Diiselmootoriga sõiduautode lõpp on lähedal
#41
Kompuuter teab pihustite lahtiolekuaega ja kütuse rõhku.
Vasta
#42
(05-10-2018, 23:57 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Kompuuter teab pihustite lahtiolekuaega ja kütuse rõhku.

Kompu teab täpselt palju sealt kütet läbi läheb. Iseasi mis selle teadmisega edasi tehakse.
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z 
Vasta
#43
Kütusekulu näidik ole ju mingi taadeldud täppismõõteriist vaid kuvab arvutuslikku kulu. Läbitud vahemaa mõõtmisel on viga, kütuse energiasisaldus kõigub, toiteaparatuur kulub, mis ülimast täpsusest siin rääkida saab? Sellegi poolest saab osadel autodel arvutiga muuta kütusekulu koefitsenti et näit armatuuris oleks õige.
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#44
Väike nummer on enesestmõistetavalt äärmiselt nummi. Eriti, kui sellega kaasneb veel "röögatu" lame momendikõver. A sellest sõltumata juhindugem nüüd printsiibist, et võetakse vileuus junn ja lastakse liiparilõpuni. Kõigist sipelghappe ja misiganes paakidest sõltumata on tegemist haisva logisejaga. Ja pelgalt aspekt, et asi "töötades", ei lase oma mõtteid kuulata, on pehmeltöeldes häiriv. Kui keegi tahab jõuliselt vaielda, siis võetagu referentsiks kasvõi kehtivad vulvad masuudipressiga - jälkus kuubis.

Omaette huumor on muidugi alati see, et "premium" markide kummardajad valdavalt logisevad ringi - kui tahad olla prestiižne ja edukas, siis leia see kröömike ekvivalenti, et mitte haiseda.

Eelnev muidugi kõik mu enda kibestumus kuubis. Kaubiku ostan esindusest endiselt masuudipressi, a sealt edasi on definitiivne nõunõu.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#45
Olles sõitnud alates üheksakümnendate algusest valdavalt diiselautodega  aga sekka ka mõne bensiini joodikuga.Kuna tol ajal oli diisel rohkem nagu taevamanna mida sadas pea niisama siis sai ka kõik vanadest diislitest tekkivad probleemid ka ära kannatada.Väide et vanad diislid ei lase salongis oma mõtteid kuulata vast nüüd päris paika ka ei pea,sõitnud päris pikalt BMW diisliga siis võib öelda, et diisel mootorist saab aimu ainult koha peal tühikäigul töötades,peale kohalt liikumist erilist vahet pole bensiini autoga.Aga kui see parim enne sai otsa siis küll tekkis neid häirvaid helisid kohe isuga.
Viimase aja huvitavaim kogemus on Daciaga ,mudelinime ei tea aga sisse istudes ja käima pannes oli selline vana Golfi diisli plärin.Isegi tahhomeetrit vaadates ei saanud aru millegia tegemist,kuna punast ala lihtsalt pole.Kapoti alla vaadates suutsin tuvastada et silindreid on ainult kolm aga millest toitub seda küll aru ei saanud aga paagi august tuli bensiini lõhna,ilmselt oli tegemist bensiini autoga,salongis oli ikka selline vahetu elamus mootori silindris toimuvast töö protsessist,mida diisel BMW-l ei tekkinud isegi vanuse lisandudes.
Mõni aasta tagasi  autot valides sai diisli aeg otsa kuna läbisõidud vähenesid ja enamus liikumist on lühiotstel siis oli diisel valikus ebaolulisel kohal,põhilised kriteeriumid olid muud.
Arvutasin praeguse Skoda Yeti 1,4 keskmist kulu sain mina tšekkide järgi 3360 km läbimiseks 6,3 aga auto kellade järgi on 5,9.
Öelda et üks kütus on õige teine vale kindlast ei saa,igal asjal on oma otstarve,kui ikka ostuhinna vahe ei teeni ennast tagasi kas siis on asjal mõtet,vähemalt minul ei jäänud diisli puhul pluss poolele ühtegi argumenti peale pisut väiksema kütusekulu.
Vasta
#46
(06-10-2018, 13:54 PM)roosteuss Kirjutas: Viimase aja huvitavaim kogemus on Daciaga ,mudelinime ei tea aga sisse istudes ja käima pannes oli selline vana Golfi diisli plärin.Isegi tahhomeetrit vaadates ei saanud aru millegia tegemist,kuna punast ala lihtsalt pole.Kapoti alla vaadates suutsin tuvastada et silindreid on ainult kolm aga millest toitub seda küll aru ei saanud aga paagi august tuli bensiini lõhna,ilmselt oli tegemist bensiini autoga,salongis oli ikka selline vahetu elamus mootori silindris toimuvast töö protsessist,mida diisel BMW-l ei tekkinud isegi vanuse lisandudes.
Mõni aasta tagasi  autot valides sai diisli aeg otsa kuna läbisõidud vähenesid ja enamus liikumist on lühiotstel siis oli diisel valikus ebaolulisel kohal,põhilised kriteeriumid olid muud.
Arvutasin praeguse Skoda Yeti 1,4 keskmist kulu sain mina tšekkide järgi 3360 km läbimiseks 6,3 aga auto kellade järgi on 5,9.
Öelda et üks kütus on õige teine vale kindlast ei saa,igal asjal on oma otstarve,kui ikka ostuhinna vahe ei teeni ennast tagasi kas siis on asjal mõtet,vähemalt minul ei jäänud diisli puhul pluss poolele ühtegi argumenti peale pisut väiksema kütusekulu.

Sel Dacial oli siis see alla 900 kuubikuline kolmene turbokas. Väidetavalt ulme öko, ainult et proovisõit seda ei kinnitanud... 

Enda 4000+ kuu läbisõitude juures küll ei tunne et bensiinikal(olgu siis kui kiidetud ja paberi peal ulme öko) mingi eelis oleks...
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#47
(06-10-2018, 14:07 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Sel Dacial oli siis see alla 900 kuubikuline kolmene turbokas. Väidetavalt ulme öko, ainult et proovisõit seda ei kinnitanud...
Enda 4000+ kuu läbisõitude juures küll ei tunne et bensiinikal(olgu siis kui kiidetud ja paberi peal ulme öko) mingi eelis oleks...


Mis Daciat puudutab, siis just sellisega igapäevaselt liiklen. Kui "eco" reziimi kasutada ja ise mõistlikult sõita, siis on 5,5 keskmine kulu täiesti reaalselt saavutatav. Linnas ei ole veel kordagi üle 6 l/100 km läinud. Tegin just enne Tartu Motoshowd Tallinn-Riia-Tartu tripi keskmise kuluga 5,2 sajale. Ilmselt saaks üsna vabalt ka 5 peale kulu, sest hommikul minnes oli lausvihm ja tormituul ning tempo +10 km/h koos mõne möödasõiduga. Eks ökonoomsus sõltub ennekõike tihendist rooli ja pedaalide vahel. Kompu näit on olnud tavaliselt 0,2-0,3 väiksem arvutuslikust kulust
Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
http://www.accelerista.com
Vasta
#48
mul kunagi 1.6 fiat bensiini mootoriga võttis ka keskmiselt 6/100 ja maanteel sai isegi 5 vahest hakkama... aga rohkem pole nii ökosid bensiinimootoreid näinud, juu oli midagi valesti ehitatud või seadistatud...
Vasta
#49
(06-10-2018, 14:43 PM)usku Kirjutas:
(06-10-2018, 14:07 PM)CORRADOg60 Kirjutas: Sel Dacial oli siis see alla 900 kuubikuline kolmene turbokas. Väidetavalt ulme öko, ainult et proovisõit seda ei kinnitanud...
Enda 4000+ kuu läbisõitude juures küll ei tunne et bensiinikal(olgu siis kui kiidetud ja paberi peal ulme öko) mingi eelis oleks...


Mis Daciat puudutab, siis just sellisega igapäevaselt liiklen. Kui "eco" reziimi kasutada ja ise mõistlikult sõita, siis on 5,5 keskmine kulu täiesti reaalselt saavutatav. Tegin just enne Tartu Motoshowd Tallinn-Riia-Tartu tripi keskmise kuluga 5,2 sajale. Ilmselt saaks üsna vabalt ka 5 peale kulu, sest hommikul minnes oli lausvihm ja tormituul ning tempo +10 km/h koos mõne möödasõiduga. Eks ökonoomsus sõltub ennekõike tihendist rooli ja pedaalide vahel. Kompu näit on olnud tavaliselt 0,2-0,3 väiksem arvutuslikust kulust

Ei ütle Dacia kohta otseselt midagi halba. Tuttava diisel MCV võtab suvel ca 3,8 keskmist. Koos käru sikutamiste ja talvedega olevat aasta keskmine paakiläinud liitrite/kilomeetrite suhe 4,2-4,3. Sugulase 0,9 bensu Logani esimese aasta keskmine oli 5,4. Ja sel autol pole konksu... 
Minu lolli aru arust täiesti olemas vahe...

Kaalusin isegi MCV-d, aga jäi pisut kitsaks minu vajaduste jaoks...
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#50
(06-10-2018, 15:03 PM)maisalup Kirjutas: mul kunagi 1.6 fiat bensiini mootoriga võttis ka keskmiselt 6/100 ja maanteel sai isegi 5 vahest hakkama... aga rohkem pole nii ökosid bensiinimootoreid näinud, juu oli midagi valesti ehitatud või seadistatud...

Ei olnud see nii eriline midagi. Enda kunagine karpaga Golf 2 võttis ka peale toitesüsteemi korrastust proua käes 5,4 keskmist. Aga need vanemad väikeautod olid kerged. Kui mälu ei peta oli passis 820kg massiks märgitud. Fiat Uno oli veel kergem kui mälu ei peta... 
Tänapäeva väikeauto kaalub enamasti paar-kolmsada kilo rohkem. Ja eks need mugavus ja turvavarustusest tingitud lisakilod tahavad ka juua saada...
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#51
Hetkel veereb kaasa mul S60 D5 mootoriga elukaga (158kw, autom. AWD), sel suvel Tartu trassil tuli reaalne kulu 3,8/sajale (rahulik sõit ilma tõmblemiseta), kompu läks üldse lolliks selliste näitude peale. Rolleyes Üldse ei näe vajadust mikromootoriga ökoturbiinpillide järele.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#52
viplala
Kõik ei liigu siiski diislikütusega. Mööda raudteerööpaid liigub päris palju kaupa elektri jõul.
Vasta
#53
(06-10-2018, 19:10 PM)ZIL 131 Kirjutas: viplala
Kõik ei liigu siiski diislikütusega. Mööda raudteerööpaid liigub päris palju kaupa elektri jõul.

Väga marginaalne kogus kaubast liigub elektri jõul. Aga selles ei olnudki point. Pigem üldisel skaalal ilma pisiasjadesse laskumata.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#54
(06-10-2018, 15:11 PM)CORRADOg60 Kirjutas:
(06-10-2018, 15:03 PM)maisalup Kirjutas: mul kunagi 1.6 fiat bensiini mootoriga võttis ka keskmiselt 6/100 ja maanteel sai isegi 5 vahest hakkama... aga rohkem pole nii ökosid bensiinimootoreid näinud, juu oli midagi valesti ehitatud või seadistatud...

Ei olnud see nii eriline midagi. Enda kunagine karpaga Golf 2 võttis ka peale toitesüsteemi korrastust proua käes 5,4 keskmist. Aga need vanemad väikeautod olid kerged. Kui mälu ei peta oli passis 820kg massiks märgitud. Fiat Uno oli veel kergem kui mälu ei peta... 
Tänapäeva väikeauto kaalub enamasti paar-kolmsada kilo rohkem. Ja eks need mugavus ja turvavarustusest tingitud lisakilod tahavad ka juua saada...

Mul oli Fiat Uno, ilge bensuröövel oli! Mootor 1,1 bensiin, sissepritse 37kw. Tühimass passi 800kg. Terve omamise aja keskmine kulu oli mul 8,82L/100km. Talvel maksimum 11,87L/100km.
Vasta
#55
(06-10-2018, 19:26 PM)viplala Kirjutas:
(06-10-2018, 19:10 PM)ZIL 131 Kirjutas: viplala
Kõik ei liigu siiski diislikütusega. Mööda raudteerööpaid liigub päris palju kaupa elektri jõul.

Väga marginaalne kogus kaubast liigub elektri jõul. Aga selles ei olnudki point. Pigem üldisel skaalal ilma pisiasjadesse laskumata.

Vaid ÜKS ettevõte. Liigutab aastas 27 200 000 tonni rauamaaki el. raudteed pidi.
https://www.lkab.com/en/
Vasta
#56
(06-10-2018, 20:14 PM)Romka Kirjutas:
(06-10-2018, 15:11 PM)CORRADOg60 Kirjutas:
(06-10-2018, 15:03 PM)maisalup Kirjutas: mul kunagi 1.6 fiat bensiini mootoriga võttis ka keskmiselt 6/100 ja maanteel sai isegi 5 vahest hakkama... aga rohkem pole nii ökosid bensiinimootoreid näinud, juu oli midagi valesti ehitatud või seadistatud...

Ei olnud see nii eriline midagi. Enda kunagine karpaga Golf 2 võttis ka peale toitesüsteemi korrastust proua käes 5,4 keskmist. Aga need vanemad väikeautod olid kerged. Kui mälu ei peta oli passis 820kg massiks märgitud. Fiat Uno oli veel kergem kui mälu ei peta... 
Tänapäeva väikeauto kaalub enamasti paar-kolmsada kilo rohkem. Ja eks need mugavus ja turvavarustusest tingitud lisakilod tahavad ka juua saada...

Mul oli Fiat Uno, ilge bensuröövel oli! Mootor 1,1 bensiin, sissepritse 37kw. Tühimass passi 800kg. Terve omamise aja keskmine kulu oli mul 8,82L/100km. Talvel maksimum 11,87L/100km.

mul see putukas oli 5ukseline brava kaal 1100 või midagi sellist( tsipa üle tonni)
Vasta
#57
mis mõte on targutada kütusekulust masinate puhul, mille mootor on liiter pluss-miinus natukene?
nende puhul on iga läbitud kilomeetri omahinnas siiski kütusest palju suurem osa mootori (ja auto enda) hind.
kuna nende ressurs on ju pisikene.
Vasta
#58
(06-10-2018, 20:14 PM)Romka Kirjutas: Mul oli Fiat Uno, ilge bensuröövel oli! Mootor 1,1 bensiin, sissepritse 37kw. Tühimass passi 800kg. Terve omamise aja keskmine kulu oli mul 8,82L/100km. Talvel maksimum 11,87L/100km.

Ei oska kommenteerida.
 Olen 2 selle mudelinime kandjaga kokku puutunud. Kutseka ajal õpetajal oli selline. Sõitis 650-700 km 40liitrise paagitäiega.
Ühel oma küla mehel oli selline 90-ndate lõpul, vist liitrise mootoriga. Sai talle noore juhina kainet rooli omajagu tehtud. Ei olnud see ka eriti suure januga... Tanklasse oli sigulliga harjunul ikka üllatavalt harva asja...
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#59
(06-10-2018, 20:28 PM)ZIL 131 Kirjutas:
(06-10-2018, 19:26 PM)viplala Kirjutas:
(06-10-2018, 19:10 PM)ZIL 131 Kirjutas: viplala
Kõik ei liigu siiski diislikütusega. Mööda raudteerööpaid liigub päris palju kaupa elektri jõul.

Väga marginaalne kogus kaubast liigub elektri jõul. Aga selles ei olnudki point. Pigem üldisel skaalal ilma pisiasjadesse laskumata.

Vaid ÜKS ettevõte. Liigutab aastas 27 200 000 tonni rauamaaki el. raudteed pidi.
https://www.lkab.com/en/

Mida sa nüüd sellega öelda tahad?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#60
(06-10-2018, 15:03 PM)maisalup Kirjutas: mul kunagi 1.6 fiat bensiini mootoriga võttis ka keskmiselt 6/100 ja maanteel sai isegi 5 vahest hakkama... aga rohkem pole nii ökosid bensiinimootoreid näinud, juu oli midagi valesti ehitatud või seadistatud...

oh mälestused, mul oli ka kunagi 90-ndate algul 2.0 bensuõgija mazda 626, suht suur auto selle aja kohta, sel ajal võis julgelt vajutada ja kuni 180 kellal ei pannud kiirust tähelegi ning välja jooksis spido järgi 225, siis sai sirgem tee otsa aga selliste sõitmiste juures oli keskmine kulu 7 liitrit sajale ja rohkem pole nii ökosid masinaid näinud ...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne