb sõidustiilist ja masina sildadede seisukorrast -- sama seeria rehv kestab ühel masinal  70 tuh, teisel 130.
Vasta
#12
(22-05-2018, 18:37 PM)tõnn Kirjutas: Kulunud rehv tuleks panna väljapoole või sinna, kus oleks lihtsam seisukorda kontrollida ning vajadusel uuema vastu välja vahetada.

Kunagi ammu-ammu, kui paljude paarisratastega kokku 18 rattaga veoautot sai peetud, siis põhjenduse " tee on kumer"  järgi pandi veidi kulunum just sissepoole.

Valiti kui valida oli paari enam-vähem sarnasemad, esisillale kõige korralikumad.   Lõhki läksid vaheldumisi, selles mingit süsteemi ei näinud.
Vasta
#13
(23-05-2018, 00:30 AM)samodelkin Kirjutas: ...
Ootan pikisilmi, millal sellesse teemasse mõni r e h v i spetsialist sõna sekka ütleb... Big Grin

Siinkohal on sõna kumm õigel kohal, kuna me räägime rehvi kulutuspinna kulumisest, milles on kummi sisaldus tõesti väga kõrge.

Mis puutub väljendisse "tee on kumer", siis jah, teepind pole tõesti horisontaalne, vaid kergelt paremale (meie kandis) kaldu. Samas muutub dünaamilsite koormuste tõttu auto asendi muutumise tõttu koormuse jaotus paarisrehvi paariliste vahel nii kiiresti ja suures ulatuses, et mina küll ei julgeks sisemise rehvi kiiremat kulumist ennustada täiesti võrdse paari puhul.

Tõenäolisem on välimise rehvi vigastus TLO tõttu. Big Grin
Vasta
#14
Näide ajast kui sai nühitud saksa- inglismaa vahet. Muidu tuleb mandril aeg ajalt veokal esimesi rehve ringi tõsta, et parempoolne liiga vara siledaks ei saaks aga siis ei olnud mingit probleemi. Esirehvide kulumine ühtlane. Sain tutika Actrose ja andsin ära kui oli 350000 ees ning tehase rehvid tehase seades veel all. midagi polnud ringi tõstetud. Ainult paremal sõites sellist luksust lubada ei saa.
Ja tagumistest rehvidest veel nii palju, et kui jõuab kätte rehvivahetuse aeg siis mustri jääkväärtus erineb sisemistel ja välimistel  4 kuni 5 mm sisemiste kahjuks, eriti parempoolse sisemise kahjuks.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#15
(23-05-2018, 16:14 PM)Daff Kirjutas: ...
Ja tagumistest rehvidest veel nii palju, et kui jõuab kätte rehvivahetuse aeg siis mustri jääkväärtus erineb sisemistel ja välimistel  4 kuni 5 mm sisemiste kahjuks, eriti parempoolse sisemise kahjuks.

Kas ma mõistan õigesti, et alguses võrdsed olnud rehvidel oli sisemine kulunud rohkem, kui välimine? Üksik või tandemsild? Kas tandem oli võrdsete õlgadega või "hiiliv"?
Vasta
#16
(23-05-2018, 16:31 PM)v6sa Kirjutas:
(23-05-2018, 16:14 PM)Daff Kirjutas: ...
Ja tagumistest rehvidest veel nii palju, et kui jõuab kätte rehvivahetuse aeg siis mustri jääkväärtus erineb sisemistel ja välimistel  4 kuni 5 mm sisemiste kahjuks, eriti parempoolse sisemise kahjuks.

Kas ma mõistan õigesti, et alguses võrdsed olnud rehvidel oli sisemine kulunud rohkem, kui välimine? Üksik või tandemsild? Kas tandem oli võrdsete õlgadega või "hiiliv"?

Üksik sild, ning alguses võrdsed rehvid. Ja ainuke mõistlik põhjendus selleks on tee kumerus, muud tarka ei oska välja pakkuda. 

Möödunud suvel näiteks hakkasid Volvol tagumised rehvid otsa saama ja et uued alla panna sügisel, et talve nautida korralike rehvidega sai nende eluiga pikendatud lõikamise teel. Rehvid olid all olnud montaažist saadik ilma ümber tõstmata ja välimised olid veel enamvähem aga sisemine parem oli pea aegu sile. Mustrit oli vaevu märgata.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#17
Hm, see siiski ei seleta, miks kulub kõvemini pinnale surutav rehv kiiremini. Kas seda kinnitab veel keegi? Kontrollkõne sõbrale andis vastupidise tulemuse, aga ta sõidab vähe - alla 100 k aastas ja erinevate autodega.

Põllumajanduses hukkuvad rehvid enamasti TLO tõttu või pragunemisse, siledaks sõidetakse neid harva.

Rehvirõhud on ka võrdsed?
Vasta
#18
Seal võib mängida rolli soojus. Tee kumeruse tõttu kannab sisemine kumm rohkem ja selle pärast soojeneb rohkem. Ka saab ta natuke vähem jahutust. Pinnatemperatuur aga mängib kulumisel oma osa.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#19
(23-05-2018, 18:00 PM)v6sa Kirjutas: hukkuvad rehvid enamasti TLO tõttu 

Mis imeasi see on? Täitsa Loll Omanik?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#20
(23-05-2018, 18:11 PM)motamees Kirjutas: Seal võib mängida rolli soojus. Tee kumeruse tõttu kannab sisemine kumm rohkem ja selle pärast soojeneb rohkem. Ka saab ta natuke vähem jahutust. Pinnatemperatuur aga mängib kulumisel oma osa.

Ilmselt piduri soojus ka mõjub sisemisele esmalt, välimist mõjutab vähem kui üldse. Vanasti vene kummid ei kannatanud üle kahe äkkpidurduse, pärast kolmandat sisemine lõhkes.
Инвалид информационной воины.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne