[mrali]

Esimesel fotol on üks N-aegne järelveetav diiselgeneraator,mark ja mudel mulle teadmata,teisel Soome päritolu,ratastraktoriga veetavad-käitatavad kaablikerimismasinad JOKA KVV.

[PETSS]

Täna hommikul Peterburi mnt äären ,seal kus on rekkade pesula ja mingi söögikoht,seisis üks KUBANist tentud soojak.Tollel oli taga ja ede aknad kinni keevitatud,samamoodu ka vassak külg pääle juhiukse koos aknaga.Parembat külge ei näinud.Kui kellelgi aiga on võiks homme sinna minna,järsku on veel alles.Buss ise valget värvi.

[agaa]

[attachment=2018]Midagi toredat jäi silma.[attachment=2017][attachment=2015][attachment=2016][attachment=2019]

[flanagan]

[attachment=2018]Midagi toredat jäi silma.[attachment=2017][attachment=2015][attachment=2016][attachment=2019]

Vot selline ongi see 51-le mõeldud pealejooksu-piduriga käru,kääntelgedega,ainult,et tsistenhaagis.Sõita sellisega aga on tõsine peavalu.Aga kui oma ajastut kajastav mälestis ,siis kindlasti säilimist ja säilitamist vääriv.
Lugupidamisega,Flanagan

[valdo]

Kas keegi mäletab neid trossidega juhitavaid poolhaagiseid, mis olid mõeldud eriti pikkade veoste jaoks?

Säärased pikad haagised olid N.Liidu ajal enne moodsa metsatöötlemistehnika ja saeveskite valmimist masskasutuses palkide veol. Tollal nimelt ei tükeldatud palke juba metsas vajalikesse pikkustesse, vaid laasiti ära ja veeti sääraste haagistega saeveskitesse täispikkuses, vahel ladvatutidki küljes

Loomulikult ei teatud tollal midagi auto(rongide) pikkuste piirangust. Ja... palkide väljaveotee väliskurvide ääres asuvad puud, bussipeatused, hekid jms olid tihti veetavate palgilatvade poolt kriimustet!

Kujutan ette autojuhti, kelle \"sabas\" 20-30 meetrised palgid...

[Soobel]

Mäletan neid palgihaagiseid lasteaia ajast, mil neid rebasteks hüüdsin, sest see maaslohisev ladvakimp meenutas rebasesaba. Vedasid selliseid asju vist GAZ51-d. Või olid ZILid? ei mäleta.

[valdo]

Vedasid selliseid asju vist GAZ51-d. Või olid ZILid?

51-d vedasid neid vaevalt - esiteks oli sadul 51-sid üsna vähe ja teiseks olid nad liiga nõrgad sellise ränga koorma jaoks. Ei saa küll välistada, et neid mõnikord siiski kasutati.

Reeglina oli palgivedukiks ZIS/ZIL/MAZ/KRAZ ja tihtipeale veel mitmeteljeveoga isend. Nt ZIL 157, JaAZ 214, ZIS 151, MAZ 501 jt

[ennww]

Need palgiveokad ei olnud üldjuhul sadulaga. Hiiumaal, kus mina üles kasvasin, oli Metsamajandil kasutada ZIL 157 -d, sisuliselt kastikas, õigemini küll platvorm, palkide hoidmiseks kahvel peale pandud. Ülalkirjeldatud pika \"tiisliga\" käru järgi. Ka GAZ 51-ga veeti palke, selleks võeti kastiporded ära või lasti alla ja kasti keskele käis siis too kahvel peale. Osadel autodel oligi kasti põhjas auk valmis.

Zilidel olid peal vintsid, mis üle koormatugede käisid, hiljem osteti Soomest kraanad peale.

[mrali]

Täiendaks eeltoodut veel sellega,et samamoodi vintsidega käis laadimine ka MAZ-i (mudelid 501 ja 509) ning KrAZ-i (255L) metsaveovariantidel.Ning neil masinail oli veel selline eripära,et pukkhaagis tõsteti tühja auto puhul veoki peale,kuna tiisel kujutas endast hüdraulilist noolt.Koormat pannes keerati puki toed alla ja palk veeretati mööda seda autole,vintsiga järgi aidates.

Need palgiveokad ei olnud üldjuhul sadulaga. Hiiumaal, kus mina üles kasvasin, oli Metsamajandil kasutada ZIL 157 -d, sisuliselt kastikas, õigemini küll platvorm, palkide hoidmiseks kahvel peale pandud. Ülalkirjeldatud pika \"tiisliga\" käru järgi. Ka GAZ 51-ga veeti palke, selleks võeti kastiporded ära või lasti alla ja kasti keskele käis siis too kahvel peale. Osadel autodel oligi kasti põhjas auk valmis.

Zilidel olid peal vintsid, mis üle koormatugede käisid, hiljem osteti Soomest kraanad peale.

[Alts]

Vanemat tüüpi kaljapütt. Brozhüürist \"Nõukogude Eesti Tartu\" Va. 1975

[Landy]

Topeltratastega??? Sellist pole minu silmad veel varem näinud.
Samas, milline nostalgia. Kohet tuli tunne, et peaks kolme kopkase taskust otsima ja 0,25 paluma kraanist lasta. Mmm...

[flanagan]

Veel vana,tundub,et unustatud teema juurde.
On jah meie tänavatel liikuv haagisepark totaalselt muutunud.Aga ega mingi haagis ja sellega sõitmine pole ju mingiks eesmärgiks omaette,see rohkem vajadustest kinni.
Tahaks räkida paarist haagisetüübist,mis raudselt tänavapildist kadunud.Üks seetõttu,et pole enam aktiivkasutuses selliseid masinaid mille haakesse nad olid mõeldud,lisaks nendega toimetamise ebamugavus.Teine seetõttu,et pole nendega midagi vedada,õieti nende töö teeb ära tavaline norm.poolhaagis.Samal põhjusel on tänavapildist kadunud ka need pikatüve haagised,näiteks.
Esimene millest tahaks rääkida on ZIS-ile/Zillie mõeldud täishaagis.Kujutas ta endast portehaagise modifikatsiooni,ikka selle oma mille pidurisüsteem oli õhk/õli ja mille esitelg pöördus pöörderingil,mitte kääntelgedel pööratavad esirattad..Kandejõud tehase andmeil oli porte variandiga sama-3500 kg.Seegi kurioosum ,sest tavaliselt olid kallajad madelist(totakas sõna,termin)väiksema kandejõuga.Aga seda viimast,kandejõudu nimelt, ei maksa NL autode puhul väga südamesse võtta.
Selle haagise kasutus ebamugavus seisnes selles,et ta kallutas kasti vaid külgedele.Hiljem asendas seda edukalt sama ja suuremagi kandejõuga üheteljeline kallajahaagis mis tehtud mahakantud MMZ-585 ja hiljem MMZ-555 baasil.Esmamainitud isend seisab ja tundub ,et on ka kasutuses Tallinn-Tartu tee ääres,ligi Põltsamaad.Hiljem ju asendas sellist vaid külgedele kallutavat haagist sadulhaagis,mis oli tavaliselt Zilli,vahel ka KAZ-i taga ja eelikut kasutades MAZ kallaja taga.Aga see haagise tüüp millest rääkisin on kindlasti uunikumi staatuses,pole sellist juba 70-ndate keskelt alates kuskil kasutuses näinud.
Teine haagis veelgi spetsiifilisem.Neid oli vanasti Tallinnas eriti ohtralt 17 autobaasis,seal kus praegu Eesti post on.Vist aastal 70.tehti Tallinnas reform ja sellest baasist sai 3.filiaal.Pole küll kindel,aga arvan selle filiaali numbri õige olevat.Sisu ju tegelikult selline,et furgoonid anti üle 2.filiaali( 16 baas)Sadulad ilma furgoonita jäid 3.filiaali(17 baas)
Aga nüüd sellest nüüdseks kadunud haagisetüübist.
Vedasid nad profileeritud metalli(lattrauda,vinklit jms.)
Iseloomustas neid poolhaagiseid tavalistest suurem pikkus ja veokasti puudumine.Keskel oli vaid umbes 1,5 m lainne metallservadega renn materjali vedamiseks.Veduriks olid siis MAZ-200-d,hiljem,tõsi küll suht haruldusena, MAZ-500-d.Analoogseid Zilli haagiseid vedasid algul 164 ja KAZ-606.Hiljem pea eranditult KAZ-608-d.130 ei sellele tööle pea ei lastudki.Minu teada oli selles baasis \"Kolhidade \" osakaal kogu pargist väga suur,kui mitte suurim
Kasutati nende masinate ja haagiste all,pean silmas Zille ja Kaz-e, aga LAZ-idele mõeldud rehve.Nende mõõt suurem ja sellega seonduvalt ka rohkem ülekaalu.
Pole muuseas kuskilt leidnud selle haagis kohta mingeid andmeid,arvan,et neid valmistati kuskil siin,kohapeal.Sirbis näiteks
Nägin selliseid liikvel veel 90 aastal.
Eriline eksemplar,mitte haagise mõttes,sõitis 164 haakes.Kooslus kuulus Kirovi kalurile,164 oli ees ebatüüpiliselt beezi värvi.Aga mis tegelikult tähtsam,käitas teda 130-ne V8
Selliseid klone tean tegelikult veelgi,aga see juba teine teema
Tervitades,Flanagan

[Martti]

Minu kolm spravotšnikku (aastaist 72,79 ja 84) annavad kaljavaatidele üheainsa vastuse:mudelinimetus on (vene tähtedest transkribeeritud) ATsPT-0,9,püti maht sel 900 liitrit,täismass 1750 kg.Pidureid pole,rattad GAZ-52lt.Toodeti Sokuluki masinatehases aastast 1967.Sama mudelina oli ka sarnase välimusega piimapütt.
Pukkhaakeid oli ka hulk eri variante,GAZidele ja ZILidele mõeldud (1-R-3;1-R-5 ja TMZ-804) ei omanud pidurisüsteemegi.See viimane oli ainult kaheteljelistel palgikärudel (GKB-9383 ja TMZ-802).Praegusel ajal piduriteta sääraseid haakeid enam arvel ei tohi olla.Mul isa praeguses töökohas on ühele 1-R-5le pandud mingi Vene haagise piduritega sild ning kui ta ET-s töötas,siis seal sai tema näpunäidete järgi üks sarnane ZILi piduritega tagasillale istutada.
Veel üks asi,mida ammu pole näinud,on ZILidele ja Kolhidadele mõeldud jahuveo poolhaagis K1040-kaks koonilist tsisterni teineteise järel.
Ning lapsepõlvest mäletan,et Haapsalu (ilmselt siis ka mujal) lennuväljal baseerunud punasõduritel olid KrAZidega veetavad hiigelpikad,kaheteljelised lennukikütuse tankur-poolhaagised (vist TZ-16).Võimsa mulje jätsid tol ajal....
Ning veel kaheteljelised rasked kaablikärud UKT-30.Mõeldud veoks eeskätt GAZ-66 taga.

Olen näinud sellist lennuvälja KRAZ-i, igati võimas auto oli ja tsisternis oli pumbaks Volga mootor(2,5l), et tea kui kiiresti see paak täis/tühjaks tõmmati. Kui gallerii korda saab siis panen mõned pildid ka sellest KRAZ-ist üles. Ja sa mainisid veel ühes postituses kandevõime kohta: mina tean et üks isa tuttav GAZ 53-le peale pannud 8t koorma ja sõitis veel 90km/h. Polnud mingit probleemi ja pidas kenasti vastu. See toimus vist 1997 või 1998 aastal

[flanagan]

Minu kolm spravotšnikku (aastaist 72,79 ja 84) annavad kaljavaatidele üheainsa vastuse:mudelinimetus on (vene tähtedest transkribeeritud) ATsPT-0,9,püti maht sel 900 liitrit,täismass 1750 kg.Pidureid pole,rattad GAZ-52lt.Toodeti Sokuluki masinatehases aastast 1967.Sama mudelina oli ka sarnase välimusega piimapütt.
Pukkhaakeid oli ka hulk eri variante,GAZidele ja ZILidele mõeldud (1-R-3;1-R-5 ja TMZ-804) ei omanud pidurisüsteemegi.See viimane oli ainult kaheteljelistel palgikärudel (GKB-9383 ja TMZ-802).Praegusel ajal piduriteta sääraseid haakeid enam arvel ei tohi olla.Mul isa praeguses töökohas on ühele 1-R-5le pandud mingi Vene haagise piduritega sild ning kui ta ET-s töötas,siis seal sai tema näpunäidete järgi üks sarnane ZILi piduritega tagasillale istutada.
Veel üks asi,mida ammu pole näinud,on ZILidele ja Kolhidadele mõeldud jahuveo poolhaagis K1040-kaks koonilist tsisterni teineteise järel.
Ning lapsepõlvest mäletan,et Haapsalu (ilmselt siis ka mujal) lennuväljal baseerunud punasõduritel olid KrAZidega veetavad hiigelpikad,kaheteljelised lennukikütuse tankur-poolhaagised (vist TZ-16).Võimsa mulje jätsid tol ajal....
Ning veel kaheteljelised rasked kaablikärud UKT-30.Mõeldud veoks eeskätt GAZ-66 taga.

Olen näinud sellist lennuvälja KRAZ-i, igati võimas auto oli ja tsisternis oli pumbaks Volga mootor(2,5l), et tea kui kiiresti see paak täis/tühjaks tõmmati. Kui gallerii korda saab siis panen mõned pildid ka sellest KRAZ-ist üles. Ja sa mainisid veel ühes postituses kandevõime kohta: mina tean et üks isa tuttav GAZ 53-le peale pannud 8t koorma ja sõitis veel 90km/h. Polnud mingit probleemi ja pidas kenasti vastu. See toimus vist 1997 või 1998 aastal

Aga mis Sinu arvates pidi selle 8t. koormaga 53-ga juhtuma?
Flanagan

[Martti]

Kas selline koorem siis lubatud 4 tonni ei ületa? Palju siis seal peal olema peaks et midagi juhtuks?

[flanagan]

Kas selline koorem siis lubatud 4 tonni ei ületa? Palju siis seal peal olema peaks et midagi juhtuks?

Olen ise 53 kallajaga vilja vedanud,7-8 tonn oli kka üsna tavaline,ka 9 tonni polnud haruldus.Vili,eriti märg vili on ju raske.Kohalt võtmine on veidi raskem ja tegelikult sidur ongi see mis sel juhul kõige enam vaeva näeb.(vedrud,kummid muidugi ka)Aga kui see aparaat juba liigub ja liigub ta sellise koormaga üsna lõbusalt,siis ei juhtu suurt midagi.Omaette asi on muidugi kallutamine.Auto ei või väga kallakil olla,nii võib kasti pealt maha kallutada ja nii mõnikord ka juhtus.
Aga see,et autod NL ajal üle lubatud koormaga sõitsid see pigem reegel.Asi tulenes juba palgasüsteemist.Oled ehk kuulnud midagi tükitööst ja tonnkilomeetrist? Uuri,küsi!
Tervitades,Flanagan

[mrali]

Nõks teemaväline,kuid kui juba 53 kandevõime peale jutt läks,siis tädimehe mälestuste järgi vedas ta 86/87 külmal talvel üle jää Vormsi saarele heina ning GAZ-53 kalluri peal oli ka miski 6,7 tonni koormat...
Samamoodi viis isa mul samal aastal Hobulaiule,tuttavate suvilasse sõnnikut,et 53 triiki täis ja üle jää minek...

[mrali]

Üks jahuveo-haagis K1040,jäi mu kaamera kuu aega tagasi ette Jõgevamaal.

[Martti]

Kas selline koorem siis lubatud 4 tonni ei ületa? Palju siis seal peal olema peaks et midagi juhtuks?

Olen ise 53 kallajaga vilja vedanud,7-8 tonn oli kka üsna tavaline,ka 9 tonni polnud haruldus.Vili,eriti märg vili on ju raske.Kohalt võtmine on veidi raskem ja tegelikult sidur ongi see mis sel juhul kõige enam vaeva näeb.(vedrud,kummid muidugi ka)Aga kui see aparaat juba liigub ja liigub ta sellise koormaga üsna lõbusalt,siis ei juhtu suurt midagi.Omaette asi on muidugi kallutamine.Auto ei või väga kallakil olla,nii võib kasti pealt maha kallutada ja nii mõnikord ka juhtus.
Aga see,et autod NL ajal üle lubatud koormaga sõitsid see pigem reegel.Asi tulenes juba palgasüsteemist.Oled ehk kuulnud midagi tükitööst ja tonnkilomeetrist? Uuri,küsi!
Tervitades,Flanagan

Kas tükitöö ja tonnkilomeetrist pole kõik koos mitte plaanimajandus?

[Sillu]

Jossi mootoriga kompressor Tamsalu-lähedases suurtalus. Pildistamise ajal masin parajasti TÖÖTAS: