Küsimus vana sealauda kohta
#1

Igastahes, alustan sellega et otsin inimest kes oskaks rääkida rohkem selliste sigalate kohta. Kuna antud eksemplaril kõik mis näpu otsa jäi, minema veetud, siis tahaks lihtsalt teada kus ja mis asus ja kuidas asjad sel ajal käisid. Köögi osa sellel suht lage, samuti huvitaks et kuidas see veevärk seal käis? Kuidas veetrassid jooksevad jne. 
Kui kellegile jäi arusaamatuks et mida ma selle teemaga saavutada tahan, siis lihtsalt see et olen ise targem. 
All pildid. 
Jõudu.!
   
   
   
Vasta
#2

Sellisel hoonel võiks ju olla konkreetne projekt. Vaevalt need tüüpprojekti järgi tehtud on.
Vasta
#3

Mul tekkis väike kahtlus, kas see üldse sealaut on.
Vasta
#4

Selle sigala kohta ei tea. 
59-62 aastal oli nii. Sigala eesotsas õues peaukse kõrval olid heeringatünnid, need olid kaubanduse jaoks välja praagitud ja sigadele mõeldud aga sõime neid ka kodus. Uksest sisenemisel vasakul oli suur katel, kus keedeti rokka. Sinna läksidkartulid ja vesi aga kindlasti veel midagi, mis minu noor pilk ei pannud tähele. Kusagil samas oli veel ruum kartulite ja ilmselt ka mingi teravilja või jõusööda tarvis. edasi juba läbi suure ukse sigala ise. Rokk viidi sigalasse käruga, mille all oli vist keskel ühel teljel rattad ja ees-taga ka kummaski üks ratas. Käru maht võis olla mitusada liitrit. Sigalas oli lae all rööbas, sellel liikus veel üks käru, millega läga ära viidi lauda tagumisest uksest ja augu kohal tõmmati nöörist riiv lahti, käru tühjenes ise. Samast nöörist sai käru tagasi tõmmata. Sead olid eraldi vanuse järgi. Oli vist üks või kaks kulti paaritamiseks ja siis veel põhikarja emised, igal emisel oma latter. Turvas oli tükkidena eraldi kuuris kust siis käsitsi allapanuks toodi. Lauda küljel olid pisemad luugid kust sead suvel välja-sisse käisid. Kusagil kaugemal olid ka pisikesed varjualused aga need olid vist põhikarja emistele ja eraldi aedades. Talvel minuteada sead õues ei käinud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#5

Kahjuks need plaanid olid kolhoosi peakontoris, aga kuna see omanikke vahetanud, siis kõik laiali veetud ja lihtsalt pole enam alles. 
Tegu sealaudaga, sees kohad kus sead on olnud. 
Siin sigalas vist ei köinud sead vljas, pole sellist kohta kust nad nagu oleksid saanud käia väljas. Mis asju muidu sigala laka peal hoiti?
Vasta
#6

(13-08-2018, 07:56 AM)Ikaldaja Kirjutas:  Kahjuks need plaanid olid kolhoosi peakontoris, aga kuna see omanikke vahetanud, siis kõik laiali veetud ja lihtsalt pole enam alles. 
Tegu sealaudaga, sees kohad kus sead on olnud. 
Siin sigalas vist ei köinud sead vljas, pole sellist kohta kust nad nagu oleksid saanud käia väljas. Mis asju muidu sigala laka peal hoiti?
No mida ikka lakas hoiti... Pakuks "raha"  mingid jäänused peaks ju alles olema.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#7

(13-08-2018, 07:56 AM)Ikaldaja Kirjutas:  Tegu sealaudaga, sees kohad kus sead on olnud. 
Siin sigalas vist ei köinud sead vljas, pole sellist kohta kust nad nagu oleksid saanud käia väljas. Mis asju muidu sigala laka peal hoiti?

Võibolla siis poegivate emiste laut, kus kesikuid polnud või hoopis lehmalaut. Sealauda puhul oli lakas allapanu ja hilisemal ajal olid paljud käsitööd mehhaniseeritud. Näiteks peaks olema mingi kaldtee autoga laka juurde sõiduks või siis tõstukiga allapanu lakka tõsteti. Lehmalauda puhul oleksid seal heinatagavarad pakituna. Üks asi paneb mind kahtlema, nimelt pole katust läbistavaid ventilatsioonišahte näha. Kas hilisem ümberehitus? Samuti peaksid olema abiruumid sööda hoidmiseks ja sööda ettevalmistamiseks, spetsiaalselt laudaks ehitatul ka tööriiete- ja puhkeruum, lehmalaudas piimaruum jne. Või tulid need mugavused veelgi hiljem selle lauda ehituse ajast.
Muide mälestus veel varasemast, 50-ndate keskelt. Lehmalaudas oli kaks gruppi lehmi ja kaks lüpsjat. Igas grupis ca 8 või 10 lehma (täpset arvu ei tea, oletan). Lüpsti käsitsi, piim kurnati 40-litrisesse piimanõusse ja nõud käruga jõe äärde vette jahtuma. Suvel niideti lehmadele vikki käsivikatiga ja hobusega toodi neile ette, muidugi karjamaal käisid nad ka. Jõusöödaks olid päevalille õli pressimisest üle jäänud pruunid koogid. See oli talude ajast laut.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

Kas äkki see hoone pole hoopis kasarmu või sõjaväestatud sigala laut , pane teema militaarnetti ja seal  on kindlasti svinarnikute spetsialiste olemas
Vasta
#9

Ventilatsioonisahtist on vaid vaiad püsti. 
Laka pärast hakkasingi kahtlema sealauda asjus. Meite kandis oli sealauda pööning nii madal, et ei mahtunud käima. Siin on suur, nagu lehmalaudal (hoiti heina). Ka olid sealaudal karjatusaed väljas, nagu Aavu ütles. 
Ehk ongi loomalaudast (noorloomad, lüpsilehmad) ümber tehtud sealaudaks kunagi, kui latrid sees. Samas teises otsas paistab olema köök, nagu sealaudal. Lehmalaudal oli piimaruum/puhkeala küljepeale välja ehitatud.
Vasta
#10

Hooneregistrisse oled vaadanud?
Kohaliku omavalitsuse arhiiv?
Maakonnatasandi arhiiv?
Vasta
#11

Ära ole häbelik, vaata kus on lähim elutegevusega maja ja astu sisse, viisakalt küsiva inimese suu pihta meil Eestis tavaliselt ei lööda.
Ei ole võimalik et 5 km raadiuses ei ela ühtegi inimest kes sellest midagi ei teaks.
Vasta
#12

Julgeks ka kahelda selle hoone sealauda-originaalsuses!!! See on mingi Maaehitusprojekti või EKE moodsama väikefarmi tüüpprojekt 60'te alguspoolest. Neid samu lautasid kombineeriti siis mitmekaupa, kui taheti tõeline 1000-pealine SUURfarm teha + siis nende vahele köögid, kaalumajad, suured heinaküünid jne. Hiljem tulid juba paneellaudad jms, mida väga palju ehitada ei jõutud. 
Köök ja (väikesed) sulud viitaks pigem noorloomalaudale või siis hilisemale ümberehitusele, KÕRGE lakapealsega sealautasid ei mäleta vist keegi Big Grin 
60'te tüüpprojekt suure lüprifarmi jaoks oli see raudbetoon vahelaega laut, mida ka Eestis on palju. Kõnesolev on sama "tüüpi" aga väiksem ja 2.korrusele heinalakka sõitmise estakaad tundub olevat lammutatud.
Vasta
#13

(13-08-2018, 07:56 AM)Ikaldaja Kirjutas:  ...
Tegu sealaudaga, sees kohad kus sead on olnud. 
...

Tõenäoliselt ümber kohandatud noorkarjalaut. Sigala II korrusel ei olnud mõtet. Kui polnud just mingi eksperimentaalsigala, mida väga laialt ei praktiseeritud.

Tüüpprojektid tulid kaheksakümendatel. Aga säärast üksikut sigalat ei tea. Mis ei tähenda, et seda ei oleks võinud olemas olla. Enne seda ehitati nii, nagu olud võimaldasid. Ning enamasti võeti tõsti aluseks mõne naabri õnnestunud projekt.

Samas on aastal 2018 teadmine, kus midagi võis olla või mitte olla, vaid ajalooline väärtus. Metall on niikuinii varastatud ja toolvärk lekkivast katusest pehkinud. Sad
Vasta
#14

Kas sees sitakraabi rennid on sulgude ääres? Mulle tundub ka pigem loomalaut. Sigalaid olen kümneid ja kümneid kaasajastanud aga sellist pole näinud....
Vasta
#15

(13-08-2018, 10:28 AM)Meelis2 Kirjutas:  Ära ole häbelik, vaata kus on lähim elutegevusega maja ja astu sisse, viisakalt küsiva  inimese suu pihta meil Eestis tavaliselt ei lööda.
Ei ole võimalik et 5 km raadiuses ei ela ühtegi inimest kes sellest midagi ei teaks.

aeg läheb ja teadjad kaovad.alles eile töö asjus satrtusin kunagisse lapsepõlve koduu,ajaga kõik muutunud 20a tagasi oli turbaväljad täna tihe mets ja võsa peal ja tundmatuseni muutunud ja küla välja suremas kuna tööd pole noored tõmbavad jehat ja penskarid veel toimetavad,aastat 10 veel ja pole neidki.vana karjalaut oli püsti muidugi veel.endise naabrimeha tundsin hääle järgi ära,näost ei tundnud enam.
Vasta
#16

Selle lakaga see nali ka et siit eestpoolt saab nagu peale sõita(pildil see kus metall tünn vedeleb maja ees) sealt muidugi see peale sõidu tee ära lõhutud ja ülevalt see tünn alla kukkunud(arvatavasti siis vee hoimiseks see tünn) ja kui siitpoolt nagu vaadata siis niipalju saab peale sõita kui köögi osa on paar meetrit, siis tellistest laotud see vahe(eeldan et tuletõkkeks). Teiselt poolt peale sõitu pole, sealt poolt ees need läga hoidmis kohad. Lakastmul ka üks pilt, keskel osas nagu aste kuskil 3-4 tollise laua jagu, terve hoone laiuselt ning kuskil paar meetrit ja siis läheb tagasi alla. 
Eks ikka ole neid kes teavad, teada üht sigala töötajat, aga see inmene pole väga rääkija, ohale minnes saad soola p*rse.
Vasta
#17

Pean sirvima kodus Põllumajandusehitiste kataloogi. Ehk on seal olemas.
Vasta
#18

http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=119704360006
Sealt saab tellida projekti.
Ja veel miskit: https://erb.nlib.ee/?komp=&otsi=laudad®ister=marksonad
Otsinguks kasutasin: lautade tüüpprojektid
Küllap leiab veel neid vanu projekte.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#19

Tegelt peaks saama infot ka valla süsteemist.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#20

Transport linnade ja riikide vahel.
Sinna ei tahtnud segadust tekitada aga panemata ka ei saa jätta, ehk nooremad usuvad ka seda, et Tartu ülikooli sõitsid kaks kolhoosimeest saaniga. Vähemalt olid talved ja polnud soola teedel.
http://www.eha.ee/fa/public//index.php?act=search_detail&a_id=3539&mod=3&string=N%C3%B5ukogude+Eesti+nr.9&lang=en&nocache=1534445829


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne