Postitused: 5,249
Teemad: 70
Liitus: Oct 2011
Maine:
129
Niipalju kui vanem põlvkond on vestnud lugusid siis JuMZ olevat ainuke masin mis enne tööle asumist ei vajanud lahtivõtmist ja ülekäimist. Lõuna masinaehitus tehase kvaliteet olla olnud märgatavalt parem kui mujal toodetud masinate oma.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
Ulila Jäärada FB
Postitused: 755
Teemad: 63
Liitus: Nov 2015
Maine:
24
Soolodega võis nii ka olla. Aga meite kolhoosi saabunud EO-l oli kohe uuena mootoris kolks, mille põhjuseks oli ühe silindri kepsu ülemise pea puuduv puks. Sama masina õlipaak lekkis õmblusest ja pumba ajami laagrid läksid laiali esimese nädala jooksul peale mootori kokkusaamist. Aasta oli tõenäoliselt 1987. Siis võttis kopavana selle tõsiselt ette ja tegi terve talve tööd. Peale seda oli küll paar aastat muretu.
[/quote]
Oli kaks asja mida pidi alati uue masinaga tegema- puhastama kõik karterid valuliivast ja treilaastudest ning k õ i k mutrid-poldid tuli üle kontrollida et polnud haamriga otsa löödud ja siis pingutama üle ettenähtud tugevusega. Sellele lisandus kõikide sõlmede kontrollimine ja reguleerimine ning kohustuslik korrosioonitõrje.
Kuna sai ikka mõni kord endise suure kodumaa avarustest uusi autosid toodud on kogemusi kuidas GAZ-53 24 tunniga niipalju sõidukorda seada et Eestisse jõuda.
Ainus vene masin millega minu teada pääses esimesest tegevusest oli VAZ, pole kuulnud et neilt oleks karteritest igasugu sodi leitud.
Postitused: 3,170
Teemad: 37
Liitus: Sep 2006
Maine:
148
Kes on käinud raudteejaamast uusi kombaine toomas peaks eriti hästi teadma mida tähendas uus masin...
Meil siit lõunast mindi Tartusse jarele kolmele kombainile aga miks nad Tartusse tulid ei teadnud keegi ja sellist treilerit ka polnudki saada kuhu põllulaev peale oleks mahtunud.
Igatahes varahommiku minema et tööpäeva alguses jaamas olla ja siis komplekteerimine, kus tuli kaasapandud varuosad üle vaadata ja tähtsamad poldid üle keerata et teepeal laiali ei pudeneks ja algas kannatuste rada.
Esimesel murdus tagasilla käänmik sillatala küljest lahti enne linnast väljasaamist sest keevitusest oli ehk 3 sentimeetrine osa trehvanud korraga mõlema detaili külge.
Teisel jooksis rihmaratas mootori otsast ära enne Tatra mäge ja kolmandal kadus käigukastist kiirem käik ära ja kui killavoor lõpuks Võrru jõudis oli kulunud 28 tundi ja 12 rihma ning 100 liitrit bensiini kui tehnohoolde auto käis erinevate juppide järel.
Aga eks nad võeti töökojas põrandale laiali, keevitati kõik asjad üle mis pidid kinni olema aeti kõik võllid sirgelt jooksma, pandi trummel tasakaalu ja erinevad tihendid kohtadesse kus nad olema pidid ja sellega sai talve ära sisustada.
Jumz ekskavaatoril jälle tuli keps läbi ploki välja Kosel tanki juures ja oli just vaguniga raudteejaama tulnud.
Esitati reklamatsioon ja saadeti uus mootor aga enne käidi vaatamas kas keegi kiiremat käiku pole kasutusele võtnud ja plommid pumbal alles.
T-150 k aga tuli Tartust omaljõul ja sellel viskas kardaani alt minema sest stopperplaadid olid ilma keermeta sisse löödud ja kompressoririhm läks kuid see oli tagavaraks kaasa pandud.
Mootoril oli aga selline vibratsioon olnud et rooli ümber pidi kitli mähkima ja enne Kambjat murdis vibratsioon kompressori jala maha.
Pärast mähiti poroloni ümber rooli ja tehti tööd ka temaga kuni mootor kokku läks ja siis käidi ka tehasest süüdistamas et pole hooldatud ning mootor läks vahetusfondi kust saadi remonditud mootor asemele.
Sellel läksid teisel päeval raamsaaled ja siis tulid ka mingid esindajad kes tõmbasid tsentrifuugi lahti ja hakkasid süüdistama et ise olete puhastamata jätnud sest see oli täiesti umbes.
Ju oli plaan täitmata ja läks ta ilma lahtivõtmata remonditud mootorile külge.
Gazi tehasest Gaz-53 toomine oli ka omaette ooper sest meie omad jäid õhtul hiljaks et 2 autot kätte saada ja siis asusid kaasavõetud jooke tehase valvuriga lahendama.
Kuna nad omavahel jutule said siis valvur õpetas et ärge värava juurest autosid võtke sest need on tehasest sinna ilma veeta sõitnud ja minge tehasele nii lähedale kui saate ning võtke auto paremalt poolt.
See tehas aga on tohutusuur ja tehasest väravani oli oma kilomeeter autode vahel minna.
Valvur andis veel ühe telefoninumbri ja see mees kuskilt garaazide vahelt andis peenemate napsude eest igasuguseid juppe pea kastitäie kaasa.
Lõunaks oli siis selline pilt olnud, kui Gorkist väljasõidul olid teeääred järjest teele jäänud autosid täis.
Sellised meenutused siis varustajal kes tegeles sellega aastatel 84-91.
Tehnika kvaliteet aga tema arvates käis alla peale 1980 aastat ja kõige korralikuma tehnikana tehasest tulles mainis ära Belarus traktori mida võis hakata tarbima peale poltide pingutamist.
Postitused: 3,285
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
-------------------------------------
Lõunaks oli siis selline pilt olnud, kui Gorkist väljasõidul olid teeääred järjest teele jäänud autosid täis.
-------------------------------------
Kui nii võib öelda siis ma "elasin" 2 aastat Gorkis. Autotehase vastas üle jõe Štšerbinkal ja sai palju käidud GAZ-I tehases. Samuti pidevalt kurseeritud linnast välja Kaasani, Moskva ja Pavlovo suunal, need olid sealt linnast põhilised transiidi marsruudid. Polnud seal teeääres selle aja jooksul ühtegi autot näha mis oleks olnud teepeale jäämise märkidega.
Eksitada võisid ehk "peregoni" autod sest meeletu arv Avtosavodi-, Kanaivino- ja Sormovo rajooni meestest tegelesid peregoniga ehk maakeeles autode kohale toimetamisega kundedele. Auto võeti tehasest välja, sõideti koju ja kui oli aeg pühiti minema. Pärast tuldi rongi bussi või lennukiga tagasi koju. Eriti oli talvel seda autode lasu märgata kuna autodega ei saanud lume tõttu koju siis jäeti need laiemate kohtade peale kodu lähedal. Kui hoonestatud ala lõppes lõppes ka autoed rivi tee ääres.
Muidugi s...a toodeti seal kõvasti ja oli spetsialiste kes siis sellest s...t saia tegid. Peale TKO vastuvõttu oli kaks variant, kas valmistoodangu platsile või angaari peenhäälestusele. Oli näiteks vanataat kes regullis 53 klappe töötava mootoriga. Põhiviga miks auto angaari saadeti oligi puterdav mootor, süüde ja klapimajandus. Taat keeras kõrva järgi süüte paika. klapid regulliti samuti kuulmise järgi ja mootor käis nagu Singeri massin.
Meie 53 olid kõik tema käe alt läbi käinud ja polnud midagi nuriseda.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 1,565
Teemad: 20
Liitus: Jul 2008
Maine:
28
Teenust võid kõigega pakkuda, iseasi, kas tasub ära või mitte. Jumz vahetati välja JCB või analoogi vastu, siis ikka väheke uuem masin soetati. Nähtud seda Soomest ja Rootsist romude toomist, nende remonti ja töötegemist. Kapitalisti romuga nähti ikka roppu vaeva, et sellest töölooma saada. Eriline nöök oli kindlasti soomes tehtud müügieelne ettevalmistus, kus kõik loksud ja lõtkud olid keevituse abil olematuks muudetud.
Nähtud kõrvalt kahe uue Jumz-kopa kordaseadmine, põhiline rõhk oli rattamutritel ja tagaratta rummud, viimased võisid hakata poolteljel libisema. Teine oluline piirkond oli traktori ja kopparaami omavaheline sobivus ja koospüsimine. Lisaks liigendite määrimine ja mõnede niplite vahetamine. Mootor, käigukast, sidur ja muu selline ei vajanud ülekeeramist. Ja kõikse tähtsam oli ikka liigud.
Ärge võrrelge vana ja väsinud Jumztükki tunduvalt uuema lääne tehnikaga. Vanad masinad vajavad ikka, vähemalt alguses kätte määrimist ja mitte vähe, sama on töökoha mugavusega.
Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!