Kompressorid ja muud erihaagised NL-is
#1
Enamus meist mäletab NL ajast, et liikluspildi lahutamatuteks osadeks olid veokate taga vänderdavad kompressoreid, mis \"järsku\" uue aja saabudes meie linnpildist kadusid.

Põhjuseks oli tedagi nende suur liiklusohtlikus. Imelik on see, et hiljem pole neid aga kusagil mujal \"statsionaarselt\" töös täheldanud.
Siit ka küsimus, kas keegi on uurinud nende haagiste ajalugu ja eri mudeleid ning seda, kuhu nad kõik järsku kadusid.

Teise teemana võtan üles nö. kaljavaadid, mida vingemad autojuhid lausa nelja-viie kaupa endal järgi rakendasid.
Uuriks, mis mudeli nimetust need kandsid ja kas neist ka erinevaid versioone toodeti.

Meenub kelleglei veel mõni selline eripärane haagis, mis NL ajal silma võsi jääda ja mida täbapäeva liikluses enam naljalt ei kohta.
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#2
Landy Kirjutas:Meenub kelleglei veel mõni selline eripärane haagis, mis NL ajal silma võsi jääda ja mida täbapäeva liikluses enam naljalt ei kohta.

Vas ei ole kõik päris teemasse aga:

Sellist asja ikka sai juba vene aja lõpus pikalt vaadatud, kui Gaz 53-el oli taga sellinne pisike \"kahvliga\" üheteljeline haagis pikema materjali veoks (nõudis svastavat \"kahvlit\" ka veoauto kasti)

Siis selline metsaveo haagis, mida kasutati täispikkade langetatud puude veoks ja mille tiisliks oli samasugune pikk ümarpalk... Võin ka valesti mäletada Sad

Kompressorhaagistega väga sarnased olid ka El. keevituse haagised, generaatori ja seda vedava mootoriga. Nägin ühe sellise tehnikat hiljuti veel Ülenurmel (Tartu lähedal) kasutusel.

Gaz 51-e termohaagis. Sellisest vist siin ka kunagi juttu olnud.

Ei ole ka viimased 15-20 aastat näöinud nõugogude päritolu kahekorruselist sõiduautode veo haagist. Äkki olen seda ainult piltidel näinud?

Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
#3
Sel metsaveol oli ikke mäletamistmööda rauast pulk tiisliks. Pika tüve ladvaotsad tulid ikkagi mitmu meetrit maad mööda loha järel. Kui last kohale jõudis, olid tüved jupi lühemad. Pärnus, kes teab, tolle väikese, kaarega silla juures, on 90 kraadi kurv. Sääl, kui metsakombinaat pikka tüve vedas, kraapis igal kevadel uulitsaäärse majaseina puruks.
loll on loll olla.
Vasta
#4
Zahhari mootoriga haagiskompressoreid tean kahte marki: PKC-5 (varasem) ja ZIF-55 (hilisem).Tootmisaastaid küll ei oska öelda,väliselt need küll teineteisest eriti ei erine. Mõnda sellist olen veel viimasteil aastail kuskil ehitustel kasutusel näinud.Mul isal töö juures peaks praegugi seisma üks mahakantud säärane kompressor ning üks keevitusagregaat (viimasel veel Vene mustad haagisenumbrid küljes) ning veel üks praegugi kasutuses olev üheteljeline,MAZ-i mootoriga diiselgeneraator.Kas see viimane on isearetis või seerias olnud seade,ei tea.
Pukkhaagiseid oli ka hea hulk marke,väiksemail (1-R-3 ja 1-R-5) polnud originaalis isegi pidurisüsteemi.Kui õhtul oma spravotšnike juurde jõuan,kirjutan ehk ka neist ning kaljavaatidest pikemalt.
Vasta
#5
Pakuks siia juurde veel ,,liikuvad supikatlad,. Praegugi võib neid kohata mõnel kaitseväe üritusel. Katlale käis puudega tuli alla ja peagi oli supp valmis.
Terv.Jaanus
Vasta
#6
veel oli olemas veepump, kahjuks ei tea mille jõul see töötas aga tean kus üks vedeleb.
Vasta
#7
Minu kolm spravotšnikku (aastaist 72,79 ja 84) annavad kaljavaatidele üheainsa vastuse:mudelinimetus on (vene tähtedest transkribeeritud) ATsPT-0,9,püti maht sel 900 liitrit,täismass 1750 kg.Pidureid pole,rattad GAZ-52lt.Toodeti Sokuluki masinatehases aastast 1967.Sama mudelina oli ka sarnase välimusega piimapütt.
Pukkhaakeid oli ka hulk eri variante,GAZidele ja ZILidele mõeldud (1-R-3;1-R-5 ja TMZ-804) ei omanud pidurisüsteemegi.See viimane oli ainult kaheteljelistel palgikärudel (GKB-9383 ja TMZ-802).Praegusel ajal piduriteta sääraseid haakeid enam arvel ei tohi olla.Mul isa praeguses töökohas on ühele 1-R-5le pandud mingi Vene haagise piduritega sild ning kui ta ET-s töötas,siis seal sai tema näpunäidete järgi üks sarnane ZILi piduritega tagasillale istutada.
Veel üks asi,mida ammu pole näinud,on ZILidele ja Kolhidadele mõeldud jahuveo poolhaagis K1040-kaks koonilist tsisterni teineteise järel.
Ning lapsepõlvest mäletan,et Haapsalu (ilmselt siis ka mujal) lennuväljal baseerunud punasõduritel olid KrAZidega veetavad hiigelpikad,kaheteljelised lennukikütuse tankur-poolhaagised (vist TZ-16).Võimsa mulje jätsid tol ajal....
Ning veel kaheteljelised rasked kaablikärud UKT-30.Mõeldud veoks eeskätt GAZ-66 taga.
Vasta
#8
Martti Kirjutas:veel oli olemas veepump, kahjuks ei tea mille jõul see töötas aga tean kus üks vedeleb.
Kas neil mitte üks jubedalt lärmav kahetaktiline mootor peal polnud?
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#9
Neid kaljavaate oleks justku heinamaadel näha olnud, lehmade jootmiseks.
Vasta
#10
Martti Kirjutas:veel oli olemas veepump, kahjuks ei tea mille jõul see töötas aga tean kus üks vedeleb.
Tuletõrje veepumpadel oli peal Volga mootor. Need enamuses läksid volgadele peale.
Sain kungi vene aja lõpus ühe sellise kätte ja ehitasin sinna peale duuralumiinist kasti. Siis oli asja rohkem käes ja maksis vähe. Sain selle isevalmistatud käruna ka arvele ja teenib tänase päevani. Hea võimas käru. Ei ta lagu kusgilt ja kasti pole vaja värvida.
Neid sahhaari mootoriga kompressoreid olen näinud nüüd kasutusel statsionaaridena. Ajamiks elektrimootor. Hästi suure tootlikusega kompressor. Profi liivapritsile just paras. Mootoriks oli vist 70KW.
Vasta
#11
Soobel Kirjutas:Neid kaljavaate oleks justku heinamaadel näha olnud, lehmade jootmiseks.
Üks väga hästi säilinud eksemplar (koos väikeste külgpaakidega) on vabaõhumuuseumil. ja sellega minuteda puhast vett veetakse.

On tellelgi tuttavid-suglasi, kes NL ajal neljast-viiest üksteise taha haagitud paaagist koosneva killvooriga liiklesid. See ju vänderdas hirmastsi ja kui nad veel täsi olid, siis kuidas vaene GAZ 5x seda oma piduritega pidama sai?


MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#12
motamees Kirjutas:Neid sahhaari mootoriga kompressoreid olen näinud nüüd kasutusel statsionaaridena.
Imelik on just see, et neid tundus NL ajal jube palju liikvel olevat (muidugi võsi tollane hõre liiklus sellise pettekujutuse tekitada) ja nad kadusid äkki ära, ilma, et kusagil vedelevatena silma jääksid.

Kas NL ajal üheteljelisi kompressorid ka liikus või mälupildil olevad isendid olid pärist kusagilt sotsialismimaadebloki riikidest?

MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#13
Kusjuures mul peaks kuskil mänguasjakastis veel olema kaljavaat, mis algklassi käsitöötunnis mingile mänguauto haagise raamile poolikust peldikupaberirulli südamikust aretatud sai. Oli see kast seal taga olemas, kuhu kassaraha ja kruusid käisid, kaks veepaaki suure tündri otsas ja puha... Iseäranis tõsine ettevõtmine oli poritiibade tegemine.
Vasta
#14
motamees Kirjutas:
Martti Kirjutas:veel oli olemas veepump, kahjuks ei tea mille jõul see töötas aga tean kus üks vedeleb.
Tuletõrje veepumpadel oli peal Volga mootor. Need enamuses läksid volgadele peale.
Sain kungi vene aja lõpus ühe sellise kätte ja ehitasin sinna peale duuralumiinist kasti. Siis oli asja rohkem käes ja maksis vähe. Sain selle isevalmistatud käruna ka arvele ja teenib tänase päevani. Hea võimas käru. Ei ta lagu kusgilt ja kasti pole vaja värvida.
Neid sahhaari mootoriga kompressoreid olen näinud nüüd kasutusel statsionaaridena. Ajamiks elektrimootor. Hästi suure tootlikusega kompressor. Profi liivapritsile just paras. Mootoriks oli vist 70KW.

Lisaks Volga mootoriga pumpadele olid kunagi ka Gaz AA mootoriga tuletõrjepumbad. Volga mootoriga pumpasid kasutatakse tänapäevalgi metsatulekahjudel ja on väga efektiivsed abimehed.
Neid muidugi vähe alles jäänud ja enamus komandodes on Rootsist hum. abina tulnud järelveetavad VW Kupla mootoriga Albin-900-d. Sellesse loetelusse lisaksin veel ka teedevalitsuse pigikatlad mida ka tänapäeval teedel liikumas näha.
Vasta
#15
Neid muidugi vähe alles jäänud ja enamus komandodes on Rootsist hum. abina tulnud järelveetavad VW Kupla mootoriga Albin-900-d. Sellesse loetelusse lisaksin veel ka teedevalitsuse pigikatlad mida ka tänapäeval teedel liikumas näha.[/quote]

Mõtled seda?
[Pilt: lr_suvi_2002_087.JPG]
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#16
Mu kodukohas olemas üks selline nelja rattaga ja vist 51 mootoriga suur kompressor. Veel paar aastat tagasi vedasid kanalisatsioonimehed seda oma 53 järel ja vajadusel kasutasid trassidesse surve sisse löömiseks. Lärmab kui kurat kui käima pannakse. Tean kus see praegu seisab ja lähen teen sellest mõnipäev pilti.(millal pildi siia ülesse saab on iseasi)
1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#17
Landy Kirjutas:
pritsimees Kirjutas:
Neid muidugi vähe alles jäänud ja enamus komandodes on Rootsist hum. abina tulnud järelveetavad VW Kupla mootoriga Albin-900-d. Sellesse loetelusse lisaksin veel ka teedevalitsuse pigikatlad mida ka tänapäeval teedel liikumas näha.

Mõtled seda?

[/quote]

Seesama jah !
Vasta
#18
Sõjaväe katlad jagunesid veel kaheks, ühed olid ainult pajad ja teisel oli kahe pisema paja ümber veel ahjud ka.
Seal meie polgu koka
tegi valmis maitsva roka...
Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#19
nägin eile Paljassaares sadama territooriumil sellist suurt kompressorit, mis vene ajal veoautole või T40-le taha ühendati, ja siis torumehed selle abil suruõhuhaamriga asfalti lõhkusid Big Grin

fotokat polnud kahjuks kaasas
Vasta
#20
10 aastat tagasi seisis kuskil Jôelähtme parklas mingi isevärki buss. GAZ veoauto ratastega, ümmarguse skoda trolli disainiga ja suurema Ford transiti suurusjärku. Kavzist vôi pazist oluliselt pisem.
Ronisin sisse ja ei saanud aru, mis asi on - rooli ega juhikabiini pole. Alla vaadates ei paistnud ka midagi mootori moodi, Esituledest polnud kohtagi. Ainult kahemeetrine veotiisel ulatus spets august välja. Mis asi see olla vôis? Ei varem ega hiljem pole näinud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne