Tahaks osta aga kas kineetiline või hüdrauliline puulõhkuja?
#61

Oot-oot, poisid, siin on nüüd kõik asjad segi nagu puder ja kapsad. Hakkame otsast mõisteid lahti harutama, proovin mõned kolhoosidefinitsioonid koos kolhoosinäidetega tuua.

Pöördemoment - oletame, et paneme elektrimootori otsa piduriketta, mida pidurdame mingi raami külge kinnitatud pidurisadulaga. Kui mootor arendab nt 1000 Nm, siis peab seda pidurdamisraami paigal hoidma sama 1000 Nm (aga vastassuunas). Siin ei summeeru midagi ehk mootor arendab 1000 Nm esimese pöörde lõpus, esimese sekundi lõpus, esimese minuti lõpus, esimese tunni lõpus jne, ning täpselt samamoodi peame 1000 Nm-ga seda vastu hoidma.

Jõud - kui me oleme eelnevalt kirjeldatud raami külge kinnitanud meetrise toru, siis toru otsas on pidev jõud 1000 njuutonit ehk 100kg mees (või naine) suudab süsteemi Maa gravitatsiooni abil süsteemi napilt tasakaalus hoida. Kusjuures mootor muudkui väntab oma 1000 Nm-ga.

Mehaaniline võimsus - pöörlemiskiirus korda arendatav moment. Kui meil on tarvitada kahepooluseline mootor, mis annab 1000 Nm ning teeb seejuures 3000 rpm, on mootori poolt arendatavaks võimsuseks 314 kW. Kui meil oleks aga kasutada hüpoteetiline 2000-pooluseline mootor, siis oleks see mootor 0,314kW-line ning käiks ringi 3 rpm juures.

Mehaaniline töö pöörlemisel - võimsus korda aeg. Kuna eelnevalt kirjeldatud süsteemis läheb kogu elektrimootori poolt sisse pandav energia ketta ja klotside soojendamiseks, st midagi mehaaniliselt ühest kohast teise ei liigu, siis saab jälgida seda, kui palju piduriketas mingi aja jooksul soojeneb. On tunnetuslikult selge, et 3000 rpm juures soojeneb ketas märksa kiiremini kui 3 rpm juures, täpsemalt öeldes 1000 korda kiiremini. 1 sekundi jooksul salvestatakse 3000 rpm juures 314kJ energiat, 3 rpm juures 0,314 kJ ehk 314 J energiat. Jah, see näide ei ole päris korrektne, sest ümbritsev õhk hakkab ketast jahutama ning mida edasi, seda kiiremini, aga vaatame seda asja lihtsustatuna.

Puu lõhkumise energiabilanss - üks teine viis mehaanilist energiat arvutada on korrutada jõud selle juures läbitava teepikkusega. Kui kirves peab pakuga kokkupuutel arendama esimese sentimeetri jooksul "10-tonnist jõudu" ehk 100kN, et puusse tungida, kulutatakse selleks 0,01x100 000=1000 J energiat. Olgu edaspidise 30 cm läbimiseks vajalik "10kg suurust jõudu" ehk 100N, siis selleks teiseks faasiks kulub 0,3*100=30 J energiat. Kokku on paku poolekslöömiseks tarvis 1030J energiat. See energia peab elektrimootorist tsükliaja jooksul välja tulema (vt eelmist rida). Tahtes igal sekundil sellist pauku saada, peab kasutada olema 1,03kW võimsust arendav jõuallikas, kui iga 2 sekundi tagant, siis 0,5kW suurune jne. Numbrid on laest võetud, need võib asendada sobivamatega.

Hooratta mehhanismi energiabilanss - hooratast on mõistlik kasutada siis, kui on vaja saada suurt energiat harva ja kiiresti kätte. Kahe paku lõhkumise vahel saab hooratast laadida mootorilt võetava energiaga (endiselt võimsus korda aeg). Pöörleva hooratta energia kasvab vastavalt mootorilt saadavale energiale. Pöörleva objekti energia võrdub poole inertsimomendi ja pöörlemiskiiruse ruudu korrutisega. Hooratast laetakse tasapisi ning vajalikul hetkel saab hooratta mõne tööriistaga kiirelt "kinni pidurdada" ehk sellesse salvestatud energia paku lõhkumiseks hakkama panna. Teisiti öeldes, kui paku lõhkumise tsükliaeg on 10 sekundit, millest 1 sekundi väitel toimub reaalne poolitamine, siis hoorattaga mehhanismi puhul on 9 ühikut energiat enne poolitamise algust hoiule pandud ning ainult 1 ühik tuuakse süsteemi poolitamise ajal. Kui nüüd peaks juhtuma, et mingi jändriku tõttu sellest 9+1-st ühikust ei piisa, siis lihtlabaselt väljendudes on purki pandud energia lõppedes kasutada ainult 10% muidu saada olnud jõust.

Kui nüüd tulla küsimuse juurde, "kuidas ankru massi arvutada mootori Nm-teks" (mis füüsika seisukohalt on sama loogiline nagu see, mitu grammi kartulikrõpse saab ühest kilogrammist kurkidest Smile ) , siis seda asja tuleks ajada läbi sellesama energiajäävuse seaduse. Ankru inertsimoment on saadaval küll, aga kui hakata mootorit pidurdama rohkem kui mootor sisse suudab panna, siis hakkab ankru kiirus paratamatult kukkuma, sest kasutatakse ära sellesse salvestatud kineetiline energia. Mida suurema Nm-ga pidurdad, seda kiiremini kiirus nulli kukub. Kui seda tahta arvutada, siis on vajalik teada ankru inertsimomenti või esimeses lihtsustuses ankru massi ning mõõtmeid.

EDIT: oopuse trükkimise ajal kirjutas juba olli ka üht-teist, seetõttu on mõni pügal korduv Smile
Vasta
#62

(14-07-2018, 18:05 PM)41Degree Kirjutas:  ... Puu lõhkumise energiabilanss - üks teine viis mehaanilist energiat arvutada on korrutada jõud selle juures läbitava teepikkusega. Kui kirves peab pakuga kokkupuutel arendama esimese sentimeetri jooksul "10-tonnist jõudu" ehk 100kN, et puusse tungida, kulutatakse selleks 0,01x100 000=1000 J energiat. Olgu edaspidise 30 cm läbimiseks vajalik "10kg suurust jõudu" ehk 100N, siis selleks teiseks faasiks kulub 0,3*100=30 J energiat. Kokku on paku poolekslöömiseks tarvis 1030J energiat. ...
a kui kaeme reaalset elu, siis kirves jookseb poolde pakku nigu nuga või sisse ja siis kiilub oksakohta kinni ...
Kuidas siis hoorattaga kirves töötab? Palju peab energiat olema hoorattasse salvestatud?
Vasta
#63

(14-07-2018, 18:33 PM)honkomees Kirjutas:  
(14-07-2018, 18:05 PM)41Degree Kirjutas:  ... Puu lõhkumise energiabilanss - üks teine viis mehaanilist energiat arvutada on korrutada jõud selle juures läbitava teepikkusega. Kui kirves peab pakuga kokkupuutel arendama esimese sentimeetri jooksul "10-tonnist jõudu" ehk 100kN, et puusse tungida, kulutatakse selleks 0,01x100 000=1000 J energiat. Olgu edaspidise 30 cm läbimiseks vajalik "10kg suurust jõudu" ehk 100N, siis selleks teiseks faasiks kulub 0,3*100=30 J energiat. Kokku on paku poolekslöömiseks tarvis 1030J energiat. ...
a kui kaeme reaalset elu, siis kirves jookseb poolde pakku nigu nuga või sisse ja siis kiilub oksakohta kinni ...
Kuidas siis hoorattaga kirves töötab? Palju peab energiat olema hoorattasse salvestatud?

Oleneb paku pikkusest. Teoreetiriselt võiks olla min 20 000-30 000 Nm iga paku jooksva cm peale.

E: Nm siis keskmiselt, sest alguses on hoorattal rohkem ja hiljem vähem kineetilist.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#64

(14-07-2018, 18:33 PM)honkomees Kirjutas:  
(14-07-2018, 18:05 PM)41Degree Kirjutas:  ... Puu lõhkumise energiabilanss - üks teine viis mehaanilist energiat arvutada on korrutada jõud selle juures läbitava teepikkusega. Kui kirves peab pakuga kokkupuutel arendama esimese sentimeetri jooksul "10-tonnist jõudu" ehk 100kN, et puusse tungida, kulutatakse selleks 0,01x100 000=1000 J energiat. Olgu edaspidise 30 cm läbimiseks vajalik "10kg suurust jõudu" ehk 100N, siis selleks teiseks faasiks kulub 0,3*100=30 J energiat. Kokku on paku poolekslöömiseks tarvis 1030J energiat. ...
a kui kaeme reaalset elu, siis kirves jookseb poolde pakku nigu nuga või sisse ja siis kiilub oksakohta kinni ...
Kuidas siis hoorattaga kirves töötab? Palju peab energiat olema hoorattasse salvestatud?
Aga mis jõud tekib oksakohal? 200kN? 500kN? Kulutatav energia on endiselt jõud korda teepikkus, seega kui pikalt "oks" kestab? Üks üksik koht keset pakku 5cm ulatuses või ongi pakk üks 30cm pikk "oksakoht", mis on puseriti kasvanud?

Energia arvutuse võib keerata ükskõik mis pidi, sest summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Võib ka nii teha, et alguses 20 cm jookseb nagu või sisse 100N-ga ja kulutame ära 0,2*100=20 J energiat, siis murrame oksakohast läbi 0,01*100 000=1000 J ning siis poolitame lõpuni 0,1*100=10 J. Kokku ikka 1030 J nende konkreetsete arvudega. Kui mõni hüdraulilise lõhkujaga mees teeks video silindri külge kruvitud manomeetrist, siis saaks need pastakast imetud arvud asendada realistlikematega Smile

(14-07-2018, 18:47 PM)viplala Kirjutas:  Oleneb paku pikkusest. Teoreetiriselt võiks olla min 20 000-30 000 Nm iga paku jooksva cm peale.
Ma ei taha tähte närida, aga palun selgita natuke. Nm-tes mõõdetakse momenti ehk pöördliikumist iseloomustavat suurust, cm on sirgliikumisega seotud suurus. Seega, 20-30kNm jooksva cm peale millise jõuõla otsas?
Vasta
#65

(14-07-2018, 19:03 PM)41Degree Kirjutas:  
(14-07-2018, 18:47 PM)viplala Kirjutas:  Oleneb paku pikkusest. Teoreetiriselt võiks olla min 20 000-30 000 Nm iga paku jooksva cm peale.
Ma ei taha tähte närida, aga palun selgita natuke. Nm-tes mõõdetakse momenti ehk pöördliikumist iseloomustavat suurust, cm on sirgliikumisega seotud suurus. Seega, 20-30kNm jooksva cm peale millise jõuõla otsas?
Nm on ju kiiruse ja massi otsene järglane, Tahad saata mingi keha läbi ratta otse taevasse, on Nm see suurus mis seada kõike iseloomustab, sama kehtib ju ka kineetilise puulõhkuja puhul. Ratta mass on kineetika kepsule. Läbi mootori tulev jõud, mida on suurendatud kepsu kinnituskoha kaugemale viimisega ratta tsentrist, on ju täpselt sama jõud. Kepsu puhul ei ole aru saada kust see jõud tuleneb mis teda paku suunas lükkab. Seega saab üsna arusaadavalt ka vaadelda mootori poolt antavat Nm sirgliikumisega läbi kepsu.

  ... Ega ma tegelikult täpselt ei tea ja minu kallal võib füüsikaga alati tähti närida Smile   Selleks ma algselt siin selliseid küsimusi ka esitasin.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#66

Lugesin kolm korda ja proovisin kõige heasoovlikumalt aru saada, mis mõte sõnastuse taga on, aga päris kõigest ikka ei saanud. Proovin lausehaaval ette võtta ja arusaadavamalt ümber sõnastada.
(14-07-2018, 19:36 PM)viplala Kirjutas:  Ratta mass on kineetika kepsule.
Vale, ratta hoog ehk pöörlemiskiirus annab liikumiseks vajaliku energia kepsule. Kui elekter on ära olnud ja hooratas seisab, siis ei lõhu sellega midagi, kuigi kaalu peale pannes on hooratta mass endiselt sama, mis pöörlevast peast.

(14-07-2018, 19:36 PM)viplala Kirjutas:  Läbi mootori tulev jõud, mida on suurendatud kepsu kinnituskoha kaugemale viimisega ratta tsentrist, on ju täpselt sama jõud. Kepsu puhul ei ole aru saada kust see jõud tuleneb mis teda paku suunas lükkab.
Siin on kaks asja. Esiteks on mootorist tulev jõud (või moment) pandud kineetilise energia kujul hooratta pöörlemisse ning seda suhteliselt väikest jõudu on sinna pandud pikema aja jooksul. Hoorattast saab selle kepsumehhanismiga uuesti kätte küll, kuid kepsu kinnituskoha tsentrist kaugemale viimisega ei ole võimalik suurendada hoorattasse pandud energiat. Kui viia kinnituskoht pöörlemistsentrile lähemale, saab suurendada jõudu, aga kaotad teepikkuses, kui viia eemale saab küll kena pika käigu, aga jõudu pole enam nii palju.

(14-07-2018, 19:36 PM)viplala Kirjutas:  Seega saab üsna arusaadavalt ka vaadelda mootori poolt antavat Nm sirgliikumisega läbi kepsu.
Võib-olla saab, aga ma pean tunnistama, et mina vist ei oska: hoorattast väljavõetavad lineaarsed njuutonid ning hooratast pidurdavad njuutonmeetrid sõltuvad jõuõlast, millega on keps mehhanismuse külge kinnitatud.

(14-07-2018, 19:36 PM)viplala Kirjutas:  Nm on ju kiiruse ja massi otsene järglane
Kiiruse ja massi otsene "järglane" saab olla kas energia või impulss, aga ärgem seda teist siinkohal mängu võtkem Smile Kui me vaatame pöördliikumist, siis hoorattast võetavad Nm tekivad taaskord jõuõlast ja pöördenurgast, mille jooksul massi pidurdada. Ma toon veel ühe ebatervisliku näite: keera jalgratas tagurpidi, lükka ratas kergelt keerlema ning ürita rummu juurest kodarast ratas kinni peatada. Sellele kulub näiteks veerand ringi - sõrm tekitab teatud jõu, mis väikese jõuõla korral tekitab väikesed njuutonmeetrid ning energia rattast väljavõtmiseks kulub seesama veerand tiiru. Kui nüüd korrata sama katset pöia juurest (ei tea, kas peaks traumapunkti ära helistama, et sinna hakkavad saabuma murtud sõrmeluudega automotolased?), siis sama sõrme jõu juures kulub näiteks kümme kraadi selleks, et ratas seisma panna. Kui oleks tahtnud ratast pidurdada sellesama 90 kraadi jooksul, oleks sõrme jõud pidanud olema aga 9 korda väiksem.
Vasta
#67

Minu paha järjekordselt, et ei oska oma mõtteid korralikult kirjutisse panna ning mingi jama sealt välja tuleb Smile   Ratta massi all ma loomulikult mõtlesin selle pöörlemisest tekkivat energiat. 


Võtaks uuesti paar sammu tagasi ja läheks sinna KW, rpm ja nendest tuleneva Nm juurde. Onju kindel suurus olemas, kui me teame mootori kw ning tema pöördeid? Selle suuruse summa on Nm. Mulle ei jõua kohale, miks ei saa selle suuruse järgi pakule mõjuvaid jõude arvutada? 1Nm, 1m kaugusel... Mootr annab  x Nm, X pikkusega paku lõhkumiseks on vaja x kogus energiat. Massi pöörlemisest tekib x kogus lisa energiat. 

Mina nii asju nägingi, ainus asi millele pihta ei saanud, oli Nm surve pakule. Nüüd on mul jälle segi kõik nagu pudru ja kapsad.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#68

Tooks siia ühe näite. https://www.youtube.com/watch?v=BxS7hhoJqXw

Siin on näha, et mootori pealt,  läbi reduktori võlli, tekivad kindlad Nm reduktori võllil. Keps lükkab pakku kiilu poole läbi nende samade njuutonmeetrite. Keps tekitab x survejõu pakule (täpselt sama mida ma alguses küsisin). Miks ei saa Nm pealt asju arvutada?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#69

Antud näite puhul oletame, et mootor arendab võimsuse X. Läbi aeglustava reduktori väheneb võlli pöörlemiskiirus mingi konstandi võrra, mis on määratud reduktori ehitusega. Kuna pöördemoment M on võrdne võimsus/pöörlemiskiirus, siis aeglasema pöörlemiskiiruse korral arendab reduktori väljundvõll suuremat pöördemomenti kui mootori võll, eeldades, et võimsuse kadu on olematu. Kui takistus puudub ja pakku ees ei ole, siis mootori võimsus on tegelikult väiksem, aga see selleks. Kui pöördemoment M njuutonmeetrites on saadaval, siis selle hoova kaudu millele keps on kinnitatud mõjub jõud kepsule. Kepsu jõud siinkohal sõltub nii pöördenurgast kui ka võlli pöördemomendist. Pakule mõjub kepsu kaudu jõud, mis on võrdne siis F=(M/l)*sin(a) kus siis F on pakule mõjuv jõud, l on pikkus võlli tsentrist kepsusilma tsentrisse meetrites ning a on nurk horisontaalse tala ja siis hoova vahel.
Vasta
#70

Pisut puder ja kapsad on jah, hakkame otsast minema.
(14-07-2018, 20:48 PM)viplala Kirjutas:  Võtaks uuesti paar sammu tagasi ja läheks sinna KW, rpm ja nendest tuleneva Nm juurde. Onju kindel suurus olemas, kui me teame mootori kw ning tema pöördeid? Selle suuruse summa on Nm.
Jagatis muidu, aga sain mõttest aru küll ja nii on.

(14-07-2018, 20:48 PM)viplala Kirjutas:  Mulle ei jõua kohale, miks ei saa selle suuruse järgi pakule mõjuvaid jõude arvutada? 1Nm, 1m kaugusel... Mootr annab  x Nm, X pikkusega paku lõhkumiseks on vaja x kogus energiat. Massi pöörlemisest tekib x kogus lisa energiat. 
Selle esimese otsa arvutusega saab jõu tõesti väga lihtsalt välja arvutada. Selline mehhanism ongi näidatud sinu teises postituses lingitud videos: mootorist tulev liikumine n rpm on reduktori ja kepsumehhanismiga viidud aeglasemaks ja tehtud kulgliikumiseks ning kokkuvõttes on sellega jõudu suurendatud. Sellises süsteemis peab võtta olev jõud ületama paku lõhkumiseks vajamineva jõu, sest pöörleva massi energiat paku lõhkumiseks ei kasutata - mitte ühegi liikuva osa kiirus töötsükli käigus ei vähene arvestatavalt.

Kui aga kasutada hoorattasüsteemi, siis mingi sidurisüsteemiga lõhkumismehhanismi ühendatav hooratas annab ära sinna eelnevalt sissepandud energia, aeglustudes ise märgatavalt. Hooratta poolt süsteemi antav energia peab olema vähemalt võrreldav mootori poolt samal ajavahemikul lisatava energiaga või paremal juhul kordades suurem. Vastasel juhul ei ole vist üldse mõtet sellist tsisteemi aretada. Massi pöörlemisest saada olevat energiat tuleb kasutada teatud teepikkuse jooksul, millest omakorda sõltub, kui palju jõudu sellest asjandusest kasutada on.

See lingitud süsteem on selles mõttes hea, et suhteliselt suure süsteemi inertsiga kompenseeritakse võimalikke puidu ebaühtlusi. Kuna liikumine käigu jooksul ei aeglustu, on mootor piisavalt rammus, et toota lõhkumiseks vajalikku energiat pidevalt ja jätkusuutlikult, seetõttu on antud asjal hooratas mitte lisaenergia andmiseks, vaid lihtsalt süsteemi stabiliseerimiseks.
Vasta
#71

Mul on jõhker soov sellist puulõhkujat ehitada ja ka enamus jupstükke on valmis varutud. Enamus arvutusi ma tegingi lähtuvalt Nm. Varsti hakkan asja kokku keevitama ja siis tuleb ka uus teema foorumisse. Sellest kõigest lähtuvalt ka minu praegune huvi teema vastu. 

Kuni võllide njuutoniteni, tegelikult ma viskasin need koheselt kõrvale, ning asendasin Nm süsteemiga, oli kõik lihtne ja loogiline. Siis tekkiski küsimus, et palju tegelikult 1Nm meetrise kaika otsas survet pakule tekitab versus samade arvutuste lõpptulemuse valguses näiteks hüdroga. Kas on siis 100kg? Smile

Kuna ma ei ole siiani suutnud endale selgeks teha erinevate teemade kommimist ühes teemas, siis jätkan järgmise sõnavõtuga kohe.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#72

(14-07-2018, 21:37 PM)t4rio Kirjutas:  Kepsu jõud siinkohal sõltub nii pöördenurgast kui ka võlli pöördemomendist. Pakule mõjub kepsu kaudu jõud, mis on võrdne siis F=(M/l)*sin(a) kus siis F on pakule mõjuv jõud, l on pikkus võlli tsentrist kepsusilma tsentrisse meetrites ning a on nurk horisontaalse tala ja siis hoova vahel.

Su teema pani mind mõtlema sinna suunda, et tegelikult kui reduktor tõsta kõrgemale siinist, siis muutub ju nurk, töökäik ja jõud. Ma pean selle peale vähe kukalt sügama vist. Hea point.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#73

(14-07-2018, 22:10 PM)viplala Kirjutas:  Mul on jõhker soov sellist puulõhkujat ehitada ja ka enamus jupstükke on valmis varutud. Enamus arvutusi ma tegingi lähtuvalt Nm. Varsti hakkan asja kokku keevitama ja siis tuleb ka uus teema foorumisse. Sellest kõigest lähtuvalt ka minu praegune huvi teema vastu. 

Kuni võllide njuutoniteni, tegelikult ma viskasin need koheselt kõrvale, ning asendasin Nm süsteemiga, oli kõik lihtne ja loogiline. Siis tekkiski küsimus, et palju tegelikult 1Nm meetrise kaika otsas survet pakule tekitab versus samade arvutuste lõpptulemuse valguses näiteks hüdroga. Kas on siis 100kg? Smile
Kui su puulõhkuja tuleb sarnase süsteemiga nagu su lingil viidatu, siis võid igasugused hooratta-arvutused ära unustada - pöörlev mass aitab juhuslikke jõukõikumisi tasandada ning ongi kõik, mootor peab lihtsalt niivõrd vägev olema, et ka lõhkumisfaas ära toita.

1000 Nm meetrise kaika otsas on 1000 N jõudu (mitte survet Smile), mis on u. 100 kg. Sõltumata tekitamisviisist siis, olgu see hüdrauliline, elektriline või käsivändaga Smile

(14-07-2018, 22:10 PM)viplala Kirjutas:  Kuna ma ei ole siiani suutnud endale selgeks teha erinevate teemade kommimist ühes teemas, siis jätkan järgmise sõnavõtuga kohe.
Klikka erinevate postituste "Vasta" erinevates tab-ides lahti, siis saad need ühte postitusse kokku kopeerida Smile

(14-07-2018, 22:13 PM)viplala Kirjutas:  
(14-07-2018, 21:37 PM)t4rio Kirjutas:  Kepsu jõud siinkohal sõltub nii pöördenurgast kui ka võlli pöördemomendist. Pakule mõjub kepsu kaudu jõud, mis on võrdne siis F=(M/l)*sin(a) kus siis F on pakule mõjuv jõud, l on pikkus võlli tsentrist kepsusilma tsentrisse meetrites ning a on nurk horisontaalse tala ja siis hoova vahel.
Su teema pani mind mõtlema sinna suunda, et tegelikult kui reduktor tõsta kõrgemale siinist, siis muutub ju nurk, töökäik ja jõud. Ma pean selle peale vähe kukalt sügama vist. Hea point.
Kangiseadus kehtib: mida väiksemaks muutub lõppelemendi käigupikkus, seda suuremaks muutub tema poolt arendatav jõud. Viise selle saavutamiseks võib olla mitmeid, alates kepsu pikkuse lühendamisest kuni detailide erineva paigutuseni.

EDIT: kirjaviga vastavalt olli märkusele parandatud (vt 5 postitust edasi).
Vasta
#74

Kui reduktorit tõsta, siis rohkem jõudu hakkab mõjuma nö siini painutamisele, mitte paku surumisse. Kõige optimaalsem olekski, kui reduktori võll oleks samal kõrgusel kui paku tsenter. Asja ei ole mõtet üle mõelda. Olen kunagi sellise tööpõhimõttega lõhkujaga töötanud. Lõhkus ka kangemad pakud, raam oli tehtud nii, et elektrimootorist reduktorisse minevad rihmad tõmbas libisema, kui pakku läbi suruda ei jõudnud, painutas lihtsalt raami niipalju läbi et kiilrihmadelt kadus pingsus. Mootori välja lülitamisel ja uuesti sisse, siis uue nõksuga lõi tavaliselt ka okslikumad pakud läbi. Äärmine ettevaatlikus peab muidugi olema, et ihuliikmeid kuhugi vahele ei jätaks. Iseenesest kui reduktor lubab, siis saaks astmeliste rihmarataste korral mängida ka reduktori kiirusega, st et oksavaba lepapaku jaoks käiks keps kiiremini ning vähem jõudu ja keerulisema paku jaoks vastupidi.
Vasta
#75

Peaks vist tegema mehhaanilise kohta uue teema, muidu keerame siin selle kineetilise oma täiesti pea peale Big Grin

E: Ma hakkan sellist kohe (lähipäevil) ehitama, eks siis saab see ala ka oma teema.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#76

(14-07-2018, 21:00 PM)viplala Kirjutas:  Tooks siia ühe näite. https://www.youtube.com/watch?v=BxS7hhoJqXw

Siin on näha, et mootori pealt,  läbi reduktori võlli, tekivad kindlad Nm reduktori võllil. Keps lükkab pakku kiilu poole läbi nende samade njuutonmeetrite. Keps tekitab x survejõu pakule (täpselt sama mida ma alguses küsisin). Miks ei saa Nm pealt asju arvutada?

See on väga tore aparaat. Kopeerimisel peaks silmas pidama, et pöörlemissuund samaks jääb, muidu läheb palju energiat hõõrdumise peale.
Tahtsin lihtsalt tänitada Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#77

(14-07-2018, 22:25 PM)41Degree Kirjutas:  1 Nm meetrise kaika otsas on jah 1000 N jõudu (mitte survet Smile), mis on u. 100 kg. Sõltumata tekitamisviisist siis, olgu see hüdrauliline, elektriline või käsivändaga Smile
Kas pakule mõjub jõud või surve? Või õigem oleks küsida, kas jõud välistab surve? Oot, surve on füüsikas rõhk, mis on gaaside ja vedelike teema? Mnjah, ideaalne pakk võiks kiilule rõhku ju tekitada aga oksakoht keeraks valemi perse Big Grin
Ma igaks juhuks küsin korra veel. Kui me siin ühes teises puulõhkuja teemas arvutasime neid hüdro surveid läbi erinevate kw ja pumpade, siis jõudsime mingi suuruseni, kus saime näiteks 10t pakule...mida siis..survet, jõudu? Aga nüüd, vaadates seda teemat siin ja tahtes saada seda läbi kepsu, kas on võimalik toetuda valemile, et 1000Nm on pakule 100kg, samas skaalas ja sama jõuga kui hüdro puhul seal teises teemas?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#78

(14-07-2018, 22:25 PM)41Degree Kirjutas:  1 Nm meetrise kaika otsas on jah 1000 N jõudu (mitte survet Smile), mis on u. 100 kg.
 
Oot-oot, siin vist midagi valesti saanud, või jäi mul midagi märkamata? 1 Nm meetrise kaika otsas on ikkagi 1 N jõudu, mitte 1000. 
Muidu väga vahva arutelu, jälgin huviga.
Vasta
#79

(14-07-2018, 23:35 PM)Marko Kirjutas:  
(14-07-2018, 21:00 PM)viplala Kirjutas:  Tooks siia ühe näite. https://www.youtube.com/watch?v=BxS7hhoJqXw

See on väga tore aparaat. Kopeerimisel peaks silmas pidama, et pöörlemissuund samaks jääb, muidu läheb palju energiat hõõrdumise peale.

Kunagi seda vaadates jäi kohe silma sama asi, mis Markole - keps teeb tööd otse.  Riivas silma aga see, et vars on liiga peenike. Nässakate pakkudega lükab selle kõveraks. Lisan: Varre all ei pidanud silmas kepsu vart, vaid lõhkumise osa raamistikku. Kepsu vars võib seni vastu pidada, kuni ta otse lükkab.
Vaatan siin seda hullu arvutamist ja sõnatuks võtab. Tuleb välja, et arvutamist asendab suuresti elukogemus. Kogemusteta inime peab aga kõvasti õppima, et arvutada osata. Suure õppimisega aga ei koguta elukogemust. Samas õppimise eelis on see, et peale seda jõuab veel elukogemust korjata.
Haa, nüüd sain mina ka sõna sekka kosta.
Vasta
#80

(14-07-2018, 22:30 PM)t4rio Kirjutas:  Kui reduktorit tõsta, siis rohkem jõudu hakkab mõjuma nö siini painutamisele, mitte paku surumisse. Kõige optimaalsem olekski, kui reduktori võll oleks samal kõrgusel kui paku tsenter. Asja ei ole mõtet üle mõelda. 

See oleneb... Kõige suuremat jõudu/survet või mida iganes, oleks vaja sinna kus on kõige raskem osa pakust. Tavaliselt on selleks sisenemine või see koht pakus, kus on kõige okslikum. Kõige kergem on väljumine. Kuna seda ei tea kunagi, kuhu oksakohad satuvad trajektoori peal, peaks vaatama kriitiliselt sisenemist ja paku lõhestamise alguspunkti.  Minu arust peaks just sinna poole suunama energia. Ja sellest lähtuvalt ka reduktori võlli kõrguse siini suhtes, et ei tekiks seal punktis liigseid hõõrdumisest tekkinud kadusid vastavalt nurgale. 

Aga see on muidugi teooria, praktikas paigaldad sa reduktori sinna kus on reduktorist tuleva võlli ots alumises osas risti siiniga, sest siis on vaja kõige vähem muuta siinide konstruid või ehitada reduktori raami teise tasapinda siiniga, ning sellest lähtuvalt hakata jebima süsteemi jäikusega.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne