(27-11-2019, 12:25 PM)mossepower Kirjutas:  Rehvide eluiga kestab umbes 10 aastat. Korralikult ladustatud rehvid on kuni viie aasta möödumiseni omaduste poolest võrdsed uute rehvidega. Rehvid vananevad füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu. See kehtib ka kasutamata või vähekasutatud rehvide kohta. 

Nujah, arvatavasti hetkel toodetud rehvide kohta, varasematel on näha, et asi nii hull pole. Ju siis on materjal parem.
Aga eks siis saab edaspidi jälgida kuidas säilivus on nendel praegu toodetavatel.
Vasta

(27-11-2019, 12:41 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ...
Ma igaksjuhuks toonitan veel et ma ei pea mõistlikuks kiilasjääga Tallinn-Tartu maanteel mudarehvidega sõitmist, vaid vajadusel teeoludega arvestades teed mööda näiteks metsa sõita.

Mis oleks see kriteerium, millele vastajad tohiks LS nõuetest kõrvale kalduda? Kliirens? Tõste? Rehvimõõt? Difrilukkude olemasolu? Kinnipidamise koht? Lume sügavus antud hetkel ja kohas?

Et kui ei suuda politsei eest ära sõita, tuleb obrok ära maksta, aga kui kosntaabel järgi sõita ei suuda, siis olid põhjendatud olud ja saab maksuvabalt?

Pildi kohta kommneteerin nii, et aastat seitse tagasi oli mul pruukida Huyndai Galloper Michelini tavalise lamelliga. Tõsi, parema otsa mudeliga. Läksime koos põldu avastama nii poolemeetrise lume alt kamraadiga, kellel sama kõrge LC all miskised üübermudakad samas kõrguses. Ma ei ütleks, et ta kuidagi muretumalt liikus, kui mina oma maanteerehviga. Mõlemad pidime korduvalt tagasi võtma. Aga kaevata polnud ka vaja - olime enne ka lumes sõitnud.
Vasta

(27-11-2019, 13:16 PM)v6sa Kirjutas:  
(27-11-2019, 12:41 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ...
Ma igaksjuhuks toonitan veel et ma ei pea mõistlikuks kiilasjääga Tallinn-Tartu maanteel mudarehvidega sõitmist, vaid vajadusel teeoludega arvestades teed mööda näiteks metsa sõita.

Mis oleks see kriteerium, millele vastajad tohiks LS nõuetest kõrvale kalduda?

Kõige lihtsam oleks kehtestada üldine "mäetipumärgi" nõue, välja arvatud M1G ja N1G kategooria sõidukitele, millele piisaks M+S-ist.
Vasta

kas keegi on üldse teinud statistikat,kui palju on avariisid põhjustanud nn. lääneuroopa lammellidega autod. olgem ausad,Tallinna linnas saab vabalt sõita ka suvekatega aastaringselt. keemiat loobitakse tonnide viisi ja koguaeg on maas üks suur läga.kes liigub pidevalt lõuna pool mägedes,võib ju kette kasutada.
Vasta

(27-11-2019, 18:15 PM)sturmbannführer Kirjutas:  kas keegi on üldse teinud statistikat,kui palju on avariisid põhjustanud nn. lääneuroopa lammellidega autod. olgem ausad,Tallinna linnas saab vabalt sõita ka suvekatega aastaringselt. keemiat loobitakse tonnide viisi ja koguaeg on maas üks suur läga.kes liigub pidevalt lõuna pool mägedes,võib ju kette kasutada.

Ilmselt sellist statsitikat pole võimalik teha, et tagantjärgi hinnata kas auto poleks avariid teinud või mitte kui X rehvi all oleks olnud Y rehv. Kui jõud on taga, pidavat kana ja võibolla isegi siga mesipuusse minema Big Grin  ehk ebapiisava kogemuse või olukorra valesti hindamise vastu ei päästaks ka parim rehv.
Vasta

ei,mitte seda kas avarii oleks olemata.oleks vaja lihtsat statistikat.nt. novembrist märtsini põhjustasid avarii autod,milledest 80 protsendil olid all nn. lääneeuroopa lammelid.20 protsendil põhjamaa lamellid. naelamehi kindlasti sisse ei tule,kuna nemad ei põhjusta ju kunagi ühtegi avariid Wink
Vasta

(27-11-2019, 18:40 PM)sturmbannführer Kirjutas:  ei,mitte seda kas avarii oleks olemata.oleks vaja lihtsat statistikat.nt. novembrist märtsini põhjustasid avarii autod,milledest 80 protsendil olid all nn. lääneeuroopa lammelid.20 protsendil põhjamaa lamellid. naelamehi kindlasti sisse ei tule,kuna nemad ei põhjusta ju kunagi ühtegi avariid Wink

Neid andmeid saaks ju koguda kui kedagi huvitaks. Muidu pannakse iga kana ja põõsas kirja, mida see siis ära ei oleks vaadata kummuli oleva autu jalavarje.
Vasta

See aeg kui meie taunikud pastakast määrusi välja imevad, mõtlevad põhjamaalased täiesti tõsiselt talverehvide nõude kaotamisele, sobivate ilmaolude korral võib ka talvel suverehviga sõita, kui ei eksi siis soomes järgmisest aastast juba.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(27-11-2019, 18:40 PM)sturmbannführer Kirjutas:  ei,mitte seda kas avarii oleks olemata.oleks vaja lihtsat statistikat.nt. novembrist märtsini põhjustasid avarii autod,milledest 80 protsendil olid all nn. lääneeuroopa lammelid.20 protsendil põhjamaa lamellid. naelamehi kindlasti sisse ei tule,kuna nemad ei põhjusta ju kunagi ühtegi avariid Wink

Lääne-Euroopa lamell, olude sunnil ostetud ja alla pandud Mende linnakeses Prantsusmaal. Detsember 2012 äkki. Täiesti tavaline mäenukitäkisega talvine Nokiani W+lamellrehv. Mingit "lääne-euroopa" rehvi pole olemas, on mingid all-season universaalid ja ka need on lumehelbekese-mäetipu TÄHISEGA, kui tahta talvel sõita.
Vasta

Mu meelest mu maasturi mudakatel on mäetipp olemas. Ei ole mingi udupeen mudel, vaid üks odavamaid 35 tolli mis paar aastat tagasi saada oli. Eks pean homme üle kontrollima. Big Grin Lamellid on kah sisse lõigatud ja talvistes oludes toimib üldiselt väga hästi.
Vasta

(27-11-2019, 19:47 PM)olli Kirjutas:  Mu meelest mu maasturi mudakatel on mäetipp olemas. Ei ole mingi udupeen mudel, vaid üks odavamaid 35 tolli mis paar aastat tagasi saada oli. Eks pean homme üle kontrollima. Big Grin Lamellid on kah sisse lõigatud ja talvistes oludes toimib üldiselt väga hästi.

Paljudel uuematel on. Probleem on just MUDArehvidega, kus S elik lumi pole üldse oluline olnud. 

Ise mõtlesin sellist, Pirelli Cinturato. M+S, lumehelbekesega mäeke, kõik jutud, JOKK. Aga kas ikka paneks tagaveolise oomega alla talvisteks kõrvalteedeks? Vist ikka ei paneks. Kilulinna sobiks.  See on see "euroopa talverehv", kui seda mõeldi. Aga ei kasuta ka Euroopas vähegi lumega kokku puutun autoomanik selliseid. See on a'la Hollandi/Belgia ja Inglismaa talverehv. Kes vähegi lund näeb, sõidab pärislamelliga. Mingi rehvisegu vahe võib olla polaaraladele mõeldud rõngastega, mustris vahet pole.
Vasta

(27-11-2019, 19:30 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(27-11-2019, 18:40 PM)sturmbannführer Kirjutas:  ei,mitte seda kas avarii oleks olemata.oleks vaja lihtsat statistikat.nt. novembrist märtsini põhjustasid avarii autod,milledest 80 protsendil olid all nn. lääneeuroopa lammelid.20 protsendil põhjamaa lamellid. naelamehi kindlasti sisse ei tule,kuna nemad ei põhjusta ju kunagi ühtegi avariid Wink

Lääne-Euroopa lamell, olude sunnil ostetud ja alla pandud Mende linnakeses Prantsusmaal. Detsember 2012 äkki. Täiesti tavaline mäenukitäkisega talvine Nokiani W+lamellrehv. Mingit "lääne-euroopa" rehvi pole olemas, on mingid all-season universaalid ja ka need on lumehelbekese-mäetipu TÄHISEGA, kui tahta talvel sõita.

Nimetus läks võibolla veidi segi, pigem olnud kuulnud räägitavat "lõuna-Euroopa lamellrehvidest.

Et sellisest statistikast midagi välja lugeda saaks, siis oleks vaja statistikat kõrvutada statistikaga kui paljud liikluses osalevad autod kasutavad üht või teist tüüpi rehve (seda statistikat aga ei ole ja ei saagi väga lihtsalt olemas olla kuna ei osteta ainult uusi rehve ametlike müüjate käest), muidu ei annaks see teadmine mingit pädevat infot. Ehk näiteks kui teada, et 80% õnnetustest põhjustasid "lõuna-Euroopa" rehvidega sõidukid", aga me ei tea kas selliste rehvidega on liikluses 91% autodest või 59%, siis ei anna see statistika midagi.
Vasta

(27-11-2019, 18:15 PM)sturmbannführer Kirjutas:  kas keegi on üldse teinud statistikat,kui palju on avariisid põhjustanud nn. lääneuroopa lammellidega autod. olgem ausad,Tallinna linnas saab vabalt sõita ka suvekatega aastaringselt. keemiat loobitakse tonnide viisi ja koguaeg on maas üks suur läga.kes liigub pidevalt lõuna pool mägedes,võib ju kette kasutada.

Ametlikus statistikas pole märganud. Aga märkmisväärselt paljudel minu kohatud kraavis katuse peal olevatel autodel on all naastud (või "naastud") Wink

Ma lihtsalt jätan selle siia:
https://www.youtube.com/watch?v=5pliLbJFyek

Ühegi lamellrehviga ei ole jääl mitte sittagi teha, eksole.
Vasta

See nn."lääne euroopa" rehv täiesti eksisteerib. Ma pole kursis uute rehvidega aga protid on olemas. On toodud Osnabrüki lähedalt protitehasest mõned koormad eestisse ja seal mingi asjapulk valgus tagamaid. 
On olemas kolm eri tugevusega linti mis peale vulgitakse. Põhja-, kesk-, ja lõunaeuroopa jaoks.
Ja kui juba selline lint on olemas miks ei või tehas lasta sellise erinevusega rehve välja. 
Eristamiseks piisab ehk ühest tähest pikas numbrite rivis. Või siis tuleb maitsta ise järgi

Aquila captas non muscas.
Vasta

(28-11-2019, 12:36 PM)Daff Kirjutas:  ...
On olemas kolm eri tugevusega linti mis peale vulgitakse. Põhja-, kesk-, ja lõunaeuroopa jaoks.
Ja kui juba selline lint on olemas miks ei või tehas lasta sellise erinevusega rehve välja. 
Eristamiseks piisab ehk ühest tähest pikas numbrite rivis. Või siis tuleb maitsta ise järgi

Seda näitab TW indeks. Mitte segi ajada TWI märgisega, mis näitab kulumisindikaatori asukohta. Mis ühel normaalsel talverehvil on kaheastmeline.

Netist varastatud teadmine:

TREADWEAR 
To explain treadwear better, let’s start with the concept of a reference tyre. It is a standardised model with parameters that correspond to the TREADWEAR 100 index. Tyres introduced to the market may be marked with a TREADWEAR index that is a multiple of 20 (60 - 80 - 100 - 120 - ... 200 ... 800).
How is the index assigned? A test is carried out under controlled conditions on a route with a distance of 6,400 miles (approx. 10,300 km) at Goodfellow Air Force Base in San Angelo, Texas. The tested tyre is mounted onto a special vehicle with tyres having a 100 index. Then the tyre wear is measured.
The measurement is carried out every 800 miles (1287 km) and the tyres are accordingly re-installed (on a rotational basis). Based on the measurement results, the tyres are marked with indexes: 60, 100, 200, or 400.
If the tyre gets an index of 60, its theoretical service life is equal to 60% of the service life of the reference tyre (index 100). As a result, a tyre with an index of 60 will wear almost two times faster than a tyre with an index of 100. In turn, a tyre with index 200 will wear down two times slower than the reference tyre, but two times faster than the tyres with index 400. A model with index 400 will be four times more durable than the reference product (index 100).

TRACTION
Traction in UTQG markings is expressed with letters. AA is the highest rating, followed by A and B, whereas C is the lowest value. This marking informs the driver about the ability of stopping the car on wet surfaces.
Determining the TRACTION parameter takes place on an asphalt or concrete track in strictly defined conditions. The test car accelerates to a speed of 65 km/h and then the brakes are activated. During the test the ABS system in the vehicle is turned off.

In Europe, the lowest acceptable value of TRACTION is A. If you prefer a dynamic and aggressive driving style, try to find tyres marked with AA index. Indexes B and C are only acceptable in the USA and it’s advisable not to have such tyres in Europe. It should also be noted that the TRACTION marking does not provide information about grip on dry roads, cornering or resistance to aquaplaning.

TEMPERATURE
The last of UTQG markings is TEMPERATURE - it specifies the resistance of the tyre to overheating generated while driving. When driving at high speeds, the tyre heats up intensely and that may shorten its operational life. 
In order to assign the index (A, B or C, where A is the best value) a laboratory assessment is performed. It includes a series of tests. As resistance to overheating is closely related to speed, to be awarded with Index A, the tyre must withstand a 30-minute test at the speed of 115 miles/hour (185 km/h). Index B requires a 30-minute test at a speed of 100 miles/hour (160 km/h), whereas Index C requires this test at a speed of 85 miles/h (137 km/h).
TRACTION (grip) and TEMPERATURE (resistance to overheating) markings, in Europe should have the A value at least. The TREADWEAR marking (wear resistance) will help you to select tyres that have a longer service life.
If you want to base your choice on these markings, remember that the difference between a tyre with an index of 200 and 400 will be significant. UTQG markings should be considered as purely demonstrative. There is no obligation to use them in Europe, and the values are determined in the conditions of North America.


https://www.oponeo.ie/blog/car-tyre-mark...lete-guide
Vasta

Lamellid, 2a sõitnud. Oleks vaja uuesti tasakaalustada. Kas tagasi pannes vahetada ära lihtsalt esimesed tagumistega või hoopis diagonaalis? Esimene parem tagumise vasakuga jne. Keegi olevat rääkinud et pöörlemissuuna muutus võib lamellid puhul kasuks tulla et ühtlasemalt kuluks.
Vasta

(04-06-2020, 12:09 PM)olli Kirjutas:  Lamellid, 2a sõitnud. Oleks vaja uuesti tasakaalustada. Kas tagasi pannes vahetada ära lihtsalt esimesed tagumistega või hoopis diagonaalis? Esimene parem tagumise vasakuga jne. Keegi olevat rääkinud et pöörlemissuuna muutus võib lamellid puhul kasuks tulla et ühtlasemalt kuluks.
Elukohajärgne rehvimüüja selgitas,et hea oleks kui rehv veereks terve oma eluea ühtepidi.Traadid ja asjad mis seal sees pidid kuidagi oma koha leidma ning parem kui teistpidi ei harjuta.Ei tea rehvide hingeelu nii põhjalikult,et kaasa rääkida.
Küll aga läksin Hiina rehvidega alt.Minerva on nimi.Erimell müüb.Olen viimasel ajal muidu Vene Cordiantide fänn olnud aga see hetk polnud sobivat mõõtu kellelgi pakkuda ja nii ostsingi raske südamega hiinakad ja kohe kõrvetas ka.Asi selles,et panid auto kiskuma.Vahetasin kiirelt esimesed rattad omavahel ja hakkas teiselepoole vedama.Panin tagumised ette,läks paremaks aga mitte päris heaks.Nüüdseks olen ka diagonaalis vahetanud aga heaks pole saanud.Käisin sillastendis ka igaks juhuks,kõik ideaalne.Panin korraks talverattad prooviks nendega mingit kiskumist pole.Arvatavasti ei ole ka Erimelli mõtet tagasi minna seletama,nad leiavad sada põhjust,et pole võimalik selline asi ja et ise oled loll ja auto on ront ja mida kõike veel.
Vasta

Teoreetiliselt väidetakse olla lamelliga selline pull, et uuena  mingi aja jooksul nad töötavad ennast sisse. Lamelli külg kulub teise suhtes sisse.Alguses on isegi küttekulu suurem veidi. Seda rehvi ei soovitata ringi keerata. Küttekulu osas on õigus. Alguses mingi tuhande pooleteise jooksul on märgata suuremat kulu. Muus osas pole küll mingit vahet märganud. Teisel talvel lähevad lihtsalt sillad vahetusse.Noh ja teise talvega saavad nad otsa ka. 

Minerva kaitseks võtks küll sõna. Meil päris hulga autosid millega eestist saksa käiakse ja enamusel on nii suvekad kui lamellid Minervad all. Mõõdukas hind ja kvaliteet on paigas. Kannatavad valu ja kestavad ka. 
Võibolla sinu oma on saanud augu. Kunagi sõitsin Audi esimese rehvi, tehasest alla pandud Michelini laiaks nii et pidi pärast 0,3 atti rohkem sisse lööma, et ei kisuks. 
Veoka  rehvidega on samuti esinenud juhuseid kus tuleb rõhkude vahega regullida teelpüsivust. Ja sellist nõu on antud lausa rehvitöökojast.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(04-06-2020, 22:47 PM)Daff Kirjutas:   

 
...Võibolla sinu oma on saanud augu. Kunagi sõitsin Audi esimese rehvi, tehasest alla pandud Michelini laiaks nii et pidi pärast 0,3 atti rohkem sisse lööma, et ei kisuks. 
Jama ilmnes kohe peale rehvide paigaldamist,seega mingid tegurid nagu augud jms.ei ole mõju avaldanud
Vasta

(04-06-2020, 22:47 PM)Daff Kirjutas:  ...
Minerva kaitseks võtks küll sõna. Meil päris hulga autosid millega eestist saksa käiakse ja enamusel on nii suvekad kui lamellid Minervad all. Mõõdukas hind ...

Hinna pärast neid ostetakse:
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=63541&pid=501196#pid501196

Erimellis olen kaks korda loll olnud. Ei jäänd head mekki sellest kioskist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne