KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 4)

Ma usun, et selle asja mõiste on ajas natuke muutunud. Täna mõistetakse selle nime all selliseid asju:

https://www.onninen.ee/09-ventiilid/3-te...2_10137006
Lihtsalt esimene ettejuhtunud link, ei mingit promo.
Vene ajal kutsuti seda sama asja, küll ilma automaatselt reguleeriva organita, kolmekäiguliseks ventiiliks/kraaniks, kuigi see ei olnud ka täpne nimi, sest kolmekäiguline kraan oli (ja on tänaseni) suht spetsiifiline riistapuu, mida ühes nõukaaegses korteris sugugi tarvis ei läinud.
Aga suures plaanis oli tolle asja tööpõhimõte reguleerida radiaatorit läbiva vee hulka, samas möödavoolu täielikult sulgemata. Põhimõttel: kui rohkem radikasse, siis vähem mööda ja vastupidi.
Tegelikult täpselt needsamad asjad, mis postituse alguses, aga ilma termoelemendita ja nõuka masinaehituse kvaliteediga. Põhimõtteliselt oleks igal sellisel asjandusel pidanud olema kõrval hooldetiim, mis kulunud/mittetoimivat topendit praavitaks.
Käis kolmikuna radiaatori sissevoolule.
Vasta

(22-09-2023, 20:54 PM)honkomees Kirjutas:  
(22-09-2023, 17:46 PM)tcumen Kirjutas:  ...
 Vot sellist lahendust ei ole minu silmad veel näinud, kuigi olen pea 10a. soojamajanduses töötanud. Küll üle 30a tagasi, aga asi on teostatud kindlasti just tol ajal või varemgi.
Muidu ehitati neid ühetorusüsteeme kolmetee ventiilidega, ...
Mina ei tea soojamajandusest essugi aga sama süsteem oli minu 1985 valminud Tartu maja tüüpi korterites.
Mis asi on kolmetee ventiilid?

https://www.google.com/search?client=firefox-b-d&q=3+tee+ventiil
Ei ole just uus leiutis.


Seal on põhjus, miks uued süsteemid omavad pumpa. See "ise voolamine" on nagu on. Vahel on ja vahel on vähem.

Tasuks uurida kuskilt, kus vastava ala spetsialistid töötavad. Soovitavalt mitte torumeestelt endalt, vaid kelleltki, kes ka teoorias asju jagab ja pärast neid mõõta ja reguleerida oskab. Ja ehituse ajal lasta vajadusel üle vaadata, mis siis kokku ehitatakse, enne kui hilja on.

Muidu juhtub nii, nagu juhtus Roccas ühes uuemas kortermajas, et objektijuht helistab mõõtjatele ja sõimab "Mismõttes ei anna vooluhulgad välja ja õhk on sees. Vesi on H2O, kuidas ma selle O sealt välja lasen."
Tõestisündinud lugu.

Mõni torumees avastab ka, et vaja toru üle seina viia ja teeb keset trassi jõnksu lae alla. Ja siis on jama, et kas tõesti ei toimi või? Mõni torumees aga ajab torumõõdud sassi ja siis pannakse sõlme suurem pump, sest kes neid torusid enam välja vahetada saab. Ja siis ülemisel korrusel on selline pidev "ümin" ja keegi aru ei saa miks.

Rääkimata sellest, et objektile minnes ja kinnine kraan avastades, tuleb kõne objektijuhile salvestada. Ja ainult ja ainult siis, kui see lause, et "kõik on korras ja valmis, meil on survestatud ju, tee aga julgelt lahti" on salvestatud, avad kraani ja avastad, et kliendi 20 000 eurone valge diivan jooksen sitavett täis, sest laeall on torud ühendamata üldse.

Või et, "meil käis siin üks tasakaalustaja. Käis ja katsus radikaid ja olid küll soojad. Ei tea, miks sel aastal süsteem enam ei toimi".
Ikka juhtub neid asju. Mul küll enam ammu mitte, sest ma enam ei tegele, aga vaevalt midagi üldises plaanis muutunud on.
Vasta

(22-09-2023, 21:22 PM)ivo86 Kirjutas:  Seal on põhjus, miks uued süsteemid omavad pumpa. See "ise voolamine" on nagu on. Vahel on ja vahel on vähem.
Just nimelt. Sundtsirkulatsiooniga süsteemis saab natuke füüsikat "petta", vabavoolsel tuleb asjad täpselt välja rehkendada ja kui automaatika kasutamine on välistatud ka, siis palju õnne erinevate tegurite arvessevõtmisel.
Vasta

Uuemates ehk tänapäevastes süsteemides on nn.soojasõlmes soojusvaheti ,kus katlamaja vesi ja radiaatori vesi on eraldatud ,ehk rõhud ringleval veel võivad olla erinevad ja ka temperatuurid. Näiteks , kui muidu ehk täna tuleb katlamajast vesi 66¤ ,et saada sooja tarbevett (läbi teise soojusvaheti) ,siis -20 võib tulla katlamajast +82¤.  Vene ajal oli jah 1ribi 1m",kuid plekkradikate asenduseks on olemas tabelid ,et vahetades jääks soojushulk samaks (olgu ühe-,kahe- või kolmerealine, pikem ,laiem kõrgem). Nagu pildilt näha on tegu ühetorusüsteemiga ,sellises olukorras võiks sinna lisada termostaadid . Tavaliselt lõigatakse torud läbi või keeratakse kinni ,kui on tekkinud maksuvõlg ,mida ei tohiks nii lahendada ,sest naabritel läheb jahedamaks.   Kui ülemistel-, alumistel naabritel on sama probleem ,siis aitaks ehk püstiku reguleerimisest (kui see on võimalik) . Olen kohanud süsteemi ,kus radiaatoritest käis läbi konkreetselt katlamajast tulev vesi  ja sama surve all.Siis olid tõesti radika ribid erinevad ,vastavalt ruumide ruutmeetritele ja nn. soojasõlmes reg. nö. 3d ventiili läbilaskevõimet Võid sinna panna termostaadid vahele.kuid neist paljudel on olemas nn.eelhäälestus ,kus saad muuta ava ,millest vesi läbi käib ,näit diameeter 2mm,4mm jne.,või lihtsalt 1,2,3,4 jne.,kuini sulgemiseni välja ,see tuleks teha selgeks enne paigaldust !
Vasta

Kas Eestist on kusagiltsaada analoogset madala profiiliga istme vedrustust 
[Pilt: 71MXQeLRkdL._AC_UF894,1000_QL80_.jpg]
https://tracseats.com/shop/ols/products/...on-ventrac
Kasutatakse murutraktoritel. Võib olla ka mõnest teisest euroopa liidu riigist tellitav, kui hind transaga krõbedaks ei lähe. Miskil põhjusel ei suuda EU'st seda leida.
Vasta

Ilma soojusvahetita ei saa tänapäeval projekti jaoks rahastustki. Väiksemal majal pannakse terve maja peale üks pööningule, suurematel majadel pannakse iga korteri kohta üks soojavaheti. Ja samuti ei saa rahastust, kui igaüks ise hakkab radikaid vahetama. Lõhnab suuremat sorti isetegevuse järgi.
Vasta

(22-09-2023, 22:42 PM)entson Kirjutas:  Uuemates ehk tänapäevastes süsteemides on nn.soojasõlmes soojusvaheti ,kus katlamaja vesi ja radiaatori vesi on eraldatud ...
See süsteem oli juba meie 1985 valminud Tartu majal, aga mu teada ainult kraaniveel. Kui nt linnas suvel soe vesi ära võeti, siis meil tuli soojavee kraanist ikka vesi, ainult külm. Vanemates majades oli kraan kuiv. Samas mu teada radikates ringles linna vesi,  võib muidugi ka valesti mäletada ...
Vasta

(24-09-2023, 21:09 PM)deus Kirjutas:  Ilma soojusvahetita ei saa tänapäeval projekti jaoks rahastustki. Väiksemal majal pannakse terve maja peale üks pööningule, suurematel majadel pannakse iga korteri kohta üks soojavaheti. Ja samuti ei saa rahastust, kui igaüks ise hakkab radikaid vahetama. Lõhnab suuremat sorti isetegevuse järgi.

Sa mõtled soojustagastust ehk?
Ei tahaks uskuda, et iga korteri kohta soojusvaheti küttesüsteemi trassile pannakse. Soojustagastus muidugi on ka soojusvahetiga, aga natuke teine asi, kui siin arutatud variant, kus linnatrassi soojus maja trassi üle kantakse. Pigem pannakse see ventilatsiooniga väljuva õhu soojust ära kasutama.

Võib olla muidugi igast uusi nippe, mida ma ei tea ka.
Vasta

Ei pole spetsialist. Projektijuhid rääkisid kogu aeg soojaVaheti ja soojavaheti. Tehti iga korter autonoomse ventilatsiooniga, sundvent per korter ja 2 ruutmeetri jagu rõdu lage kasutusse. Rõdu ehitati kinni, korterile lisati 4 ruutu ja pandi radikas ka veel sinna. Staks pinda käiks sundvendi undamine, õnneks saab rõduukse kinni panna.
Vasta

Kas sellist pooltelge on võimalik poolitada kaitsekummide vahetamiseks või kuidas krt neid vahetada saaks? Justnagu on plekist katted liigenditel valtsitud ja stopperid on väljaspool ees, kuhu ligi ei pääse, pärineb Ford Sierra küljest.

   
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=9V2qNKyvMWw
https://www.youtube.com/watch?v=dk2WLUB-f2o

Aimu saab. Ise pead välja raalima, mida võib ja mida mitte. Onu seal päris korrektne pole.
Vasta

(25-09-2023, 23:55 PM)lauril Kirjutas:  Kas sellist pooltelge on võimalik poolitada kaitsekummide vahetamiseks või kuidas krt neid vahetada saaks? Justnagu on plekist katted liigenditel valtsitud ja stopperid on väljaspool ees, kuhu ligi ei pääse, pärineb Ford Sierra küljest.
Pleki serva sai natuke kangutatud siis tuli krae pealt maha, et tagasi kinni jääks ilusti sai mõned keevituspunktid peale lastud.
Vasta

(26-09-2023, 03:29 AM)Janka Kirjutas:  Aimu saab. Ise pead välja raalima, mida võib ja mida mitte. Onu seal päris korrektne pole.
Tänud, siis hakkame "razvaltsoovavatj" Cool
huvitav kuidas härrad margiesinduses sellele teemale omal ajal lähenesid ... uus komplektne pooltelg või oli mingi "Ford special can opener tool" abiks ja uus plekktopsik pärast peale?

L.
Vasta

Peale stange värvimist tegin vesilihvi ja poleerisin kahe erineva pastaga. Tulemus oli üllatavalt sile ja läikiv. Tundsin rahulolu ja tegin plaani hiljem kanda peale kaitsekihina vaha. 
Järgmisel päeval läksin vaatama ja tulemus ehmatas täiesti - Kogu värvitud pinnal ämblikuvõrgu moodi mõrad, mis pole küünega isegi tuntav, aga päikse kätte viies karjus silma.
Kuna töö ja vaev rikutud, siis tekkis uudishimu vaadata, kui palju saaks vesilihvida, kuni defektid kaovad.
Ämblikuvõrgud ühel hetkel kadusidki, aga siis hakkas krunt alt paistma  Sad
Väidetavalt vigadest õpitakse, aga milles ma üldse eksin, et selline olukord juhtus?
Vasta

See on natukene halb soovitus tänapäeval. Värvipurkidel on nimelt peal rohkem hoiatusi alla neelamise ja esmaabisse pöördumise kohta, kui kuivamiste kohta. Tihtipeale olen õnneks tootja kodulehelt info siiski leidnud. Eriti juhtub seda siis, kui need eestikeelsed hoiatussildid peab peale kleepima ja siis kleebitakse täpselt kõige valemasse kohta, kust selle maha kakkumisel võetakse ka tekst kaasa, mis purgi peal kirjas.
Vasta

(01-10-2023, 17:33 PM)KertP Kirjutas:  Peale stange värvimist tegin vesilihvi ja poleerisin kahe erineva pastaga. Tulemus oli üllatavalt sile ja läikiv. Tundsin rahulolu ja tegin plaani hiljem kanda peale kaitsekihina vaha. 
Järgmisel päeval läksin vaatama ja tulemus ehmatas täiesti - Kogu värvitud pinnal ämblikuvõrgu moodi mõrad, mis pole küünega isegi tuntav, aga päikse kätte viies karjus silma.
Kuna töö ja vaev rikutud, siis tekkis uudishimu vaadata, kui palju saaks vesilihvida, kuni defektid kaovad.
Ämblikuvõrgud ühel hetkel kadusidki, aga siis hakkas krunt alt paistma  Sad
Väidetavalt vigadest õpitakse, aga milles ma üldse eksin, et selline olukord juhtus?
Ega minagi mingi spesjalist ei ole, tean vaid kuidas ei tasu teha.
igasugu lihvimised ja poleerimised sõltuvalt tingimustest mitte enne nädalat paari.
Ämblik on ilmne märk, et värv ei ole sellelt kohalt nakkunud aluspinnaga. Nagu juba mainitud, aerosoolid, vahad vms jäägid all. Enne tuiskamist korralik pesu lakibensiini, silicone cleaner vms-ga.
Defektide puhul ei piisa ainut krundini lihvimisest, vedel pahtel, kiht krunti ja siis ... võib olla? 1 kihi täielik kuivamine võib võtta mitu päeva, kui jahe, niiske vms. 
peale seda kui 3x kapoti värvimine nässu läks, leotasin nitroga kiht kihi haava tehasekrundi ja halja plekini. Siis krunt,värv,lakkj ms


Vasta

Kõik oli normis ka peale esimest poleerimist. Mingi nädal hiljem proovisin teist tugevamat poleerpastat ja sealt alates läks pekki. Eelnevalt ei olnud probleemi.
Värvimine ise tuli hästi välja ja kasutasin silikoonieemaldit puhastamiseks. 
Ei jäägi midagi üle, kui tuleb vaev ja rahaline kadu alla neelata ja kõik kihid maha kraapida. Üks mõte on kõik värvitööd uuesti teha ja tõmmata pidurit seal, kus  valesti läks - Lasta lakk peale kambris ja siis loodetavasti tulemus kohe nii hea, et ei peagi vesilihvi ja poleerimist tegema.
Vasta

Kusjuures kui ma omal kunagi stangesid värvisin, ei teinud ma seda kambris, aga tuli reaalselt nii hea, et polnudki poleeri ega vesilihvi vaja.
Eks ma muidugi üritasin võimalikult puhtaks ka ruumi saada, aga piinlikult puhtaks saada on tavalises töökojas paraku võimatu saada.
Vasta

Tehisintellekt ehk AI või kuidas veel seda kutsutakse.
Sellest on vihjeid küll aga kusagilt ei saa teada mis asi see on, kus ta asub ja kas teda karta ka tuleb? Võibolla peaks tegema eraldi teema? Minusuguste harimiseks? On see tehisaju ainult ükskeelne või saab igast keelest aru? Kuidas lihtinimene tema ära tunneb ja suhelda saab.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

1999a põrnikal on juhipoolne ratas all viltu.
Amort on kõver kuna põkkus veoautoga.
Rehv käib vastu amorti.

Vahetaks selle kõveriku Golf 4 oma vastu, välimuselt tundub olema samasugune.

Tööd tuleb alustada kojameeste eemaldamisega kuna seal all on peidus tugilaager.

Töö seiskus kuna ei saanud käändmiku küljest veovõlli lahti, puudub selline imelik padrunvõti.

Mis võtmega veovõlli mutter lahti käib?

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne