Võib kustutada.
#1

Võib kustutada.
Vasta
#2

Ma saan aru, et sa oskad ise ka leiutada Smile , aga kui tahad vastupidavust suurendada, pane kaks vedavat silda: üks ette, teine taha. Kui pole juhtunud Peipsi taguseid leiutisi nägema, siis seal on ühte ja teist vaadata

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#3

variaator oleks siis ka siduri eest? No see on siis ikka selline variaator, millel on kaks pooli ja nende vahel rihm? Käigu piires siis ülekanne muutub vastavalt pööretele. Käiku saaks vahetada vist ainult seisu ajal, sest ega see vist vabajooksu ei võimalda? Aga äkki oleks mõistlik panna sinna näiteks Niva kast, koos vahekastiga, saaks kohe ka aeglustusreduktori ja jõuväljavõtte etepoole, milleks iganes seda siis vaja võiks minna. Või on selle aeglusti ülekanne liiga kiire ikkagi?
Vasta
#4

Kas ei ole mõelnud Argo originaal kasti peale? (vanem mehaaniline mitte hydro.Keeramine,aeglusti,pidurid oleks lahendatud.Kui vägisi kange sisse ei raiu siis suht pommikndel tükk ja kerge ka. Kui huvi saame tellida.Hind muidugi suht soolane.
Vasta
#5

Linda! toimis väga hästi tavalise auto diffri ja ketaspiduritega. Variaator oleks kindlasti väga palju veel lisaks andnud. Tal veeretakistus ju kole suur, hoo pealt käiguvahetus eriti välja ei tule, hoog jääb enne seisma.
Vasta
#6

Mina isiklikult sellisel masinal mis mudas ja vees käib ei tahaks pidureid väljapoole kere.
Esiteks klotsid kuluvad offroad autol ära ühe võistlusega ning pärast on sadulad ja kolvid kinni sest neid on ratta sees väga raske puhtaks pesta nõnda et muda vahele ei jääks.
Teine tähelepanek on Lada silla rattalaagrite kohta.
Nimelt on tihend seespool laagrit ja laager väljaspool ilma tihendita, omades vaid porikaitseplekki mis nelja poldiga laagrit pesas hoiab.
Sinna tihendit ehitada ei kujuta ette kuidas seda vahetada sest laager käib pooltelje otsa ja laagri taha väga kõva istuga puks, mis laagrit paigal hoiab.
Seega kerest läbimineku jaoks oleks vaja eraldi laagripukid ehitada millel on võlli peal vahetatav puks kohas kus sk-tihendid võlli kulutavad.
Kaval on panna 2 sk-tihendit ja nende vahele teha kanal kust saab pritsiga määret juurde lüüa et tihendid muda sees kestaks.
Ja auto piduriklotsid on juba ammu asbestivabad niiet sissepoole panekul seda muret ei ole.
Keerata tuleb aga seda aparaati inertsi kasutades.
Ehk keeramiseks peaks olema mingi hoog, mis aitab keerata kui gaasi pisut järgi lasta.
Üritades sellise lahendusega sujuvat ringi sõita pidurit peal hoides ei ole hea mõte sest pidurid lähevad kärssama.
Selle asemel tuleb jõnksukaupa keerata ja pidurid ei kuumene üle.
Vasta
#7

(16-09-2018, 10:28 AM)donn Kirjutas:  
(15-09-2018, 20:50 PM)2715 Kirjutas:  Mina isiklikult sellisel masinal mis mudas ja vees käib ei tahaks pidureid väljapoole kere.
Esiteks klotsid kuluvad offroad autol ära ühe võistlusega ning pärast on sadulad ja kolvid kinni sest neid on ratta sees väga raske puhtaks pesta nõnda et muda vahele ei jääks.
Teine tähelepanek on Lada silla rattalaagrite kohta.
Nimelt on tihend seespool laagrit ja laager väljaspool ilma tihendita, ...

Räägi nüüd mulle ATV piduritest ja klotsidest... Mis imeloomadega seal tegu on, et mudas ja vees ära ei kulu nii kiiresti? Eeldan, et offroad maasturite puhul mängib rolli lihtsalt sõiduki kaal ja sellest tulenevalt suurem mass, mida pidurdada? Äkki klotsid kuluvad sellepärast kiiremini? Ja kas me räägime pikki vahemaid suurematel kiirustel läbivatest sõidukitest vaheldumisi mudas müttamisega? Või Klaperjahi stiilis põhiliselt mudas kraapijatega?

ATV  klotsid kuluvad ühe päevaga, korralik mudas, liivas sõit. Veel kiiremini saab mööda liivapõhjaga jõge sõites.
Vasta
#8

mudarallil üritatakse trummelpidureid vältida kuna peale igat mudaravi protseduuri tuleb trumlid maha võtta ja puhastada,ketaspiduritega lihtssam.
Vasta
#9

(16-09-2018, 10:28 AM)donn Kirjutas:  Räägi nüüd mulle ATV piduritest ja klotsidest... Mis imeloomadega seal tegu on, et mudas ja vees ära ei kulu nii kiiresti? Eeldan, et offroad maasturite puhul mängib rolli lihtsalt sõiduki kaal ja sellest tulenevalt suurem mass, mida pidurdada? Äkki klotsid kuluvad sellepärast kiiremini? Ja kas me räägime pikki vahemaid suurematel kiirustel läbivatest sõidukitest vaheldumisi mudas müttamisega? Või Klaperjahi stiilis põhiliselt mudas kraapijatega?

ATV tühikaal on 320 kg. Eeldan, et see amfiib üle 600 kg kaaluma ei hakka. Väiksemal hool blokeerivalt/mitte libistades pidurdamisega võiks ~1200 kg autole mõeldud klotsid kesta küll. Jutt käib siis 1.9D Peugeot Partner piduridetailidest. Ja mudast peseb klotsid aegajalt puhtaks vesi sellal, kui amfiib kuskil tiigis/jões/järves oma amfiibi ülesandeid täidab. Plaan on iga kord sõidujärgselt masin tiigis puhtaks leotada vältimaks porikamakate kivistumist velgedes ja pidurisadulate ümber.

Kuhu offroad masinatel pidurid asetatakse, kui nad traditsiooniliselt ratta sees ei ole? Tean, et rock-crawler-itel on nad keskel sillatala küljes. Mudaseks saavad nad vaatamata sellele. Aga äkki neid on seal parem puhastada?

Olen Lada tagasilda lammutanud ja tean, milline selle ehitus on. Erinevate laagrite võllidelt mahasikutamiseks on tavaliselt erinevad tõmmitsad ja kuumus leeklambist. Saab hakkama küll, kui ainult soovi on. Tihendiasetusele leiab ka lahenduse. Mina isiklikult neid probleeme ei näe enda amfiibsõiduki ehitamisel. Ka Sina saad OMA amfiibi just sellise ehitada, nagu soovid.  Wink

Ma ATV klotside kulumist spetsiifiliselt ei tea, kuid selline näide nagu Missos peetud kevadine Piksepini sõit 2 tundi kulutas tsiklil enne võistlust pandud uued esimesed ja tagumised klotsid rauani välja ning kettalt ka millimeetri maha.

Oli kevadine aeg, kus maa oli pealt sulanud kuid seest külmunud ja seal on see asi et viskab liivase muda sadula raami vahele ja sealt siis tuleb seda liiva vaikselt peale mis käib klotside vahelt läbi ja nii ta kulub nõnda et sirge lõpus peab 2 korda pidurit vajutama et klotsid ligi saaks.

See viimane tähelepanek on väga hea.
Ma kindlasti teen seda kui mul amfiibi vaja peaks minema.
Vasta
#10

Mõned maasturimehed olla rääkinud, et klotse aitab tublisti säästa see, kui suppordid paigaldada ratta teljest taha poole. Mitte ette nagu enamus juhtudel. No et siis nagu pudeneb liiv paremini maha mis koos kettaga klotsini jõuab ja ei satu ilmtingimata hõõrdepindade vahele. Ise võrrelda ei oska, aga kindlasti oleneb ka sõitjast palju. Võistlusolukorda ei tasu nagunii võrrelda.. ma niisama metsas töristades atv-l pidureid samahästi kui ei kasutagi. Enamasti piisab mootorist ja veeretakistusest. Ei täheldanud ka Lindal mingeid piduri kuumenemis probleeme. Ja seal olid täitsa tavalised mitte-ventileeritud kettad.
Vasta
#11

Olen Lada tagasilda lammutanud ja tean, milline selle ehitus on. Erinevate laagrite võllidelt mahasikutamiseks on tavaliselt erinevad tõmmitsad ja kuumus leeklambist. Saab hakkama küll, kui ainult soovi on. 

Pooltelje laagri stopperseib on kõige õigem laastuks treida,uue laagri puhul tuleb uus seib ikkagi panna.Tihvri uute laagrite puhul on reguleerimine päris keerukas,vaja abinõusid.
Vasta
#12

Pooled venemaal ehitatud lintliikuritest kulgevad lada silla peale ehitatuna ja enamusel neist on pidurid kerest väljapool. Peavad vastu küll. Ma pidin endalegi taolist ehitama hakkama, enamus juppidest oli isegi soetatud, kuid elu tegi omad korrektiivid ja vajadus kadus selle järgi. Venelastel on/oli hea foorum nende ehitamistest, kuid kahjuks on see momendil suletud, kas rahalised probleemid vms, ei tea. Mingi aja tagant ta uuesti üles lastakse... Eks hoidke pilku peal ja kui üles tuleb, peaks terve saidi alla tirima, seal on kasulikku infot nii et tapab. http://lunohodov.net/forum

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#13

(16-09-2018, 14:47 PM)donn Kirjutas:  
(16-09-2018, 11:15 AM)klemm Kirjutas:  
(16-09-2018, 10:28 AM)klemm Kirjutas:ATV  klotsid kuluvad ühe päevaga, korralik mudas, liivas sõit. Veel kiiremini saab mööda liivapõhjaga jõge sõites.
Kilometraaži ka julged öelda, mille vältel klotsid ära kulusid? Ma sõidan aastas umbes 1500 km / 200 h ATV-ga (tuleb kaks õlivahetust tavaliselt teha aasta jooksul iga saja tunni tagant), seega ei ole eriline ATV-l kulgeja/matkaja. Sai ette ketaspidurite komplekt installeeritud mais 2016 aasta. Klotsid siiamaani samad, tugevama seguga (sintered). Saanud muda ja isegi pesemisega ei ole eriti vaeva näinud, olen lihtsalt üle loputanud. Ükski suport kinni pole ja pidurdab siiamaani kenasti umbes 3000 kilomeetrit hiljem.
See on siis mingi Männiku vms karjääri/liivaranna teema? Kuskilt loigust/veesilmast läbi, klotsid märjaks, siis liiva sees külge tõmmata, mäest üles kettad/klotsid liivaseks ja siis takkatipuks pidurid peal mäest alla? Lihtsalt räägin siin endale ja kujutan ette, st üritan omale pähe ära mahutada, kuidas üldse oleks võimalik klotsidest päevaga lahti saada, kui tegemist kõva seguga asjadega ja sõrm/jalg koguaeg lingil/pedaalil pole.
Üks Austraalias elav eestlane käis Madagaskaril tsikliga, sõitis ka seal punase liiva sees päris palju kilomeetreid, sai klotsidest lahti. Aga mitte päevaga.  Smile
Panen tema ägedast seiklusest lingi siia: https://www.youtube.com/watch?v=hXfKSu9b...2EVFn&t=0s

40-100 km.  Ja mitte alati nii pole, vahest saab ikka rohkem ka sõita. 8-12 tundi sügavas mudas ja läinud nad ongi, pidurdada ka pole vaja, niisama nühib muda nad seal välja. Kunagi viitsisin neid vahetada, enam ei viitsi Smile
Vasta
#14

(
Oma amfiibile tahaks teha esisilla ainult velgedest, millel transportöörlint peal, et tekiks lindile suurem ründenurk. Saaks võibolla mudast paremini välja ronida. Eks ole näha.)
Ma kasutaks pigem mingeid väiksemaid velgi ja koos rehviga, 10'' murutraktori oma näiteks  võivad siis 12" . Tundub nagu kindlam lahendus olema
Vasta
#15

Külg piduritega süsteem küll lihtne ja odav aga mitte hea ja sellisel pillil vaja autonaat käigukasti, manualiga ei jõua käiguvahetada(järgiproovitud)

Siduritega vms lahendusega sa võtad ühelt lindilt veo ära mitte ei pidurda ja kurnab agrekaate tubduvalt vähem.
Praegusel roomikul ja eelmisel olod/on külgpidurid ja ei ole hea lahendus.
Kui keegi ei taha siis läheb masin talvel ümber ehitusse, piduritega sild minema.
https://www.kuldnebors.ee/search/search....ype=mypost

Vana roomik

https://m.youtube.com/watch?v=sZZRxym-xCw
Praegune roomik

https://m.youtube.com/watch?v=SoZR8EitMqc
Vasta
#16

(23-09-2018, 08:00 AM)donn Kirjutas:  Tuleb pidurite ja difriga. Ja ka automaatkast on olemas, küll CVT ühenduses 4 k tavakastiga, aga automaatkast seegi. Ei peagi ja ei saagi hoo pealt käiku vahetada nagunii variaatorit kasutades, samas pole vaja ka minu vajaduste jaoks. Btw müügikuulutuste teema on vist eraldi kuskil.

Müügi kuulutuse pistsin lihtsalt, et seal masinast pildid(ei viitsind telefoniga nokkida eraldi pilti) Big Grin

Pidurid toimivad jah aga mulle lihtsalt ei meeldi see süsteem.
Ja ei tee maha sinu ideid, ma lihtsalt mainisin oma kogemusi.
Pigem on tore see kui keegi viitsib ja tahab ise "kolle" ehitada. Wink
Vasta
#17

(23-09-2018, 08:00 AM)donn Kirjutas:  Tuleb pidurite ja difriga. Ja ka automaatkast on olemas, küll CVT ühenduses 4 k tavakastiga, aga automaatkast seegi. Ei peagi ja ei saagi hoo pealt käiku vahetada nagunii variaatorit kasutades, samas pole vaja ka minu vajaduste jaoks. Btw müügikuulutuste teema on vist eraldi kuskil.

Kas on arenguid?
Vasta
#18

Kuidas silla pealt võllid edasi hakkavad minema, kas kardaaniga või mingite veovõlli otste kompotiga?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#19

Mina nägin video lõpukaadrites "kompotti". Ploomi oma oli vist, mulle maitseb.
Vasta
#20

Laagrit hoidvate pukside? ärajätmine on üsna radikaalne otsus...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne