Uunikumid raudteelt.
#21

Martti Kirjutas:Üks rumal küsimus: mis asi on blindaaz? Keegi võiks kiirelt seletada ära mida see endast kujutas/ kujutab. Aga mis asi on Tallinn-Paldiski mnt vasakul pool teed Tallinna poolt tulles selle autoromula juures ja see on küll ääreni vett täis.

Lisaks Martti nähtud roodublindaazile on samal pool teed minule teadaolevalt veel vähemalt 3 lõpetamata blindaazi (vett täis auku ehk katlavaani. Vett täis seepärast et kuivendustunnelid kas kinni varisenud või lõpetamata). Romula pool teed asub maarinde suurim blindaaz, see millele vihjab Korgits. See on positsioon nr.4 ehk \"G\". Ruumid paiknevad kahel tasapinnal maa all, alumiselt tasapinnalt viis hiljuti kaldkäik ka maaalusesse ühendustunnelisse aga see kaldkäik lasti 1990.aastate alguses õhku et inimesed seal ei kolaks. Väidetavalt olevat sealt mingi laip leitud kuid see võib olla ka kuulujutt. Ühendustunnelisse endasse pääseb lähedaselt heinamaalt. Sissepääsu on püütud kinni müürida kuid on jälle lahti lõhutud. Ühendustunneli (kuivendustunneli) üks ots lõpeb umbes Paldiski mnt all, sealt edasi ei ole ehitatud. Tunneli teine ots on algselt avanenud klindi serva kuid on kahjuks mitmest kohast sisse varisenud või õhitud.
Vasta
#22

Teadagi, et inimesed neis ei kolaks ja oma konte ei murraks. Ja kurikaelad laipu ei peidaks. Selles pole midagi salapärast. :-(

Erandina meenub Humala positsiooni üks kolmest blindaazist mis asub endise nõukogude sõjaväeosa territooriumil. Seal on hilisem nõukogude poolmaaalune jõujaamahoone ehitatud tsaariaegse blindaazi katusele selliselt, et vanast blindaazist on moodustunud selle kompleksi alumine tasapind milles oleva dushiruumi põrandasse raiutud avast pääseb maaalusesse ühendustunnelisse. Praegu on seal territooriumil päästeameti lõhkamisplats ja seal jalutada ei ole soovitav. Humala ülejäänud kahes blindaazis olen samuti käinud kuid ühendustunnelites ei pääse kahjuks kuigi kaugele - pääseb alati kuni esimese vertikaalse õhutussurfini mis on prahti ja pinnast täis kallatud. Ilmselt selleks et põldudel ohtlikke auke ei oleks ja keegi sisse ei kukuks.

Endine N.Armee Pääsküla juhtimiskeskus (koerte varjupaiga juures) jääb osaliselt positsiooni nr.6 alale (maarinde 2. kaitsesektor). Seal on mitu roodublindaazi koos küllalti pikkade ühendustunnelitega. Ühte blindaazi ei jõutud valmis ehitada, tsaaririigi papp sai ennem otsa, lisaks revolutsioonilised meeleolud jne.

Korgitsale palve: kui arvad teadvat kusagil midagi salapärast, vii kohale ja näita. Teenid minu lugupidamise.


korgits Kirjutas:kohe kindlasti mitte...selle pärast lõhati ja ehitati kinni neid käike 1960 kuni 1991 ....kuskil seal vahemikus !



heiki Kirjutas:2.maailmasõja ajal ei kasutatud päris kindlasti enam ühtegi merekindluse tunnelit, välja arvatud võib-olla Astangu miinilaod. Väidetav varingu alla mattumine sai toimuda 1.maailmasõja päevil.
Vasta
#23

pääskylas on minu mäletamise järgi neli blindaazi pluss yks maa-alune ehitis kust saab ka ligi käikudele.
Vasta
#24

Kas poleks parem teha uus teema \"Maa-alune Eesti\", see siiski rohkem raudtee uunikumidest.
Vasta
#25

Martti Kirjutas:Kas poleks parem teha uus teema \"Maa-alune Eesti\", see siiski rohkem raudtee uunikumidest.

OK, teema kaldus kõrvale.
Lisan stiilinäite eelmisel suvel Tudulinnast leitud vagunist mis esmapilgul tundus eemalt vaadates kuurina kuid lähemal uurimisel osutus sõjaaegseks saksa päritolu laiarööpmeliseks vaguniks. Hoidke silmad lahti ja pildistage kõike mis võib raudteeuunikume meenutada.
Vasta
#26

EdR Kirjutas:Ma leidsin Valgas hiljuti ühe laiarööpmelise reisivaguni vraki metsa seest. Võtsin asja pilti. Siin Regardmani antud saidil seda vagunit sees pole.

Valgas, endisel auruvedurite seisuplatsil oli veel 1997. aastal üks tsaariaegne kitsaste akendega reisivagun; ühes otsas küljes veel vana vintsidur. Siis vedeles samas veel ka SU (auruvedur); mis hiljem viidi kesklinna monumendiks.

Vaguni saatus on teadmata, umbes samasugune sõidab marmortahvlite filmis sanitaarvagunina (viimane võib küll olla pärit Haapsalust, kuhu neid sai ka toodud Ülemistelt ja Tapalt).

Ahjaa, Valga vintsiduriga isendist peaks miski pildid kahh olema mul kui ma üles leian.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#27

Muide, Viljandi raudteejaama vastas olev väike kollane aiamajake, mis praegu väga vagunit ei meenuta, oli minu mäletamist mööda kunagi täitsa tavaline kitsarööpmelise puitvagun.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#28

Keila mnt. ääres Tutermaal on samuti üks vanemat sorti kaubavagun, mis kasutusel kuurina. Sellel alal prof pole aga paistab, et on kitsarööpmelise oma. Pilti kahjuks pole.
Vasta
#29

Valdo tsaariaegne reisivagun...

Peaks olema ikkagi seesama, mis marmortahvlites sôitis. Sest minu teada pole haapsalu vagunid ringi liikunud ja on sitas seisukorras.
Aga Valga vagun oli lôpuni soojakuna kasutusel, aknad ees ja puha. See peab ikka sama vagun olema, mis filmis sanitaarvaguniks tehti.
Vasta
#30

Kes teab, mis on saanud keset Aserit veel 2 aastat tagasi vedelenud 2teljelisest laiarööpmelisest kaubavagunist? Tee oli ammu üles kistud, vana vagun aga ikka seal (vaguni all rööpad muidugi alles). Minu hinnagul tsaariaegne.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#31

TAR Kirjutas:Keila mnt. ääres Tutermaal on samuti üks vanemat sorti kaubavagun, mis kasutusel kuurina. Sellel alal prof pole aga paistab, et on kitsarööpmelise oma. Pilti kahjuks pole.

See isend hakkas mulle juba 8 aastat tagasi silma, kui ta veel rohkem vaguni moodi oli. Minu hinnangul 10-tonnine eesti- või tsaariaegne isend. Muidugi ümber ehitet.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#32

Kuna täna oli kooli asja siis käisin ja tegin mõned pildid ära nendest elektrirongidest, kvaliteet pole muidugi väga hea( ilm oli halb).
Vasta
#33

ER1 2306 ja 2308
Vasta
#34

Martti Kirjutas:Kuna täna oli kooli asja siis käisin ja tegin mõned pildid ära nendest elektrirongidest, kvaliteet pole muidugi väga hea( ilm oli halb).
Käi Riisiperes ka ära,seal on sammuti 2 ER1-e vagunit 2304 ja 3301. Ise \"tagusin\" neist(ja ka Pääsküla depoos seisvatest) hulga pilte valmis! Kui nad veel Riisiperes vaid alles on,pidid needki juba kuu aega tagasi Ülemistele EMEX-i minema!
Vasta
#35

valdo Kirjutas:Kes teab, mis on saanud keset Aserit veel 2 aastat tagasi vedelenud 2teljelisest laiarööpmelisest kaubavagunist? Tee oli ammu üles kistud, vana vagun aga ikka seal (vaguni all rööpad muidugi alles). Minu hinnagul tsaariaegne.

Mina tean - 2 nädalat tagasi oli veel alles. See on 1950.aastate platvormvagun mis on kohandatud veduri ees lükatavaks lumesahaks. Vaata siit eelviimast pilti:
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=19&sub=174&tlink=0
Vasta
#36

valdo Kirjutas:
TAR Kirjutas:Keila mnt. ääres Tutermaal on samuti üks vanemat sorti kaubavagun, mis kasutusel kuurina. Sellel alal prof pole aga paistab, et on kitsarööpmelise oma. Pilti kahjuks pole.

See isend hakkas mulle juba 8 aastat tagasi silma, kui ta veel rohkem vaguni moodi oli. Minu hinnangul 10-tonnine eesti- või tsaariaegne isend. Muidugi ümber ehitet.

Sõitsin eile Tutermaalt läbi kuid ei märganud seda vagunit. Kus see seal asub?
Vasta
#37

Tartus kaeveti uue Kaubamaja ehitusel maa seest välja needitud tsistern, arvan et on pärit raudteelt. Pikkus umb. 6m ning läbimõõt ~1,5-1,7 m. Tsisterni küljes on kõrgendusega täitmis ava läbimõõduga umbes 40-50 cm ning kõrgus teist sama palju.
NL ajal kuni 80-ndate alguseni asus selles kohas, (Riia-Turu ristmiku kõrval) bensiini tankla ning sellest ajast pärit mahuteid kaevati kah välja. Ei oska arvata mis eesmärgiga see vana tsistern kasutusel oli.
Kellel huvi sõitke mööda ning tehke mälestuseks piltki, enne kui Emexisse viiakse.
Vasta
#38

Riia-Turu-Narva ristmiku ääres oli minu teada enne sôda Shelli tankla, mis toimis ka pikalt peale sôda. Kadus vist siis, kui linnaliinide bussijaam ehitati.
Kui bussijaam likvideeriti ja sinna toidutorn jm asutused asutati, kultiveeriti ka platsi ja maa seest kisti välja mingid suured needitud tündrid. Ikka nii 3meetrit jämedad ja 6-7m pikad.
Vasta
#39

Nonii.... Elektrirongivagunid ER1B-2304 ja 3301 originaalidena ER1-49-09 ja 122-02,mis seisid veidi aja eest Riisiperes,on nüüdseks ajalugu... Oli neid täna keskpäeval nähtud Tallinna EMEX-is. Kuradima kahju,hilja sain sellest teada ja ei jõudnud enam EMEX-i neile viimast pilku peale viskama ning pildistama minna...
Aga,kui keegi veel kunagi näeb EMEX-i laoplatsil tumesiniseid elektrirongide ER1-e vaguneid,siis võiks sellest kasvõi siiasamasse foorumisse,või Mulgiraudtee rongisimulatsiooni foorumisse, kohe ette kanda täpsed vaguninumbrid ja lammutamise kuupäevad.
Vasta
#40

Maalehte lugedes jäi silma raudtee lühiajalugu:
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne