[2715]

Ilma auguta lõpetamine on lihtne ja selleks tuleb vaid elektroodiga liikuda kõrvale kiirelt et metall ei jõua sulada ja seal ots eemale tõmmata.

Kui süütamise ja lõpetamise teemast vanade aegade võtmes meenutada, siis tig keevitus meie piimakombinaati jõudis umbes 1965 aastal ja erines ta oluliselt sellest mida me täna tunneme.

Koosnes ta toroidtrafost ja seleenalaldi kastist ning voolu reguleerimiseks oli trafol ringiratast klemmid.

Tehti see valmis omade meeste poolt, kuna suur liit ei pakkunud muud lahendust kui elektrood roostevabale.

Algul keevitati ilma gaasita kasutades räbustit ja tooriumi ning muid teadmata koostisega metalle sisaldavaid pulkasid ning täiteks olid roostevaba pleki ribad.

Hiljem muidugi tulid õiged elektroodid ja kaitsegaas ning peale keevitamist polnud enam keevitajal suus metallimaitset.

Kuid aparaat oli ikka sama kuni Soomlased kombinaadi ära ostsid.

Tulid siis plaanid mida ja kuidas ümber teha ja no ei saanud kaasaegse riistvaraga serdiga keevitajad seda tulemust mis vanahärra oli teinud...

Omaette teema on, kas tahetakse lihtsamalt saada et ei peaks elektroodi teritama peale paari süütamist ja grafiitpulka hoides saab teinekord süüdates korralikult voolu ning selle peale võpatades kustub kaarleek.