[Martti]

http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artik...tikkel=325

[Martti]

Kiviõlis sõitis selline vedur.

[Edel]

Kiviõlis sõitis selline vedur.

TGM4A-1275 on selle pildil oleva veduri täpne mark ja modifitseering. Vedurilehe http://www.zone.ee/vedurileht/TGM3-4.html andmetel peaks see vedur kuuluma Eesti Energia AS Iru elektrijaamale. Neid ikka liigub vahest,ka Edelaraudteel Tallinn-Väikses on üks selline(TGM4-1904).

[valdo]

Üks vanaaegse reisivaguni (kindlalt enne 2. Ilmasõda) vrakk ehk vähemalt kere vedeleb Viimsis, arvatavasti soojakuna.

Isend arvatavasti laiarööpmeline, kuigi ei anna ka pead, et võib olla ka kitsarööpmeline (nägin täna pooljuhuslikult vilksamisi).

Soovijatele täpsed koordinaadid U2U.

[PETSS]

Tapal asub üks kitsarööpalise reisivagun.Too paistab ära ülesõidu juurest.Ise pole lähemalt näinud.

[Soobel]

Sai Tapal ära käidud. Ainsad reisivagunid, mis ülesõidule paistsid, olid kraanarongi meeskonnavagunid (laiarööpmelised).

[valdo]

Sai Tapal ära käidud. Ainsad reisivagunid, mis ülesõidule paistsid, olid kraanarongi meeskonnavagunid (laiarööpmelised).

Minu mäletamist mööda vedeles Tapa ülesõidu läheduses (veidi Tartu poole) 1980te keskpaigas miskeid vanu laiaröömpelisi puitkerega reisivaguneid. 1990te keskpaigas neid seal enam ei olnud (hiljem ei ole Tapa-Tartu liini ka rongiga enam sõitnud).

Minuteada olid Tapal viimased tõelise uunikumid tuletõrjertongi vagunid (sh puitkerega reisivagunid), mis toodi 1990te lõpul Haapsalu muuseumi. Ühel oli keegi \"tarkpea\" vaguniraami all olnud tõmmitsad läbi saaginud, mistõttu vagun oli keskelt looka vajunud. Mina uudistasin seda veeremit pikemalt 1999 Haapsalus.

Muide - kas Haapsallu viivad rööpad on ikka alles? Kusagilt kuulsin, et tahetakse üles kiskuda Kui nii, siis see on patuasi... nt Lätis on senini alles
juba pikka aega kasutamata Puikule-Ergli-Dikli kitsarööpmeline trass Volmari lähedal. (käisin Erglis üsna äsja).

[mrali]

Haapsalu raudtee on kuni Ristini juba üles kistud.Tee ääres peaks veel relsi-ja liiprihunnikuid leiduma,kuid tee pidi neil kas EMEX-isse või muidu ümbertöötlemisele minema.

Sai Tapal ära käidud. Ainsad reisivagunid, mis ülesõidule paistsid, olid kraanarongi meeskonnavagunid (laiarööpmelised).

Minu mäletamist mööda vedeles Tapa ülesõidu läheduses (veidi Tartu poole) 1980te keskpaigas miskeid vanu laiaröömpelisi puitkerega reisivaguneid. 1990te keskpaigas neid seal enam ei olnud (hiljem ei ole Tapa-Tartu liini ka rongiga enam sõitnud).

Minuteada olid Tapal viimased tõelise uunikumid tuletõrjertongi vagunid (sh puitkerega reisivagunid), mis toodi 1990te lõpul Haapsalu muuseumi. Ühel oli keegi \"tarkpea\" vaguniraami all olnud tõmmitsad läbi saaginud, mistõttu vagun oli keskelt looka vajunud. Mina uudistasin seda veeremit pikemalt 1999 Haapsalus.

Muide - kas Haapsallu viivad rööpad on ikka alles? Kusagilt kuulsin, et tahetakse üles kiskuda Kui nii, siis see on patuasi... nt Lätis on senini alles
juba pikka aega kasutamata Puikule-Ergli-Dikli kitsarööpmeline trass Volmari lähedal. (käisin Erglis üsna äsja).

[Regardman]

http://www.pilt.ee/view/120383/

Seda ER1-2307/08 ei ole enam.

R.I.P

[valdo]

Haapsalu raudtee on kuni Ristini juba üles kistud.Tee ääres peaks veel relsi-ja liiprihunnikuid leiduma,kuid tee pidi neil kas EMEX-isse või muidu ümbertöötlemisele minema.

Ma ei ole tavaliselt vanduja tüüp, aga nüüd tahaks ühe kangema $£€$€@% sõna küll sekka öelda. Kas siis kirevase ja €@%¤ pihta ei saanud seda teed kellelegi sellisele müüa, kes oleks nõus olnud vähemalt tee enda hädapäraselt säilitama? Kuidas ette kujutada raudteemuuseumit, mille teedevõrgul puudub ühendus üleüldise raudteevõrguga? Kui nt leitakse kusagilt Kapa-Kohilast haruldane vagun/vedur ja see on vaja Haapsallu toimetada? Kitsa omi viib veel autotranspordiga, laia omadel kahtlen selles ülisügavalt...

Vrd nt Helsinki-Porvoo raudteelõik, mida keegi ei kavatsegi üles kiskuda ja mis toimib muuseumiteena. Ning Humppila-Jokioise kitsarööpmelisel lõigul teed mitte ainult ei säilitatud, vaid ehitati Humppila-Minkiö vahel muuseumi ajal lausa uuesti! Ma kahtlen sügavalt, kas keegi Haapsalu teed hakkab uuesti ehitama...

Omaaegsed Haapsalu raudtee (Kegelbahn) ehitamise initsiaatorid linnapea Georg von Krusenstjerna ning rüütelkonna peamees Eduard von Dellingshausen keeravad sellise uudise peale hauas teist külge - nad käisid raudtee ehituskava tollal tsaari enda juures ju läbi surumas.

[Landy]

Valdo-võta rahulikumalt!

Oled sa praeguse raudteeomaniku plaanidet kuulnud/lugenud? Ilmselt mitte. Praegusel kujul ei olnud enam võimlik raudteed säilitda ogu infrastruktuuri täieleiku amortiseerumise tõttu. Eeti tingimustes oleks sisvad relsid lihtsalt ära varsstatud (nagu juhtus Haapsalu-Rohuküla trassil). Omanikel on plaan tulevikus (eurorahade toel) teetamm ennistada ja sinna ka kunagi uuesti rudtee peale ehitada. Pregu tahetakse teha sinna jagratta tee, et asi võssa ei kasvaks.

[Aspelund]

Landy...see, millest sa räägid, on ametlik versioon. Reaalne elu on ikkagi see, et kui Haapsallu just rapsist diiselkütuse tegemise tehast ei teha (loe: ei ehitada suure transporidvajadusega ettevõtetet/sadamat), jääb meile raudteest mälestuseks ainult tamm.

Asp

[valdo]

Asi on ikkagi kuidagi kahtlane. Seismajäänud (st harva kasutataval) raudteel amortiseeruvad eelkõige puitliiprid. Rööpaga ei juhtu ka 50-100 aastaga midagi märkimisväärset halba. Kui raudteed ei olnud plaanis enam kasutada, kuid oli plaanis tulevikus taastada, oleks võinud ta niisama jätta, et kunagi asi uute liiprite alusele uuesti üles laduda.

Kui asi täitsa maha lammutada, st liiprid nt ära põletada ja rööpad EMEXisse viia, siis on hiljem taastamine palju kallim. Ma olen surmkindel, et uued (ka kasutatud) rööpad maksavad palju rohkem kui praeguste eest saadav vanarauaraua EMEXist.

[mrali]

No omaniku väitel ei talunud need relsid (25m/kaal 1,5 tonni relsi kohta) enam kiiret liiklust,samas paljud liiprid samuti kehvad.Ei tea 100%,kas kistakse kogu ulatuses (Riisipereni) üles,vahepeal oli jutt,et Turba lõik jääb miski sinna rajatava liipriimmutustehase tõttu alles.
Paraku jah,eurorahade suhtes on minulgi sügav kahtlus,kuigi-iva ju raudteel oleks.Niigi käiakse Haapsalust ja sealt ümbrusest hulgemini pealinnas tööl ning ntx esmaspäeva hommikul on Tallinna maantee üpriski koormatud...
Haapsalu ja Uuemõisa vahele on rattatee tammile juba tehtud,idee on seda pikendada ka edasi,viimase Lääne Elu andmeil nimega \"Läänemaa tervisetee\".Teisest otsast tahetakse Rohuküla tammijupp kah käibele võtta rattatee jaoks.
Ning,raudteemuuseum ilma raudteeta on siiski jura.Lavassaare on minu meelest igati korralik asi (k.a.rongisõidud),samas Haapsalus pole isegi miskeid infosilte jaama taga seisvate vedurite kohta...
Eks vaatame,mida see uus liit tooma hakkab...

Asi on ikkagi kuidagi kahtlane. Seismajäänud (st harva kasutataval) raudteel amortiseeruvad eelkõige puitliiprid. Rööpaga ei juhtu ka 50-100 aastaga midagi märkimisväärset halba. Kui raudteed ei olnud plaanis enam kasutada, kuid oli plaanis tulevikus taastada, oleks võinud ta niisama jätta, et kunagi asi uute liiprite alusele uuesti üles laduda.

Kui asi täitsa maha lammutada, st liiprid nt ära põletada ja rööpad EMEXisse viia, siis on hiljem taastamine palju kallim. Ma olen surmkindel, et uued (ka kasutatud) rööpad maksavad palju rohkem kui praeguste eest saadav vanarauaraua EMEXist.

[Edel]

No omaniku väitel ei talunud need relsid (25m/kaal 1,5 tonni relsi kohta) enam kiiret liiklust,samas paljud liiprid samuti kehvad.Ei tea 100%,kas kistakse kogu ulatuses (Riisipereni) üles,vahepeal oli jutt,et Turba lõik jääb miski sinna rajatava liipriimmutustehase tõttu alles.

Olen ise peaaegu 100% kindel,et Tallinna poolt tulles,Riisiperes elektrirongi kontaktvõrgu lõpust ca. 300m km-tel 52,4 saab olema jäädav raudtee lõpp...
No niipalju kui mina nüüd suvel nägin,oli Haapsalust kuni Riisipereni välja oli üks ja sama pilt: roostetavad rööpad. Kusjuures ka Riisipere-Turba vahel täpselt sama,nagu mujalgi. See näitab,et seal pole sammuti sõidetud sellest ajast,kui Haapsalu Raudtee \"Robert\" minema viidi(kusagil Juuli alul). Ei usu mina ka seda,et Turba tuleb liipriimmutustehas. Kui juba praegu Riisipere-Turba vahel mingit liiklust pole,võib järeldada,et kistakse üles kuni lõpuni...

[PETSS]

72 aastal kui lõhuti Tammsalu-Paide-Türi kitsas tee, lubati ka suure suuga ,et Paidesse tuleb laiarööpmeline raudtee.Mis asjast sai teame kõik.Minu arust on see Haapsalu raudtee lõpp.Tõsiselt kahju.

[mrali]

Sama olevat lubatud teha ka Rapla-Virtsu trassiga.
Aga täna õhtupoolikul väikest rattaringi tehes jäi paaris kohas raudteetammi ääres (Taebla kandis) veel ikka nii liipreid kui ka relsse hunnikutes silma.
Ja Haapsalu trassi üleskiskumisega seoses tuleb meelde veel,et Ridala poolt otsast oli tahetud suurt koormat (ca 6 tonni kaalus) rööbaste ühendusplaate ära varastada.Asi tuli tänu sellel välja,et viimasel korral olid tüübid maasturiga kinni jäänud ja miskilt külamehelt öösel abi palunud...

72 aastal kui lõhuti Tammsalu-Paide-Türi kitsas tee, lubati ka suure suuga ,et Paidesse tuleb laiarööpmeline raudtee.Mis asjast sai teame kõik.Minu arust on see Haapsalu raudtee lõpp.Tõsiselt kahju.

[stretch]

Mõni aeg tagasi oli \"Pealtnägijas\" ka juttu Haapsalu raudteest ja sellest kui halvas seisus ta ikka on jne. Siis aga ei räägitud minuarust küll midagi sellest, et tahetakse üles võtta. Igatahes kahju.

[valdo]

Sic transit gloria mundi...

[Soobel]

Nende relsside ülesvõtmine on mõneti õigustatud, sest:
1.Nende aluslappidele sobiva laiusega relsse tänapäeval ei toodeta (toodetakse vaid kraanarelsse, mis on sitast terasest ega kõlba raudteesse)
2. Need relsid on seal olnud viimasest sõjast saati (muist isegi ennesõjaaegsest perioodist) ja aja jooksul I-taladeks rullitud ja mikrporagusid täis. Parimal juhul oleks nad kõlvanud kitsarööpmelisele raudteele, kus kiirused väiksed ja rongid kerged, ent vene betoonliiprite tüüblid on nende relsside jaoks jällegi liiga kitsad. Näiteks Lavassaares ei hakka keegi enam muuseumiteed puuliipritele panema, sest kitsa sulgemisest on Edelaraudtee teede äärde jäänud tuhandeid kitsa betoonliipreid, mis kõik on muuseumile lubatud ja muist Lavassaarde veetud ja teesse pandud. Lihtsam on kaevandustest õigeid kitsa relsse hankida, kui puuliipritega jamada.
Haapsalu relssidega võrreldavas seisukorras relsid on Lelle, Viljandi ja Pärnu jaamade vahel (siiski veidi uuemad ja toekamad). Liiprid on enamuses uued ja tee ideaalselt loodis, ent relsijätkud on nii ära taotud, et hambad kukuvad suust. Seepärast ei saagi seal teel üle 60-80km/h sõita, muidu hakkab rongi veermikku lõhkuma ja peksab need relsid puhta sodiks.