18-11-2018, 13:50 PM
Kuna olen alates 98 aastast alates, kui sain esimese "piruka" omanikuks (oli 2-kohaline Partner) omanud peres ja ametis nii Peugeot kui Citroeni "naksikuid". siis on teema minu jaoks pilkupüüdev. Aegade jooksul on neid erinevaid ka siis vastavalt vajadusele ka kohendatud ja muidu remonditud. Momendil jooksutan 2005 aasta Berlingot, kahekohaline, mootor 2,0 HDI.
Üldiselt ei ole mul midagi halba öelda nende suht askeetlike masinate kohta. Praeguse masina vastupidavus räägib aga lausa väga head keelt - lisaks igapäevasele kasutamisele olen sedasama kasutanud ka reisidel, eelmisel aastal kaks korda - Poola-Ungari ja teist korda enam-vähem sama teed Poola-Slovakkia, sel aastal läbi Ukraina Taga-Karpaatia alade Rumeeniasse ja sealt väikse ringiga siis läbi Slovakkia jne koju tagasi. Ei mingeid tõrkeid. Aja jooksul on aga mõned ette küll tulnud, pigem aga siiski kuluvaruosad, nagu igal masinal.
Parendamisest olen nagu loobunud, sest ei ole midagi erilist, mida väiksemate kuludega ümber teha võiks. Eelsoojendus võiks olla siiski manuaalne, see võimaldaks auto mootori kiiremini soojaks saada ja sama ka salongiga. Soojendusmootori sisselülitamise jätaks aga asjast kõrvale - see on peamine, mis akut nämmub! Salong läheb nagunii kiirelt soojaks, kui mootor ise juba lämmi on.
Niiskust saab salongist eemale hoida (mõnevõrra) sellega, et tuleb papud enne sisseronimist puhtaks teha :
Enne seismapanemist lasen autoaknad või võimalusel uksed minutiks laiali, et niiskem õhk autost välja saaks, ka see hoiab ära niiskuse võimaliku külmumise siseaknale, mitte küll 100%, aga abiks ikka.
Esiistmete vahel on minul siiski nagi, kuhu üleriideid riputada. Väga mõnus kasutada. Talveks ehk siis külmemaks ajaks katan autonina eest kinni. See tähendab, et lasen eest lahti need iluvõred ja põrkeraua ülemised kinnitused ning lükkan sinna vahele vastavalt vajadusele välja lõigatud kummise mati. Abiks ikka otsese tuule eest :
Tagavararatta ülesriputamise konks ehk tõmmits on hell koht - seda tuleb vähemalt paar korda aastas täiesti lahti võtta, puhastada, määrida ja asi jälle toimib. Kui ise ei tee, siis rehvivahetajad saavad ka selle ära teha :
Istmealused juhtmed ja nende pistikud on õrnad jah. Kui tulukese armatuuris põlema viskab, siis on sageli abiks "süüde välja-pistik lahti-kinni -süüde sisse" toiming. Vahel toimub sama asi ka siis, kui on aku nõrk, laadimine kehv või klemmid mustad.
Pikkadel sõitudel olen tihti mõelnud, et kas see "pingil " istumine võiks mingitmoodi miinuseks olla. Hmm, olen alati jõudnud järeldusele, et milleks? Kui kere kangeks ei jää, midagi ei valuta...ei torgi, siis on selle masina istmed piisavalt mugavad, et ..et seal peal istuda. Pedaalide lähedus - see on samuti harjumise koht. Kannan samuti,nagu mehhaanikud ikka , turvaninaga paksutallalisi töösaapaid ja ei ole veel täheldanud, et mõlemad pedaalid ühe jala alla ära mahuksid :
Kütusekulu - Pikkadel otstel 4,9, kui rahulikult (enam-vähem 95 km/h)kulgeda . Tänavusel 4600 km reisil tuli keskmiseks kuluks 5,4 l / 100 km. Minu arvates pole üldse paha.
Lõpetan vahest ära selle kiidulaulu... Niipalju veel, et vaatan ringi ja on kindel plaan hankida veel teine pirukas majja, seekord viiekohaline :
Audi A4 läks juba uuele omanikule.
Üldiselt ei ole mul midagi halba öelda nende suht askeetlike masinate kohta. Praeguse masina vastupidavus räägib aga lausa väga head keelt - lisaks igapäevasele kasutamisele olen sedasama kasutanud ka reisidel, eelmisel aastal kaks korda - Poola-Ungari ja teist korda enam-vähem sama teed Poola-Slovakkia, sel aastal läbi Ukraina Taga-Karpaatia alade Rumeeniasse ja sealt väikse ringiga siis läbi Slovakkia jne koju tagasi. Ei mingeid tõrkeid. Aja jooksul on aga mõned ette küll tulnud, pigem aga siiski kuluvaruosad, nagu igal masinal.
Parendamisest olen nagu loobunud, sest ei ole midagi erilist, mida väiksemate kuludega ümber teha võiks. Eelsoojendus võiks olla siiski manuaalne, see võimaldaks auto mootori kiiremini soojaks saada ja sama ka salongiga. Soojendusmootori sisselülitamise jätaks aga asjast kõrvale - see on peamine, mis akut nämmub! Salong läheb nagunii kiirelt soojaks, kui mootor ise juba lämmi on.
Niiskust saab salongist eemale hoida (mõnevõrra) sellega, et tuleb papud enne sisseronimist puhtaks teha :
Enne seismapanemist lasen autoaknad või võimalusel uksed minutiks laiali, et niiskem õhk autost välja saaks, ka see hoiab ära niiskuse võimaliku külmumise siseaknale, mitte küll 100%, aga abiks ikka.Esiistmete vahel on minul siiski nagi, kuhu üleriideid riputada. Väga mõnus kasutada. Talveks ehk siis külmemaks ajaks katan autonina eest kinni. See tähendab, et lasen eest lahti need iluvõred ja põrkeraua ülemised kinnitused ning lükkan sinna vahele vastavalt vajadusele välja lõigatud kummise mati. Abiks ikka otsese tuule eest :
Tagavararatta ülesriputamise konks ehk tõmmits on hell koht - seda tuleb vähemalt paar korda aastas täiesti lahti võtta, puhastada, määrida ja asi jälle toimib. Kui ise ei tee, siis rehvivahetajad saavad ka selle ära teha :
Istmealused juhtmed ja nende pistikud on õrnad jah. Kui tulukese armatuuris põlema viskab, siis on sageli abiks "süüde välja-pistik lahti-kinni -süüde sisse" toiming. Vahel toimub sama asi ka siis, kui on aku nõrk, laadimine kehv või klemmid mustad.
Pikkadel sõitudel olen tihti mõelnud, et kas see "pingil " istumine võiks mingitmoodi miinuseks olla. Hmm, olen alati jõudnud järeldusele, et milleks? Kui kere kangeks ei jää, midagi ei valuta...ei torgi, siis on selle masina istmed piisavalt mugavad, et ..et seal peal istuda. Pedaalide lähedus - see on samuti harjumise koht. Kannan samuti,nagu mehhaanikud ikka , turvaninaga paksutallalisi töösaapaid ja ei ole veel täheldanud, et mõlemad pedaalid ühe jala alla ära mahuksid :
Kütusekulu - Pikkadel otstel 4,9, kui rahulikult (enam-vähem 95 km/h)kulgeda . Tänavusel 4600 km reisil tuli keskmiseks kuluks 5,4 l / 100 km. Minu arvates pole üldse paha.
Lõpetan vahest ära selle kiidulaulu... Niipalju veel, et vaatan ringi ja on kindel plaan hankida veel teine pirukas majja, seekord viiekohaline :
Audi A4 läks juba uuele omanikule.