[Romka]

Ahi on plekk-kestaga kolmelõõrine, lendtuha  eemaldamiseks sai üks puhastusluuk mingi aeg juba tehtud (u 35cm kõrgusel ahju ukse ülemisest servast).

[Raivo]

Mina olen eluaeg kütnud nii, et kui viimane tukk on ära põlenud, siis olen veel korralikult hõõguvad söed kontrolliks läbi seganud ning kohe olen sulgenud ahju uksed ja ka siibri.

Siibrit enne kinni ei pane, kui viimane süsi on kustunud. Või mis asi on süsi ja mis põhjusel temast vingugaasi ei välju?

[olli]

Ma ootan siibri kinnipanekuga alati 10-15 min pärast seda kui viimased tukid läbi segatud ja uksed, luugid suletud. Tukkide segamisest võib ikka midagi uuesti kärssama hakata lühiajaliselt. Mul kah vinguandur näitab numbreid. 150 pealt hakkab röökima, aga tavalise kütmisega ta üle 0 ei lähe. Muidugi pole kindlasti ka nii tundlik nagu need päästjate ja kiirabi jublakad.

[muska71]

Siibrit enne kinni ei pane, kui viimane süsi on kustunud. Või mis asi on süsi ja mis põhjusel temast vingugaasi ei välju?

niipalju kui mina aru saan siis ving tekib vaegpõlemisel kus õhku antakse vähe peale-mittetäielik põlemine.võimalikud allikad on liiga vara suletud siiber.
igati mõistlik kütmine oleks lasta kolle tühjaks põleda,leeki enam pole siis uks sulgeda ja mõni aeg hiljem siiber sulgeda.kui ahju uks juba kinni siis soe enam toast välja ei lähe kuna ahju uks sulgeb õhuliikumise,viimasest tõusulõõrist saab pisut sooja korstnasse minna,aga see niivõrd väike kogus.
mul õnneks umbkoldest restkoldeks ümbertehtud ahi ja söed põlevad alati lõpuni ja ei ole mingit ohtu,lisaks ahju kütan haruharva ja ainult kõva pakasega,see talv polegi veel tuld teinud ahju.

[veix__]

Kuidas te ahju kütate? Mina olen eluaeg kütnud nii, et kui viimane tukk on ära põlenud, siis olen veel korralikult hõõguvad söed kontrolliks läbi seganud ning kohe olen sulgenud ahju uksed ja ka siibri. Nüüd käis tuttav vana-aasta õhtul mul külas istumas, kuna ta töötab päästes, siis oli tal miski kaelas rippuv numbreid näitav vinguandur kaasas. See aga hakkas pool tundi peale ahju sulgemist muudkui numbreid kerima ning nõpuks karjuma. Näitas ühikuid midagi 26 kuni 30. Tüüp veel helistas mulle nüüd järgmisel päeval, et kas minuga kõik ok. Kas tõesti on mu kütmisvõtted valed või on ahjuga mingi probleem? 
Muide minu enda tavaline vinguandur tööle samal ajal ei hakanud rääkimata kolmest suitsuandurist.

See 26-30 on  veel selline kontsentratsioon, mille juures andurid ei reageeri. Päästeameti aparaat on lihtsalt tundlikum ja hoiatab varem. Oleneb ehk ka andurist, aga ühe Kidde anduri näitel võib öelda sellised numbrid:

Vingugaasi osakesi miljoni osa kohta (PPM)     Häire andmiseni jääv aeg
50                                                                       60–90 minutit
100                                                                     10–40 minutit
300                                                                     Häire peab kõlama vähem kui 3 minuti pärast



Reaalse ohuni on sealt õnneks veel korralik varu:

35 osa miljoni kohta (0.0035%) - 6-8 tunni järjepanuse kokkupuute jooksul tekib peavalu ja uimasus
100 osa miljoni kohta (0.01%) - 2-3 tunni jooksul tekib kerge peavalu
200 osa miljoni kohta (0.02%) - 2-3 tunni jooksul tekib kerge peavalu
400 osa miljoni kohta (0.04%) - 1-2 tunni jooksul tekib peavalu aju esiosas
1,600 osa miljoni kohta (0.16%) - 45 minuti jooksul tekib uimasus, iiveldus ja krambid. 2 tunniga saabub meelemärkuse kaotus
3,200 osa miljoni kohta (0.32%) - 5-10 minuti jooksul tekib peavalu, uimasus ja iiveldus. Surm saabub 30 minuti jooksul
6,400 osa miljoni kohta (0.64%) - 1-2 minuti jooksul tekib peavalu ja uimasus. Surm saabub vähem kui 20 minuti jooksul
12,800 osa miljoni kohta (1.28%) - 2-3 hingetõmbega kaob meelemärkus. Surm saabub vähem kui 3 minuti jooksul

Siibri kinni panemisega ei tasu kiirustada. Kui uks on kinni ja seega värske õhu juurde voolamine on takistatud, siis ei saa toimuda ka mingit intensiivset  soojuse korstnasse tõmbumist ja ei tasu karta, et ahjust enamus soojust korstnasse läheb. Praegusel ajal enam aktiivne ahjukütja ei ole, aga varasemalt tegin nii, et kui on ainult hõõguvad söed jäänud, siis peale viimast segamist uks välimise serva poolt vaadates u 1 cm piluga lahti ja oodata kuni söed kattuvad kerge tuhakihiga ja hõõgumist eriti ei paista enam (võibolla u. 15 min peale viimast segamist), siis uks täiesti kinni, aga siiber alles 15-20 min pärast kinni.

[Romka]

Kas hõõguvast söest tuleb vingugaasi või mitte, vot ei teagi, ma eeldan et siiski mitte? 
Eks ma olen ka igasugu kütmise meetodeid ja ahjude ehituse variante näinud oma elu jooksul. Näiteks tean mammit, kes iga kord peale ahju kütmist söed välja kannab ja ahju seest harjaga puhtaks pühib. Tihti näen sellist ahju kütmist kus välimine uks on täiesti pärani lahti, hööguvat sütt on vast pihutäis järgi, ma ei tea mida enam oodatakse?  Minu silmis soe läheb korstnasse ju.
Siis näiteks mu ema korteris on selline ahi ehitatud, et polegi üldse siibrit. Eelmine omanik oli spetsiaalselt lasknud sellise ehitada, sest ta nii väga kartis.

[veix__]

Kas hõõguvast söest tuleb vingugaasi või mitte, vot ei teagi, ma eeldan et siiski mitte?

Loomulikult tuleb, sest toimub põlemine- süsi põleb tuhaks ja ta teeb seda hõõgudes, mitte leegiga.  C + O2= CO2 Põlemise jääk on CO2. Kui seda põlemist takistada ehk õhu juurdepääsu piirata, siis 2C+O2=2CO  ja põlemise jääk on CO ehk vingugaas.

[Daff]

Kas hõõguvast söest tuleb vingugaasi või mitte, vot ei teagi, ma eeldan et siiski mitte?

Loomulikult tuleb, sest toimub põlemine- süsi põleb tuhaks ja ta teeb seda hõõgudes, mitte leegiga.  C + O2= CO2 Põlemise jääk on CO2. Kui seda põlemist takistada ehk õhu juurdepääsu piirata, siis 2C+O2=2CO  ja põlemise jääk on CO ehk vingugaas.

 Vana talupoja tarkus oli, et kui sõed ahjus hõõgusid ja nende kohal oli sinine vine oli asi ohtlik. Kui sütele ilmusid mustad laigud oli vingu oht möödas. 

Ehk tuleb eristada erinevaid hõõgumise staadiumeid samas peab meeles pidama vanasõna, "Parem karta kui kahetsda."

[Walter]

Siibrit ei pea terves ulatuses ju sulgema, jäta min. pilu ja mingit ohtu pole, ega ahi sellepärast külmemaks jää. Eks ta iga küttekeha puhul katsetamine ole kuidas käituda.

[honkomees]

Siibrit ei pea terves ulatuses ju sulgema, jäta min. pilu ja mingit ohtu pole, ega ahi sellepärast külmemaks jää. Eks ta iga küttekeha puhul katsetamine ole kuidas käituda.

mul majas mitu ahju, ühes on vaid üks siiber, teistes 2 (üks ahjus ja teine slepe lõpus), vaat ühe siibriga ahi jahtub maha palju kiiremini kui kahe siibriga. Ise olen (kui aega on ja koju jään) kohe pärast puude söestumist sulgenud esimese siibri ja kümnekonna minuti pärast teise siibri. Muidugi kuulub asja juurde süte korralik läbisegamine enne sulgemist, vajadusel viin mõne järgijäänud tuki pliidi all lõpuni põletamiseks aga ahju peab saama kinni, nii et seal oleks ikka tubli veerand kuni pool ahjutäit hõõguvat sütt, siis saab ka ahju ja toa soojaks. ... siiani elus.

[Meelis2]

Mu vanamehel oli samasugune komme sulgeda ahjuuks ja siiber siis kui ahjus oli kõige suurem hõõguv söehunnik aga leeki enam silmaga näha polnud. Neid kordi oli ikka mitu kui keegi veel ärkas ja terve pere veel õnneks äratas, olime näost rohelised ja oksendasime ennast tühjaks, paar korda pidime ka kiirabi kutsuma. Õnn oli et maja teine ots oli nii sara et sealt käis õhk läbi seetõttu ka jõudis vinguhais kohale veel enne lõplikku uinumist. Võib ju väidelda et vingukaas on ilma lõhnata ja värvita kuid kui seda ikka palju tuleb siis hakkab ving ikka ninna ka.
Olen mitu korda oma 100 aastast pottahju mõõtnud, küta kuidas tahad ja sulge siiber millal tahad aga ca tund aega peale ahju sulgemist on temperatuur tõusulõõride kohalt ikka ca 67 kraadi ligi. See korvitäie ehk 9 peenemat sorti haluga. Paned 10 halgu tõuseb temperatuur ca 2-3 kraadi kõrgemaks. Ja tavapäraselt sulgen ukse siis kui enam hõõguvat sütt ei ole.

[v6sa]

 Vana talupoja tarkus oli, et kui sõed ahjus hõõgusid ja nende kohal oli sinine vine oli asi ohtlik. Kui sütele ilmusid mustad laigud oli vingu oht möödas. 

Ehk tuleb eristada erinevaid hõõgumise staadiumeid samas peab meeles pidama vanasõna, "Parem karta kui kahetsda."

Nii on.

Lisaks tasub meeles pidada, et mida hõredam on lobudik, seda väiksem oht on vingusurma surra. Talupojeatarkuste aegu oli majadel lausaline üldventilatsioon (ja talvehommikul veepang nurgas jääs). Tänased majapidamised reeglina nii hääste ei hinga...

[honkomees]

...
Olen mitu korda oma 100 aastast pottahju mõõtnud, küta kuidas tahad ja sulge siiber millal tahad aga ca tund aega peale ahju sulgemist on temperatuur tõusulõõride kohalt ikka ca 67 kraadi ligi. ... Ja tavapäraselt sulgen ukse siis kui enam hõõguvat sütt ei ole.

Mina pole kunagi kraade mõõtnud aga praktika näitab, et kui mingite tööde tõttu jääb ahju ukse ja siibri sulgemine hiljaks, st söed põlenud, vaid paar üksikut söetükki järgi, siis tuleb ahju kütta 2 korda päevas, tavaliselt kütan hommikul, et kõige kuumem oleks päeval, kui kodus ei ole, õhtul on hea mõnus kodus olla ja öösel juba jahedam, magamiseks hää. Kui läheb hommikul kütmisega nihu ja kinnipanek hilja peale jääb, siis on koju jõudes juba jahe ja tuleb veelkord kütta.
P.S. Mu ahjud lähevad kõige kuumemaks käekraadiklaasi järgi nii 3-4 tundi peale siibri sulgemist.

[PlyVal64]

 Vana talupoja tarkus oli, et kui sõed ahjus hõõgusid ja nende kohal oli sinine vine oli asi ohtlik. Kui sütele ilmusid mustad laigud oli vingu oht möödas. 
Ehk tuleb eristada erinevaid hõõgumise staadiumeid samas peab meeles pidama vanasõna, "Parem karta kui kahetseda."

Nii on.

Lisaks tasub meeles pidada, et mida hõredam on lobudik, seda väiksem oht on vingusurma surra. Talupojatarkuste aegu oli majadel lausaline üldventilatsioon (ja talvehommikul veepang nurgas jääs). Tänased majapidamised reeglina nii hääste ei hinga...

 2 ahju, pliit ja saun kolletena. Kuna oleme viimasel ajal hakanud üha enam tagaahju sooja ära kasutama ka söögitegemisel, siis kütmisest ja siibri sulgemisest ikkagi sõltub omajagu! Mis üldse on vingugaais-ohutuse aluseks - pragudeta peaagu tihedalt sulguv ahi! Meil nähtav söögitegemisahi on selline. Siis tuleb see vanarhvatarkus süte värvist ja viimasena ka omavalmistatud puidust akende-ustega iseventileeruv maja.
Meite keeles Suur Ahi enam tihe pole, peangi midagi ette võtma ja võib juhtuda, et pean ksf!Motomehe abi paluma, aga seal peab ahju peagu pimedaks saama et tuntud puuküttevingu ei tuleks. Pioneer sama asi sest need pole juba projektijärgselt tihedad. Ikka lõpuni põlenud, siis lükkad siibri lõpuni kinni! See, et kütmise lõpus jäetakse sentimeetrine vahe mõneks hetkeks siibrile vahele, on suisa elementaarne. Sellega jääb imeõrn tõmme, mis viimased vingugaasid ära viib (talupojatarkuse ohutuse pool!) aga sooja liigselt välja ei vea. 

Mis aga kütmsit puudutab, siis nähtava päris mitme kilo liha-juurikate valmimiseks on vahe, kuidas oled kütnud! Vähe "Hõredamad" metsakuivad puud, põles üks teistest kauem, unustasid ja "lasid korstnasse" jms mõjutab! Samas üle pingutada ka ei tohi, selleks aastavahetuseks tegin seda ja natuke kuivaks kuumutas, liiga hästi kütsin ja nende laigusütega läks 2 pannitäit sisse. Mul IR-kraadiklaas ka aga seekord ei taibanud mõõta. Igastahes kõrvetas küpsetuskoti otsad ka ära, mida pole varem kunagi juhtundu! Ehk kolde temperatuurides on ikka tohutud vahed kütmsiest-puudest sõltuvalt. Siiber läks paari minuti pärast lõpuni kinni ja vingu ei tulnud, tuli mõnus söögi lõhn  

HUA ka!!!

[veix__]

mul majas mitu ahju, ühes on vaid üks siiber, teistes 2 (üks ahjus ja teine slepe lõpus), vaat ühe siibriga ahi jahtub maha palju kiiremini kui kahe siibriga.

Eks erinevad  ahjud ikka jahtuvad erineva kiirusega. Ahjusid jahutab peamiselt ikka nende ümber oleva ruumi õhk, need ruumid on ka ilmselt erinevad. Ja  ahju paigutus ruumis.
Sellest võrdlusest on mõtet rääkida siis kui katsetada ühel ja samal ahjul 1 ja 2 siibriga (selle juures jääb veel võimalus, et see esimene siiber ei pruugi olla tihe), isegi 2 täpselt ühesugust ahju võivad olla  erineva hermeetilisusega ja erineva tõmbega.

[muska71]

mul majas mitu ahju, ühes on vaid üks siiber, teistes 2 (üks ahjus ja teine slepe lõpus), vaat ühe siibriga ahi jahtub maha palju kiiremini kui kahe siibriga.

Eks erinevad  ahjud ikka jahtuvad erineva kiirusega. Ahjusid jahutab peamiselt ikka nende ümber oleva ruumi õhk, need ruumid on ka ilmselt erinevad. Ja  ahju paigutus ruumis.
Sellest võrdlusest on mõtet rääkida siis kui katsetada ühel ja samal ahjul 1 ja 2 siibriga,  isegi 2 täpselt ühesugust ahju võivad olla  erineva hermeetilisusega ja erineva tõmbega.

ahjud erinevad jah ja lihtne näide soemüür teha potist mis on õhuke siis soeneb ruttu ja jahtub ka ruttu.teeme tellisest sama asja siis soeneb nõks aeglasemalt ja jahtub kah aeglasemalt.lisaks paljud ahjud teadlikult tehaksegi,et läheks ruttu soojaks ja puuduseks ka kiirem jahtumine.vanadel ahjudel sees tavaliselt pöördsiiber ja see ei pruugi korralikult sulguda.

[honkomees]

....vanadel ahjudel sees tavaliselt pöördsiiber ja see ei pruugi korralikult sulguda.

krt, forum jamab...
see näide oli mul toodud just selle siibrile pilu jätmise kohta, seal väideti, et see väike pilu ei viivat sooja välja ...
loomulikult on pöördsiiber ja ahi sel kevadel uuesti laotud.

[Romka]

Sai ostetud 75€ maksev vinguandur ja olen nüüd 2 nädalat seda katsetanud, katsetanud siis ahju siibri sulgemist erinevatel aegadel. Selleks kasutan taimerit. Kindlapeale minek tundub olema nii - pärast viimase tuki põlemist segan söed veel korra läbi ja sulgen ahju uksed. Siibri panen täpselt poole peale, seejärel 1h ja 30min hiljem sulgen siibri - nii pole andur veel kisama hakanud.
Mitmed päevad katsetasin ka 1h varianti, kuid ühel korral hakkas ka siis 4h peale siibri sulgemist karjuma 50 ühikuga. 
   
Olen ka tuttavatega rääkinud sel teemal. Üks teadis rääkida, et puuritakse siibri sisse auk või lüüakse ehituse käigus nurk ära, see pidavat ka kindlapeale minek olema. 
Ise mõtlen praegu selle augu puurimise peale, sest tüütu on seda lisa aega passida. Vanasti kulus ahju kütmisele mul kokku tund aega, nüüd aga passi veel poolteist tundi lisaks kella ja timmi seda siibrit. Suur oht on üldse õige aeg ära unustada, siis jälle läheb soe korstnasse.

[veix__]

Kas ikka läheb korstnasse? Proovi 1 kord järgi. Ise pole proovinud, aga kui ukse või ebatiheduste kaudu õhku sisse ei tõmba (see probleem on üsna tõenäoline, sest kui ebatihedusi poleks, siis ei tuleks ka vingugaas tuppa), siis ei oskaks ka arvata millise jõu mõjul see soe peaks korstnasse liikuma.

[Marko]

 ei oskaks ka arvata millise jõu mõjul see soe peaks korstnasse liikuma

Selle jõu nimi on konvektsioon. See õelus jahutab korstna hommikuks maha, ilmselt jagub vajuvat külma õhku ka lõõrides sigaduste korraldamiseks.