Uunikumid raudteelt.

See muidugi minu maitse aga.Need siinmail sõitvad kaubarongid näewad ikka sama jubedad ( mustad , koledad ja wenekeelsete kirjadega) nagu SSSR päewil.Euroopas läigib ka kütuserorng nagu pühademuna.Teedel liikuvad kütuseautod ka juba puhtad.Ja ega need Elektriraudtee omadki teab ,mis puhtad pole.Kõige enam häirib see ,et ühes koosseisus on mitu erinevat värviga vagunit.On siis waesus tõesti nii suur?Kas rongi pesula on ikka samal tasemel nagu SSSR ajal(pestakse käsitsi harjadega?)Minu meelest Edelaraudtee omad tunduvad olema kõige puhtamad.
Vasta

PETSS Kirjutas:Wabandust lolli küsimuse pärast.Kas need USA vedurid kõlbaksid ka reisirongide ette?
Seda on nähtud põhiliselt sellel aastal nüüd, viimati eelmine nädal.
Vasta

PETSS Kirjutas:Kas rongi pesula on ikka samal tasemel nagu SSSR ajal(pestakse käsitsi harjadega?)Minu meelest Edelaraudtee omad tunduvad olema kõige puhtamad.
Pesulatest ma suurt ei tea,aga klassivaguneid pestakse tõesti käsitsi harjaga ja suruveega.
Kõige puhtamad on jah Edelaraudtee rongid.

Elektriraudtee vagunipark on viimaselajal tõesti kirjuks läinud,kohtab kolme erinevast ajastust värvitooni. Vahel on lihtsalt nii,et koosseisus läheb mootorvagun nässu ja võetakse reservist lihtsalt järgmine. Selleks ongi mõni koosseis päris "laiguline".

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

PETSS Kirjutas:Wabandust lolli küsimuse pärast.Kas need USA  vedurid kõlbaksid ka reisirongide ette?
Kui reisirongivedur TEP70 on rivist väljas ja teist analoogset ei leia, haagitakse rongi ette Ameerika vedur (C36-7i). Ameeriklasel on kaubarongiveduri veojõu tunnusjooned (väga suur võimsus ja veovõime), aga reisirongide veoks ta hästi ei sobi, sest ta ei arenda piisavalt kiirust. Pealegi puuduvad tal elektripiduri pesad ja ainult magistraali kaudu pidurdades ei kulge pidurdamine eriti sujuvalt.
Suvel tõmmati Valgast Tallinnasse üks turismirong C36-7i jõul seetõttu, et reisirongiveduril puudus töötav raadiosüsteem ja mobiiltelefoni ei usaldatud. Rongile määrati mingi ebamäärane graafik, mille järgi pidanuks rong mõnes jaamavahes venima 15 km/h Toungue Sain selle sõidu ka videosse: www.zone.ee/martinmannik/Turistikas.wmv
Vasta

Martti Kirjutas:Mõtel pole viga, pigem jääb asi teostamise taha seisma. Hoopis huvitavam oleks kui kitsarööpmeline läheks üle Pärnu mnt, läbi Nõmme Hiiule, kahjuks on aga osa raudtee tammist asfalteeritud(paar nädalat tagasi umbes 300m lõik tehti juurde).
Nüüd pildid ka üles laetud, mis sai tehtud 1. oktoobril 2005. aastal.
Raudteetamm Nõmmel
Vasta

Vähemalt heameel tollest ,et see kitsa tee sild Rahumäel korda tehti.Vähemalt mingi asi jääb seda raudteed  ka Tallinnas meenutama.Mina oma kõigile 4 lapsele seletanud ,et siit läks kunagi kitsarööpaline tee Vääna.Mingi ime järgi see neile isegi meelde jäänud nii et praegune nainegi tige,tütred vahivad busse,trolle, tramme ja wanu raudteesid ja see,et neid nukud grammi jagu ei huvita.
Vasta

Täna sai Pärnus oma LKW Port Arturi juures tiireldud.Kas kitsas tee kulges mööda Lao ja Suur-Jõe tänawat ja ristus lõpuks Laia tänawaga.Kui kellelgi oleks võimalus see endine kitsas tee üles märkida praegusele linnakaardile (huvitaks ka jaama plaan)ja siia üles panna oleks wäga tänulik.Piisaks ka wene aegsest variandist.
Vasta

PETSS Kirjutas:Täna sai Pärnus oma LKW Port Arturi juures tiireldud.Kas kitsas tee kulges mööda Lao ja Suur-Jõe tänawat ja ristus lõpuks Laia tänawaga.Kui kellelgi oleks võimalus see endine kitsas tee üles märkida praegusele linnakaardile (huvitaks ka jaama plaan)ja siia üles panna oleks wäga tänulik.Piisaks ka wene aegsest variandist.

Võta lahti Maa-ameti kaardiserver, suurenda Pärnu vanalinna ümbrus üles ja lülita aken ajaloolise kaardi vaate peale. Näed 1890ndate lõou topokaarti, kus on raudteed peal. Kui need kaks kaarti välja printida, saab raudteed ühelt teisele kanda. Olen kontrollinud, Pärnu kesklinna kohal need kaardid nihkes ei ole.

Raudtee läks jah mööda Suur-Jõe tänavat ning hiljem umbes mööda Riia maantee sihti kuni jõesadamani (praegusest vanast sillast veidi mere pool). Reisijaama haru keeras sadama harult umbes Aia tänava kohal kaarega lõuna suunas ja jaam oli praeguse bussijaama kohal (Pika ja Rüütli tänavate vahele mahtus kogu see lugu). Umbes reisijaama haru ärakeeramise kohast keeras ka teine haru päris jõe äärde.

Sealset ümbrust on tohutult muutunud asjaolu, et Pärnu vanalinna põhjapoolne serv - kogu Pikk tänav - ning Riia maantee ümbrus hävis pea täies mahus sõjas ja taastati muudetud kujul.

Panin manusesse nii 1890ndate kui ka 1930ndate topokaartide fragmendid, kus raudtee kenasti peal.

[Pilt: parnu1899.jpg]
[Pilt: parnu1935.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Tänan Valdo!Päris huvitawaid asju tuleb välja.On jälle mida lastele suvel Pärnus näidata.
Vasta

Mul enam vähem teada Mulgi Ekspressi ja RO  12 saatus.Mis aga sai EW aegsetest elektrirongidest ja Tartu-Elva wahel sõitnud mootorwagunist.Kas läksiwad sõjas kaduma või mis? Ja mis sai nendest Natsi -Saksa rongidest  ,mis Pääsküla wahel sõitsid?Kindlasti on olemas kodanikke ,kes asjast rohkem teawad.Tänan.
Vasta

PETSS Kirjutas:Täna sai Pärnus oma LKW Port Arturi juures tiireldud.Kas kitsas tee kulges mööda Lao ja Suur-Jõe tänawat ja ristus lõpuks Laia tänawaga.Kui kellelgi oleks võimalus see endine kitsas tee üles märkida praegusele linnakaardile (huvitaks ka jaama plaan)ja siia üles panna oleks wäga tänulik.Piisaks ka wene aegsest variandist.
veidi suurema ala kaart kus näha ka erinevaid tööstusraudtee harusid:
http://www.pilt.ee/photo/658131/16957289/

Mõned hooned on kunagisest Pärnu jaamast veel säilinud:
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&su...48&tlink=0
Vasta

PETSS Kirjutas:Mul enam vähem teada Mulgi Ekspressi ja RO  12 saatus.Mis aga sai EW aegsetest elektrirongidest ja Tartu-Elva wahel sõitnud mootorwagunist.Kas läksiwad sõjas kaduma või mis? Ja mis sai nendest Natsi -Saksa rongidest  ,mis Pääsküla wahel sõitsid?Kindlasti on olemas kodanikke ,kes asjast rohkem teawad.Tänan.
EV aegsete rongide saatusest ei ole suurt midagi teada. Saksa metroorongid tagastati suurelt osalt Ida-Saksamaale, mõned lõigati ka siin tükkideks. Üks vagun seisis tükk aega Järve alajaamas veel hiljuti.
Vasta

heiki Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Täna sai Pärnus oma LKW Port Arturi juures tiireldud.Kas kitsas tee kulges mööda Lao ja Suur-Jõe tänawat ja ristus lõpuks Laia tänawaga.Kui kellelgi oleks võimalus see endine kitsas tee üles märkida praegusele linnakaardile (huvitaks ka jaama plaan)ja siia üles panna oleks wäga tänulik.Piisaks ka wene aegsest variandist.
veidi suurema ala kaart kus näha ka erinevaid tööstusraudtee harusid:
http://www.pilt.ee/photo/658131/16957289/

Mõned hooned on kunagisest Pärnu jaamast veel säilinud:
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&su...48&tlink=0

Teemast mööda, aga su piltide hulgas oli ka aerofoto Mustamäe haigla ümbrusest, millel ringiga märgitud kaks vana hoonet. Mis hoonetegu on tegu ja mille poolest nad märkimist väärivad?
Kas on õige see, et tegu on vanade laskemoonaladude kontori- vms hoonetega, mille juurde viis Liiva-Vääna kitsarööpmeliselt Rahumäe jaama juurest ka raudteeharu?

See mu kodukant, selle pärast huvitab.
Kas kellelgi pole mingit kaarti, millelt saaks näha laskemoonaladude raudteeharu paiknemist. Ligikaudselt ma vist tean, kus ta oli, aga tahaks arvamusele kinnitust.
Vasta

Regardman Kirjutas:
Martti Kirjutas:Kuhu kadusid kaks auruvedurit, mis seisid Baltijaamast tagapool, seal kus praegu on autoparkla ja veetorn. Ja kuhu sai too auruvedur mis oli kohe Baltijaama kõrval ja andis auru pesumajale, mis on ka ammu lammutatud. Võib olla üks nendest oli see mis seisis vedridepoos ja ka hiljem kadus sealt.

Üks auruvedur L, mis pesumajale auru andis on Haapsalu muuseumis nüüd.
Baltis/Koplis olnd auruvedur L on hetkel depoos sees.
Mis on saanud praeguseks sellest auruvedurist mis oli tol hetkel depoos sees?
Vasta

Nende veetorni juures asuvatel auruveduritel sai kas 89 või 90 aastatel FIX laul "Viimane rong" salvestatud.Mingi osa tehti ka jaamas DR-1 kabiinis.Kindlasti olete toda wideot näinud.See küll veits teemast mööda.
Vasta

Martti Kirjutas:
Regardman Kirjutas:
Martti Kirjutas:Kuhu kadusid kaks auruvedurit, mis seisid Baltijaamast tagapool, seal kus praegu on autoparkla ja veetorn. Ja kuhu sai too auruvedur mis oli kohe Baltijaama kõrval ja andis auru pesumajale, mis on ka ammu lammutatud. Võib olla üks nendest oli see mis seisis vedridepoos ja ka hiljem kadus sealt.

Üks auruvedur L, mis pesumajale auru andis on Haapsalu muuseumis nüüd.
Baltis/Koplis olnd auruvedur L on hetkel depoos sees.
Mis on saanud praeguseks sellest auruvedurist mis oli tol hetkel depoos sees?
Siiani depoos, depoo uksed kõik kinni pitseeritud.
Vasta

Mulle teadaolewalt ainuke  toimiw valvega ülesõidukoht Tallinnas on Järvel,Valdo teada olemas selline ka Kohilas.Kindlasti weel sellseid asju säilinud.Päris nostalgilised kohad.Ja paljudes jaamades on veel alles need punase mütsi ja sauaga jaamakorraldajaid?Varemalt oli kena kuulata kui vedurijuhid neid jaamakorraldajaid ja ülesõiduvalvureid väikse wedurivilega tervitasid.
Vasta

PETSS Kirjutas:Mulle teadaolewalt ainuke  toimiw valvega ülesõidukoht Tallinnas on Järvel...

Oot... kas peale Tammsaare tee pikenduse avamist 1999 Järve ülesõitu kinni äkki ei pandud? Mina ei ole igatahes sinna väikeste teede rägastikku enam küll sattunud... aga ma ei usu, et kõrvuti on viadukt ja ülesõit lahti.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

valdo Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Mulle teadaolewalt ainuke  toimiw valvega ülesõidukoht Tallinnas on Järvel...

Oot... kas peale  Tammsaare tee pikenduse avamist 1999 Järve ülesõitu kinni äkki ei pandud? Mina ei ole igatahes sinna väikeste teede rägastikku enam küll sattunud... aga ma ei usu, et kõrvuti on viadukt ja ülesõit lahti.
PETS mõtles Järvevana ülesõitu.
Minumeelest on ka kas Raplas või Lelles üks ülesõit valvega,kindel pole....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

EdR Kirjutas:Minumeelest on ka kas Raplas või Lelles üks ülesõit valvega,kindel pole....
Raplas käib taat väljas vahepeal.
Jaamakorraldajad on enamuses Edelaraudtee suuna jaamades: Tallinn-Väike, Liiva (kus miskipärast tädike väljas ei käi...), Kiisa, Kohila, Rapla, Lelle, Tootsi, Pärnu-KJ, Võhma, Türi, Viljandi. EVR suundadel käidakse ka väljas. Veel eelmine aasta töötas ka Eidapere jaam (nüüd tavaline peatuskoht, haruteed üles kistud), kus korraldaja väljas käis, samuti ka Männiku jaam (korraldaja väljas ei käinud...). 2002da aastani töötas ka Hagudi jaam, kus korraldaja oli ja väljas käis, siis aga leiti, et jaamal pole mõtet ja teed kisti üles.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne