Tahaks tõelist direktori diivanit, tahaks Pontiac'i...
#21
(01-10-2018, 16:56 PM)TeeTL Kirjutas:
(30-09-2018, 17:39 PM)koterman Kirjutas:  ....... vana-autode paradiisi või vanadekodusse. Muud nime sellisele kummalisele kohale (vt pilte all) ei oska küll anda. Omab kogu seda sõna otseses mõttes Imede Põldu vanahärra nimega Mihhail Krasinets....
Kas lahkumisel ei tekkinud muuseumipealikul küsimust, miks te lahkute koos eksponaadiga, kui olete selle nii kaugelt kohale toonud ? Toungue

Muidugi! Vana oli nii õnnelik kui nägi ksf! Suppi kohale veeremas oma sinise Ameerika unistusega, et kuku või pikali  Big Grin


Aga et jutukera edasi veeretada, siis tuleb ka põigata korraks kogu proletaarse maailma ainsa ikka veel mahamatmata soni- ja lipsukandja teemasse. Nimelt otsustasime väikese arutelu järel pärast Tuulat heita pilgu ka ühele väiksele, nii ca 12,2-miljonilise elanikuga linnale.  Ja põhjus selleks peitus mitte ihas näha korrapäraseid ummikuid, pilvedesse peituvaid kõrghooneid v Charlie Chaplinlikke suurlinna tulesid vaid hoopis ühes kummalises muuseumis.

Nimelt on olemas üks ettevõtja, kuulu järgi Ukraina päritoluga, nimega Vadim Zadorozhnõi (huviline võib temaga seotud ettevõtete lõputa pikka rida (https://www.rusprofile.ru/person/zadoroz...2900260908 ) ise põhjalikumalt järgi kaeda). Kuidas ta kõige oma 80-ndate lõpul avariiliste Zigulide ülestagumise ja Moskvasse ning Kiievisse korras masinatena edasimüümisest jõudis juba laialdasema ning tänini õitsva äritegevuseni ja selle juures nö 'komistas' edukalt ka eri liiki tehnika kollektsioneerimise idee ja teostamise peale, ei tea meie küll arvata. Ametliku versiooni järgi olla põhiliseks veduriks nimetatud härral patriootilised tunded. Igal juhul on teada, et kogutud esemete arv aina kasvas ja aastal 2003 õnnestus tal kasutamata põlluserval (Iljini poole suunduva maantee 4-km-il, mis jääb endise väga tuntud ja muinsuskaitselise Arhangelskoje mõisa kõrvale - tasub samuti külastamist), püsti panna esimene katusealune, millest siis kujunes tehnikaklubi ja edasi juba eramuuseum, nime all V.Z.-Tehnikamuuseum. Viimane on ametlikult avatud 2008 aastast ehk tähistas sel aastal esimest korralikumat juubelit.

Valik mida nimetatud ettevõtmises kaetakse tänasel päeval on veidi mõistusevastane, heas mõttes - esindatud on tehnika alates auruveduritest ja sobivalt taastatud vagunitest, kuni II ilmasõja ja hilisemate aegade tankide, kahurite, raketiseadeldiste kuni paari sõjalennukini (kõik õues) ja väga kenasti restaureeritud 30-ndate, 40-ndate, 50-ndate ning hilisemate ajastute autode ja mootorratasteni pluss muu memorabilia (siseruumides, kolmel korrusel). Kuidas üks eraisik sellist - ütleme siis nii kallist ja süvenemist nõudvat tegevusala - ja justkui kõige muu äri kõrvalt aega teha saab, on samuti veidike mõistusevastane. Ja kuidas kõik need eri masinad, olgu siis komplektsed v mitte, kokku on õnnestunud korjata, mis meetoditega, no täpselt sama mõistusevastane lugu  Cool


Niisiis, olles mootorratturitele orienteeritud baar-kontserdipaik-öömajas, nimega Night Train, jõudu kogunud, suundusimegi järgmisel hommikul kohalikku Über/Taxify versiooni kasutades eelräägitud tehnikamuuseumi manu. Ja tõesti vaadata oli seal küll.  Meiesuguste huvi oli küll pigem auto- ja mootorratastega seonduvad väljapanekud, a tuleb siiski möönda, et ka muu valik oli küllalt mitmekesine. Laiemas ilmas ringi liikudes kohtab pigem küll täpsema suunitlusega tehnikamuuseumeid, a ehk on tegu siis ühe ja ainulaadse nähtusega post-NL/Vene praeguses vastavas arengutsüklis.


Ainet mõtiskluseks jagub seal igatahes küll ja veel, eriti näiteks sõiduautode kollektsioon I (Vene enda) ja II korrusel (Lääne tootjad) on ikka tõesti tugev tuntud markide osas, rääkimata tsiklite omast III-ndal. Samuti olid hästi tehtud eraldiseisvate ja temaatiliste väikeesemete väljapanekud (näit üks ka Saksa armeeohvitseri ilmasõja-aegsele varustusele pühendatud, ja samas kohe kõrval järgmine, mis pühendatud Ameerika, mandri-Euroopa, Briti jt automarkide kapotikaunistustele-kujukestele).

PS Sõjamasinatest on ka pildimaterjali, nii et kui kellegil on huvi, saab otse saata.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                                       
Vasta
#22
Kuulsal eesti karikaturistil ja joonisfilmimeistril Priit Pärnal oli kunagi üks igati mõnus lugu, nimega 'Kas maakera on ümmargune'. 

Seal on kangelaseks üks koolipoiss, kes tahab teada kuidas maa-palli asi ikka tegelikult käib ja läheb ise järgi vaatama. Olles siis pärast kõvemat rabamist kodukanti õnnekaupa tagasi jõudnud, on ta juba soliidsesse ikka jõudnud ja saab mh imetleda ka seda kuidas tema kunagised sõbrad on vanamehenässideks muutunud, istudes ühesuguste majade man kiiktoolis.

Sestap tuli meilegi pähe mõte, et käiks vahepeal ka kodus ära ja kaeks, kas mõni vana kamraad ja sugulane on veel pika matka järel alles. Siht silma ees, tänasime öömaja perenaist tema lahke vastuvõtu eest, panime V8 sumisema ning õige pea jäidki viaduktid, kõrghooned ning ummikud selja taha ja vana hea maantee-film tuli taas me ekraanile.

Ilmselt on ka lugejad sama distantsi korduvalt sõita saanud, miska maanteedest pajatama ei hakka, küll aga ühest Madame Larissast. Nimelt - kui te peaks koduteel sisse põikama Suurte Sibulate linna, kus ilmasõja-ajal eestlased (ja paljud teised sõtta haaratud rahvaste paremad pojad) mõlemal pool rinnet suuri kaotusi kandsid, siis pange ka nende mälestuseks üks väike tammeoks. 
Täname.

Kui teil seejärel aga kõht tühjaks läheb, on otse kesklinnas väike eesaiaga söögikoht, nimega 'Klubnitshka' - soovitame sinna minna ja paluda Madame Larissal endale üks korralik pajatäis vaaritada. Ärge laske end segada pliiatsiga kirjutatud menüüst, tagasihoidlikust ruumist ega puuduvast ventilatsioonist (akna võib ise lahti teha) ja nautige pakutavat. Võib küll meie kogemuse järgi öelda, et see tuleb sõidu parim söömaaeg. Ja kuna kohalik komme näeb ette - seda Madame ise õpetab - tuua kaasa ka oma väike naps, võite meeleoluka päeva ja sõidu kokkuvõtteks tõsta toosti. 

Ja siis ühe toosti ka vabaduse terviseks. 

Seejärel ootab teid enne piiri reibas piirivalvur, kes ei taha dokumente näha ega midagi muud vaid pilte teha ning siis tema järgmised kolleegid, nii ca 10km hiljem, kes tahavad juba kõike näha - mis paberil, mis autos ja mis auto all. Kuna aga õnnekaupa oli Eestisse jõudnud Tema Pühadus Herr Paavst isiklikult, läks vestlus kohe jumalikele asjadele ning nii said meiegi matkamehed väikse kodumaa pinna peale õnnelikult taas tagasi.  
Ja sa vana pergel küll, kui ilus see kodukant pärast naaberriiki ikka on  Toungue 


Tänud kõigile, poisid. Tänud diivanile ja Pontiacile. Tänud ka ilmataadile ja tema kõrgusele Jumalanna Juhusele, kes meid mõlemad kõigiti aitasid!

PS. "Maakera on ümmargune. Seda on lihtne tõestada! (Priit Pärn, 1977)"


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#23
Teretulemast kodo ja tänud hää reisikirje eest. Natuke segas töötegemist.aga puhkeaeg tasus ennast kuhjaga ära.  ?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#24
(01-10-2018, 23:40 PM)koterman Kirjutas: Nimelt on olemas üks ettevõtja, kuulu järgi Ukraina päritoluga, nimega Vadim Zadorozhnõi (huviline võib temaga seotud ettevõtete lõputa pikka rida (https://www.rusprofile.ru/person/zadoroz...2900260908 ) ise põhjalikumalt järgi kaeda). Kuidas ta kõige oma 80-ndate lõpul avariiliste Zigulide ülestagumise ja Moskvasse ning Kiievisse korras masinatena edasimüümisest jõudis juba laialdasema ning tänini õitsva äritegevuseni ja selle juures nö 'komistas' edukalt ka eri liiki tehnika kollektsioneerimise idee ja teostamise peale, ei tea meie küll arvata. Ametliku versiooni järgi olla põhiliseks veduriks nimetatud härral patriootilised tunded. Igal juhul on teada, et kogutud esemete arv aina kasvas ja aastal 2003 õnnestus tal kasutamata põlluserval (Iljini poole suunduva maantee 4-km-il, mis jääb endise väga tuntud ja muinsuskaitselise Arhangelskoje mõisa kõrvale - tasub samuti külastamist), püsti panna esimene katusealune, millest siis kujunes tehnikaklubi ja edasi juba eramuuseum, nime all V.Z.-Tehnikamuuseum. Viimane on ametlikult avatud 2008 aastast ehk tähistas sel aastal esimest korralikumat juubelit.
Jah , maakera on ümmargune. Ma siin ühes teises teemas panin paar linki sama muuseumi kohta hiljuti:
http://www.tmuseum.ru/
https://www.youtube.com/watch?v=cfWBVNPeRyE
Vasta
#25
eilses reporteris oli lõpus lõik sellest vanatehnika varjupaigast
Vasta
#26
Ahoiii!

Midagi siin hr. teil ei klapi, reisikiri sisaldab 10. päeva rõõmsaid episoode, aga reisisite ju tervelt 16 päeva...varjate midagi... Toungue  või pean uuesti ja põhjalikumalt kohustusliku teose läbi lugema.
Uut silda siis see kord ei õnnestunudki testida. Big Grin

Allan.
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#27
Kõikenäinud eesti poisid käisid suvel selles muuseumis koos vene kolleegidega ja täpiks i peale, et poistel karp ikka korralikult lahti vajuks, viidi neid ka sellesse ossa mis publikule avatud ei ole, (või siis ei olnud, tont seda teab) ja töötubadesse, kus asjad alles töös või ootel. Vahel harva läheb plekk ka õigesse kohta  Toungue
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
#28
(03-10-2018, 19:48 PM)aksel73 Kirjutas: ......10. päeva rõõmsaid episoode, aga reisisite ju tervelt 16 päeva.... Toungue  või pean uuesti ja põhjalikumalt kohustusliku teose läbi lugema. Uut silda.....

Allan.

Ksf! Aksel73 on pisut vist noorema aastakäigu mees ja paistab ei tea, et kunagi oli Eesti Raadios selline võrratu eesti vaimu teritamise saade nagu 'Keelekõrv'. Viimast vedas väga lugupeetud pr Mari Tarand ja pajatas nii ise kui külalistega koos seal igasugu vahvaid lugusid, nii keelest kui meelest. Üks eriti meeldejääv osa oli tal ikka pühendatud sellele, kuidas keelt igapäevaselt kasutatakse. Ja mida sellest arvata v õppida saab.

Nii on ka meie Pontiaci-matkaga - oli päevi, kus me pühendusime väga põhjalikult keele ilu ja nüansside kaemisele ja ka õppimisele ning see on küll nii peen töö, et selle ajal klassikalise vanaauto juhtimine täiesti võimata on  Big Grin

Mõned näited siis oma isiklikku keelekõrva omavatele tehnikaspetsidele ka! Raske, pea ilmvõimata raske on sellistest kalambuuri-algetest lihtsalt, peatumatult, tuhmilt ja tuimalt mööda kihutada!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#29
Vabandan ettejataha teema lörtsimise pärast aga lisaks üldtuntud rjukzakkidele ja buterbrodidele tuvastasin suvel Piiteris ka bjuti salon feis kontrol nimelist asja ja elektroonikabuklettides terminit slot.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#30
Leidsin ühe pildi kah:

[Pilt: 1]
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#31
Väga head leiud :-D 

Et siin kaasfoorumlase DevilDeVille vaimukale keele-väljakutsele vastata, vaatasin meie reisipauna uuesti läbi. Ja leidsin ühe toreda poe mis meil hilisemasel ööajal kihutades kusagil äärelinnas ette jäi.

Nimet kaubanduslik oaas pakub mh ainet mõtiskluseks ('Materjal dlja razmõshlenija', nagu ühes kuulsas kevadisi hetki täis sõja-, luure- ja spiooniloos oli kombeks tegelastel öelda) igihaljal teemal, et millise ja kui püsiva jälje jättis naaberriigi folkloori saksa sõduri raudne saabas   Big Grin  

Ilmselgelt olematu!

Nii ootame lugejailt nüüd uusi väljakutseid ja keelenalju matkameestele!


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#32
Kusjuures meenus veel amüsantset, ise ei taiband lihtsalt pilti teha. Nimelt jäi mitmelpool silma üleskutse juua baar kuivaks:

[Pilt: 1]
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#33
Ka meil on vastavaid näiteid Smile

[Pilt: P%C3%A4rnu_Magaziin_2017.jpg]
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne