Diiselmootoriga sõiduautode lõpp on lähedal
(19-11-2018, 14:46 PM)AsTroSS Kirjutas: Kui pole saladus, siis mille komplektiga tegu?

Transporter
Vasta
(19-11-2018, 03:24 AM)viplala Kirjutas: Küsimus... kui panna bensukas ja diisel kõrvuti tööle, mõlemasse autosse roolijoodik (sest see on eriti in praegu), ja mõlemi auto töötava mootori sumpsi toru ühendada salongiga, siis kummas autos olev isik (roolijoodik) enne maha kärvab?

Bensumootoris on samapalju hapnikku kui bensu põlemiseks hetkel vaja, no +- veidi siia-sinna.
Diislis pole õhu ja hapniku sisseimemise piiramiseks seguklappi. Iga töötakti jaoks imetakse hapnikku suure ülejäägiga kui just mootor täisvõimsusega ei tööta (max pöörded ei võrdu täisvõimsus).
Järeldus: kui diisel töötab tühikäigul, siis jätkub kabiinis hapnikku pikemaks ajaks või isegi väga kauaks. Peamine on hais välja kannatada. Kui diisel võtab õhu samast kabiinist, on tulemus peaaegu bensukaga võrdne. Bensukas tapab kui heitgaasid on seal varem olnud õhuhapniku välja tõrjunud, eriti kähku kui võtab õhu kabiinist.
Инвалид информационной воины.
Vasta
(19-11-2018, 16:46 PM)svenson Kirjutas:
(19-11-2018, 14:46 PM)AsTroSS Kirjutas: Kui pole saladus, siis mille komplektiga tegu?

Transporter

ok, nüüd avastasin et tegu lausa 4wd pilliga
Vasta
(19-11-2018, 17:28 PM)aavu Kirjutas:
(19-11-2018, 03:24 AM)viplala Kirjutas: Küsimus... kui panna bensukas ja diisel kõrvuti tööle, mõlemasse autosse roolijoodik (sest see on eriti in praegu), ja mõlemi auto töötava mootori sumpsi toru ühendada salongiga, siis kummas autos olev isik (roolijoodik) enne maha kärvab?

...
Järeldus: kui diisel töötab tühikäigul, siis jätkub kabiinis hapnikku pikemaks ajaks või isegi väga kauaks. Peamine on hais välja kannatada. Kui diisel võtab õhu samast kabiinist, on tulemus peaaegu bensukaga võrdne. Bensukas tapab kui heitgaasid on seal varem olnud õhuhapniku välja tõrjunud, eriti kähku kui võtab õhu kabiinist.

Paraku ei sure katsejoodikud mitte hapniku puudusesse, vaid ottomootori põlemisprotsessi paratamatu produkti vingugaasi alatusse kombesse asuda hemoglobiinigavahekorda puhta hapniku asemel. Meie keha rakud aga ei mõista tseeood pruukida...

Seega sureb ottomootori peeru nuuskiv tegelane varem. Tõsi, ilmselt ka kergemalt, kuna lämbumine toimub raku tasandil.

Diselist sureb ilmselt pohmelli.

Mis aga heitgaaside lõhna puudutab, siis selletalvise sünniaastaga ProAce hakkas oluliselt leebemalt lõhnama peale seda, kui Poolast alates sai "Euroopa kütust". Nädal hiljem tagasi jõudmise järel oli tuttav kirbe lehk tagasi.
Vasta
(19-11-2018, 20:39 PM)v6sa Kirjutas:
(19-11-2018, 17:28 PM)aavu Kirjutas:
(19-11-2018, 03:24 AM)viplala Kirjutas: Küsimus... kui panna bensukas ja diisel kõrvuti tööle, mõlemasse autosse roolijoodik (sest see on eriti in praegu), ja mõlemi auto töötava mootori sumpsi toru ühendada salongiga, siis kummas autos olev isik (roolijoodik) enne maha kärvab?

...
Järeldus: kui diisel töötab tühikäigul, siis jätkub kabiinis hapnikku pikemaks ajaks või isegi väga kauaks. Peamine on hais välja kannatada. Kui diisel võtab õhu samast kabiinist, on tulemus peaaegu bensukaga võrdne. Bensukas tapab kui heitgaasid on seal varem olnud õhuhapniku välja tõrjunud, eriti kähku kui võtab õhu kabiinist.

Paraku ei sure katsejoodikud mitte hapniku puudusesse, vaid ottomootori põlemisprotsessi paratamatu produkti vingugaasi alatusse kombesse asuda hemoglobiinigavahekorda puhta hapniku asemel. Meie keha rakud aga ei mõista tseeood pruukida...

Seega sureb ottomootori peeru nuuskiv tegelane varem. Tõsi, ilmselt ka kergemalt, kuna lämbumine toimub raku tasandil.

Diselist sureb ilmselt pohmelli.

Mis aga heitgaaside lõhna puudutab, siis selletalvise sünniaastaga ProAce hakkas oluliselt leebemalt lõhnama peale seda, kui Poolast alates sai "Euroopa kütust". Nädal hiljem tagasi jõudmise järel oli tuttav kirbe lehk tagasi.
Ehh.....organism on imuunne juba, pole pohmelli olnud viimased 10a.
Vasta
Ei oska kommenteerida bensiinimootori heitgaasi kohta, aga tööl puutun kokku diiselsõidukitega ja tööohutus(vms)koolitusel toonitati, et diiselmootori heitgaas on äärmisel kantserogeenne ehk siis maakeeles vähi teket põhjustav. Ei tea kui suur osa neist just heitgaaside tõttu, aga nii üldiselt Eestis pidavat vähidiagnoosi saama iga päev 20 inimest ja nii päevast päeva ja aastast aastasse...
Vasta
(19-11-2018, 23:27 PM)veix__ Kirjutas: Ei oska kommenteerida bensiinimootori heitgaasi kohta, aga tööl puutun kokku diiselsõidukitega ja tööohutus(vms)koolitusel toonitati, et diiselmootori heitgaas on äärmisel kantserogeenne ehk siis maakeeles vähi teket põhjustav. Ei tea kui suur osa neist just heitgaaside tõttu, aga nii üldiselt Eestis pidavat vähidiagnoosi saama iga päev 20 inimest ja nii päevast päeva ja aastast aastasse...

nagu eespool öeldud, siis hetkel on benssu üle ja diislit puudu.
seega "rohelised" ja "rahvusvaheliste ülikoolide teadlased" annavad oma panuse rahva tervise parandamisesse ja üldisemalt
keskonna hoidu ja selgitavad lollile rahvale, et on aeg kütust vahetada.
Vasta
(19-11-2018, 23:27 PM)veix__ Kirjutas: Ei oska kommenteerida bensiinimootori heitgaasi kohta, aga tööl puutun kokku diiselsõidukitega ja tööohutus(vms)koolitusel toonitati, et diiselmootori heitgaas on äärmisel kantserogeenne ehk siis maakeeles vähi teket põhjustav. Ei tea kui suur osa neist just heitgaaside tõttu, aga nii üldiselt Eestis pidavat vähidiagnoosi saama iga päev 20 inimest ja nii päevast päeva ja aastast aastasse...

Tõenäoliselt on enamus meie "tehnoloogiarevolutsiooni" produktidest kantserogeenne. Mõni inimpõlv veel ja siis võib ilmselt juba üsna kindel olla asjades, mis minu sünni ajal oleks pidanud kasutusele võtmata jääma. Inimkatsed lihtsalt on nii pika vinnaga...

Nüüdisaegsete diislite tahmafiltrit läbivate osakeste peamine häda ja ohtlikkus seisneb nende suuruses (õigeminei väiksuses)  - need läbivad rakumembraane, kuid rakk ei oska sinnasattunud süsinikuga mitte midagi tarka peale hakata. Veel... Aga küll emake loodus varsti välja mõtleb, milleks seda pruukida annab. Senikaua nimetame meie sääraseid loodusliku valiku produkte (sordiaretus seegi) lihtsalt vähiks.

Igasugustel koolitustel rõhutatakse mõistliku ettevaatuse printsiipi. Sest vaid arad skunksid jäävad ellu, julged sõidetakse kiirteed ületades laiaks. Big Grin
Vasta
(19-11-2018, 17:28 PM)aavu Kirjutas: Diislis pole õhu ja hapniku sisseimemise piiramiseks seguklappi. Iga töötakti jaoks imetakse hapnikku suure ülejäägiga kui just mootor täisvõimsusega ei tööta (max pöörded ei võrdu täisvõimsus).
Ega mootori pöörded ei võrdu seguga ka, ei ole see isegi võrdeline ega ka pöördvõrdeline. Õigesti seadistatud mootor kulutab põhjagaasiga kõikidel pööretel kogu saada oleva hapniku kütuse põletamiseks ära, olgu see siis bensukas või masuudipress.
Vasta
(, 18:52 PM)41Degree Kirjutas:
(19-11-2018, 17:28 PM)aavu Kirjutas: Diislis pole õhu ja hapniku sisseimemise piiramiseks seguklappi. Iga töötakti jaoks imetakse hapnikku suure ülejäägiga kui just mootor täisvõimsusega ei tööta (max pöörded ei võrdu täisvõimsus).
Ega mootori pöörded ei võrdu seguga ka, ei ole see isegi võrdeline ega ka pöördvõrdeline. Õigesti seadistatud mootor kulutab põhjagaasiga kõikidel pööretel kogu saada oleva hapniku kütuse põletamiseks ära, olgu see siis bensukas või masuudipress.

Milleks siis kõrgsurvepump annab erinevaid portse kütust? Ilma koormuseta kas tühikäigul või max pööretel annab minimaalse koguse, alles koormuse tekkides suurendatakse antava koguse hulka. Õhku saab silinder iga taktiga aga ühepalju nii madalatel kui kõrgetel pööretel. Jätame turbo mängust välja. Seda pole kõigil mootoritel.
Инвалид информационной воины.
Vasta
(, 00:41 AM)aavu Kirjutas: Õhku saab silinder iga taktiga aga ühepalju nii madalatel kui kõrgetel pööretel.
Ega ikka ei saa küll: sisepõlemismootori täiteaste kukub pöörete ülemises otsas päris kiiresti ära ja ega see ka enne seda pole ilus lame sirge 100% peal. Piltlikult öeldes tekib olukord, kus sisselaskeklapi avanedes palub silindrisse kolvi poolt tekitatav vaakum "eeskojas" ootaval õhul lahkesti edasi astuda, aga enne seda kui õhk korralikult minema saab lüüakse uks (või siis klapp) nina alt pauguga kinni.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne