Vene sõiduauto starteri kestvus.
#41

(27-11-2018, 21:52 PM)honkomees Kirjutas:  Vanadel požarkadel oli sireen väljalaskegaaside pealt, lülitasid ümber, jõud vähenes ja puhus pasunat.

Ka veepaagi täitmine käis kolle pealt.
Vasta
#42

Mõtlesin sellist, nagu järgnevatel piltidel aimata on:
[Pilt: eksp_132_IMG_6279%20%5BDesktopi%20resolutsioon%5D.JPG]

[Pilt: eksp_293_IMG_7639.jpg]

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#43

Minu valduses olev väiksem sireen (gaz-69) auto pealt on lahendatud MTZ käivitus mootori starteriga. Suurem, mis oli ZIL 131 alusvankril tuletõrjeautol oli mingi suurema starteri külge polditud. Tõmbereleed pole, pendiksit pole, ülekannet pole.
Vasta
#44

Tartu TA tüüpi autodel sai tagaluuktõstuki silinder surve pumba ja starteri kooslusest.


seal oli vist kaasiku starter laagritele pandud ja võlli otsas istus nz10.
Vasta
#45

(28-11-2018, 08:52 AM)muska71 Kirjutas:  Tartu TA tüüpi autodel sai tagaluuktõstuki silinder surve pumba ja starteri kooslusest.


seal oli vist kaasiku starter laagritele pandud ja võlli otsas istus nz10.

Kas vist laagritel või kindlasti laagritel?

Ühe tõstega töötas vist minuti tuuri? Kunagi lapsena sai neid nähtud uristamas poe ees.
Vasta
#46

(27-11-2018, 23:31 PM)gruppen Kirjutas:  Minu valduses olev väiksem sireen (gaz-69) auto pealt on lahendatud MTZ käivitus mootori starteriga. Suurem, mis oli ZIL 131 alusvankril tuletõrjeautol oli mingi suurema starteri külge polditud. Tõmbereleed pole, pendiksit pole, ülekannet pole.

Seega näide starterite kasutamisest olemas.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#47

Tänapäeval on olemas selle jaoks mootorid kaubandusvõrgus, ei ole vaja starterist ise aretada.


Link
Vasta
#48

(25-11-2018, 23:09 PM)h2rra Kirjutas:  Lihtne vastus. NSVL panustas enamiku rahast sõjatööstusele ja ka isiklikud sõiduautod olid sõjaseisukorra kehtestamise järel riigi omand.

Väga hea tähelepanek sest peale sõiduautode olid sõjakomisariaatide arvel ka kõik kolhooside veoautod ja traktorid .Näiteks 1986 aastal koguti kokku eestist hulk kallurautosid ja buldoosereid ja need saadeti Tsernobõli katastroofi piirkonda ja sinna nad jäidki sest tuumakiirgusega saastunud masinaid ei saanud ju tagasi tuua.  Nende asemele lubati anda  küll uued masinad aga see protsess võttis mitu aastat aega ennem kui kogu sõjaväe poolt ära võetud tehnika jälle arvuliselt taastada suudeti.
Vene Sõiduautode starterite kohta midagi eriti öelda ei oska ei ole vene autot omanud kuid belarussi starter on küll vastupidav kui liiga palju ei käia , kehva aku tõttu .Seda mäletan et vene ajal olid akud ikka väga kehva kvaliteediga ja aku läks palju ennem nässu kui starter.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#49

Tsitaat:  Vene Sõiduautode starterite kohta midagi eriti öelda ei oska ei ole vene autot omanud kuid belarussi starter on küll vastupidav kui liiga palju ei käia , kehva aku tõttu .Seda mäletan et vene ajal olid akud ikka väga kehva kvaliteediga ja aku läks palju ennem nässu kui starter.

Nii nad küpsevad mõlemad, sest kui aku on lahja, siis pinge langeb käivitusel kõvasti ja tänu sellele tõuseb ju voolutugevus, mis ajab starteri "punaseks" ja sealt väljub sinna sisse doseeritud suits.  

https://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus

Parimat  h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#50

Õnneks see päris nii ei ole. Pinge langeb, kuna aku ei suuda tarbitavat võimsust genereerida. Seega, amprite tõustes pinge langeb. Võimsus jääb samaks või langeb.

Sama fenomen on elektriratastel näiteks, nimetatakse battery sag või voltage sag. Ühtlase kiirusega sõites on pinge akul ok, nii kui rohkem gaasi annad (kontroller tahab suuremat voolu), pinge langeb, vahel üsna palju.
Vasta
#51

(08-12-2018, 15:59 PM)h2rra Kirjutas:  Nii nad küpsevad mõlemad, sest kui aku on lahja, siis pinge langeb käivitusel kõvasti ja tänu sellele tõuseb ju voolutugevus, mis ajab starteri "punaseks" ja sealt väljub sinna sisse doseeritud suits.  

https://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus

Parimat  h2rra

Sul on Ohmi seadusest päris huvitav arusaamine Smile vaata seda wiki linki ja valemeid uuesti e. kuidas käitub voolutugevus suhteliselt konstantse tarbimistakistuse korral (e. starter) kui aku pinge langeb.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#52

(27-11-2018, 22:53 PM)motamees Kirjutas:  
(27-11-2018, 21:52 PM)honkomees Kirjutas:  Vanadel požarkadel oli sireen väljalaskegaaside pealt, lülitasid ümber, jõud vähenes ja puhus pasunat.

Ka veepaagi täitmine käis kolle pealt.


Täpsemalt öeldes siis veekogudest vee esmaseks üles tõmbamiseks vajaliku vaakumi tekitamine. Kui vaakumi abil vesi juba pumbas kohal, siis imes pump ise edasi.
Vasta
#53

(10-12-2018, 18:42 PM)veix__ Kirjutas:  Täpsemalt öeldes siis ...

Küll ta nii oli.
Vanasti tõmmati vaakumiga ka terved paagid täis. Oleneb mida siis tõmmati ja õnnetusi juhtub alailma. Sibil lendas karba vahel sitta täis ja piimaautol piima...
Vasta
#54

Meil käis alles hiljuti septikut tühjendamas virtsapütt, millel oli kogu mootori õhuvõtt läbi püti pandud, et vaakumit teha. Imes ikka küll. Peab hoolas olema, et paaki liiga täis ei lase. Big Grin
Vasta
#55

(10-12-2018, 15:16 PM)Walter Kirjutas:  
(08-12-2018, 15:59 PM)h2rra Kirjutas:  Nii nad küpsevad mõlemad, sest kui aku on lahja, siis pinge langeb käivitusel kõvasti ja tänu sellele tõuseb ju voolutugevus, mis ajab starteri "punaseks" ja sealt väljub sinna sisse doseeritud suits.  

https://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus

Parimat  h2rra

Sul on Ohmi seadusest päris huvitav arusaamine Smile vaata seda wiki linki ja valemeid uuesti e. kuidas käitub voolutugevus suhteliselt konstantse tarbimistakistuse korral (e. starter) kui aku pinge langeb.
Ei tea kas on see nüüd ohmi ja eesti seadusega kooskõlas aga nii on, et kui aku tühi ja/või koormus mootorile hakkab nii palju üle jõu käima, et pinge langeb oluliselt, siis alapingega küpsevad alalisvoolu mootorid kiirelt ja kapitaalselt. 4x4.ee foorumis kirjutas keegi vintsimootorite kohta päris põhjaliku selgituse.


Vasta
#56

Aga see küpsemine ei tulene mitte voolutugevuse kasvust, vaid ülekoormusest tingitud kuumenemisest. Ohmi ringis (ehk PURI skeemis) on kenasti näha, et kuniks tarbija takistus oluliselt ei vähene, ei saa ka pinge langemisel voolutugevus tõusta, kuna seda lihstalt ei ole võtta pooltühjast akust (või $ita kontakti tõttu kaabelduses).

Protsessi kiirendab niigi nadi jahutuse halvenemine veelgi pöörlemissageduse langemisest ning iga mähise pikem "tööaeg".

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne