[PETSS]

Mul siis wananenud teave.Kui asi senini toimib siis järgmine näddaliwahhetus peaks lastega minema.Oleks tänulik kui mingi numbri teada saaks.

[hqs]

6446686 peaks olema Linnamuuseumi üldnumber... ja esmaspäeval ei ole mõtet helistada

Edit: nagu ma aru saan, et kui sa just võõrkeelset ekskursiooni ei soovi, siis ei ole gruppi vaja moodustada http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&id=258

[Martti]

Järgmine jäädvustatud objekt asub Laagna tee alguses Pae tänava poolses küljes.
Tundub et varjendi ehitus on lõpenud järksu, miks muidu on ühes ruumis veel saalungi lauad laes ja toed all, kuigi need on juba põlema pandud. Laagna tee poolse sissepääsu ehitamine on ka lõppenud poole betooni valamise pealt, sarrused=armatuur(vene keelsest sõnast "armatura") paistavad välja, neid on siiki palju vähemaks jäänud kui Diggersi lehel olevatel piltidel.
Põhimõtteliselt on tegemist ühe 250 meetrit pika käiguga Lasnamäe alla, siis läheb trepp üles ja lõpeb kanalisatsioonikaevus, algselt on trepp viinud maapinnale. Sirges tunnelis on mõned üksikud ruumid, sissepääsu juures ruumid paremal pool ja edasi minnas ainult vasakul pool. Ühes ruumis olid kaks vana akut(selliseid emex ei taha).
Kohast kus trepp hakkab maapinna poole minema jääb vasakule ventilatsiooni ruum, mis on suhteliselt hästi säilinud, ainult elektrimootrid ja -juhtmed on puudu. Seina peal oli sarnane elektri lüliti nagu Pirita-Kosel asuvas punkris.
Säilinud on ka kaks kanalisatsiooniluuki, millel kiri "TALLINN". Ventilatsiooni ruumist saab edasi liikuda ühte koridori, kus on rasked metallist ja tihenditega uksed, käik läheb sealt veel kaugemale, aga on jäänud lõpetamata, alles on jäänud ehitamise ajal toeks olnud palgid või on olnud need kunagi tellingud. Taskulamp igatahes lõpu sellel tunnelil ei näidanud.
Oskab keegi öelda mis otstarbel see varjened rajatud on? Diggers-i leht väidab seda olevat pommivarjend, kes sinna pommitamise korral varjuma pidi?

Militaarfoorumis selgitati välja et tegemist peaks olema Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaoga, mille ehitamine katkestati.
Nõukogude ajal modifitseeritud laskemoonaladu pidi täitma tsiviilkaitsevarjendi rolli.

[Martti]

Eelmisel ja üleeelmisel nädalal käisime Astangu laskemoona ladudes. Kokku on piirkonnas 6 maa alust laskemoonaladu, millest kaks on valmis, üks on paekividega vooderdatud, kaks on jõutud valmis kaevata ja viimane on jäänud lõpetamata(tunnel ei moodusta U-kuju). Ühes olid säilinud veel tellingud ja raudteed umbes 70 meetri ulatuses, sellele on ehitamise ajal peale pandud tellingud ja hiljem on laest kukkunud mitusada tonni paekive, seetõttu pole metallikogujad neid õnneks kätte saanud. Praegugi ulatuvad rööpad otsad tunnelist välja aga on suhteliselt kõveraks paindunud.
Läbi käisime 5 laskemoona ladu, ühes jäi käimata sest seal oli vesi sees ja kummikuid polnud kaasas.
Umbes 4 aastat tagasi oli kahes valmis ehitatud laos veel rööpad alles, puudu oli ainult vagonetide pööramissüsteem, praeguseks on juba kõik rööpad betooni seest välja raiutud, ainult liiprid on alles jäänud.
Maa alustes ladudes oli niiskus nii suur et fotokas lõpuks pilti ette ei võtnudki, selle pärast oli vaja käia kaks korda.
Veel on piirkonnas lugematu arv Nõukogude ajal ehitatud laskemoonaladusid, milles nüüd on ladustatud suurel hulgal prahti, eriti populaarsed olid vanad aknad ja arvutidetailid mida leidus igal pool. Vene ajal ehitatud laod on suhteliselt halvas korras ja nii mõnelgi on juba seinad ümber kukkunud ja varinguohtlikud.

Lisan ühe pildi, millel on paekividega vooderdatud, aga lõpetamata jäänud lasekmoonaladu.
   

[Martti]

Sel nädalal käisime Kakumäel, viimase 3 korraga on seal nüüd lõpuks kõik objektid pildile jäädvustatud. Kokku on piirkonnas säilinud kolm punkrit ja üks helgiheitja varjend. Esialgu oli seal 6 punkrit, praegu võib kolme punkri tükke leida umbes 100 meetri raadiusest. Ühel punkril on säilinud kahurialus, õhkulastud punkrite juures võib näha ainult aluse räbalaid.
Osaliselt on meri juba ära uhtunud tee, mida mööda sai helgiheitja varjendini, umbes 10 aasta jooksul lahkuvad panga pealt ka Nõukogude ajal ehitatud rajatised.

Hea on muidugi see, et paar aastat tagasi oli punkrite ümbrus rohke prahtiga kaetud, praegu on ala enamvähem koristatud, kuigi mõned tolgused on ikka enda rämpsu sinna tassinud.
   

[Martti]

Kuu keskel käisime üle mitme aasta ka Paljassaarel ära, õnneks on nüüd poolsaarele autodega sõitmine keelatud, teed on suletud tõkkepuuga ja Katariina kai juures olevas parklas on valvur. Katariina kai on selle mõne aastaga muutunud varinguohtlikuks.
Tänu poolsaare sulgemisele on prügi jäänud palju vähemaks, kui paar aastat tagasi olid teeääred paksult prügi täis, siis praegu hakkab seda silma mõnes üksikus kohas põõsa alla või teest eemal(jälle vanad aknaraamid).
Väike-Paljassaare poolsaarel on väike "katakomb", millele ei oska kuidagi eesmärki leida, asub kohe tee kõrval, kujutab endast paekivist võlvidega peaaegu ringikujulist käiku, sissepääse on palju aga kõigist ei saa enam sisse.

Suur-Paljassaare tipus paiknevad viis punkrit, neli neist on identsed ja sarnanevad Kakumäe poolsaare tipus olevaga. Viies on aga juhtimispunker, kõige suurem ja katus on hoopis teistsugune.
Peeter-Suure Merekindluse punkrite läheduses on veel neli laskemoonaladu(tõenäoliselt), ehitusel sarnanevad Nõukogude ajal Astangule ehitatudega, ainult materjal tundub olevat eelmise sajandi algusest.

"Väike katakomb":
   

Üks neljast punkrist:
   

[Martti]

Selline uudis Postimehes: Jaapanlase tuumavarjend läheb maksuvõlgade katteks müüki.

[Martti]

Möödunud kuu lõpus käisin Teletorni lähistel asuva arvatava punkri juures, uks oli suletud poldiga ja esimesel päeval sinna sisse ei saanudki. Teisel päeval võtsin kaasa kõige suurema padrunvõtme mis kodus ja natuke nokitsemist ning uks avaneski.
Tuli välja et tegemist on kunagi olnud mingisuguse väikse pumbajaamaga, sees olid torud, manomeeter, ventiilid jms. Vee pumpamiseks oli kaks elektrimootoriga pumpa, millel on vist voolu andnud diisel/bensiinigeneraator, elektrimootorid ja generaator on loomulikult juba kadunud, aga ülejäänu on hästi säilinud.
Pärast objekti jäädvustamist sulgesin ukse ja keerasin selle küljes olnud poldi nii kõvasti kinni, et juhuslikult sinna sattunud kodanikud sisse ei roniks. Koht on oma eraldatuse tõttu suhteliselt raskesti leitav.
Tegelikult on ka võimalus et eksin ehitise otstarbe suhtes.
   

[vootele]

Eelmisel ja üleeelmisel nädalal käisime Astangu laskemoona ladudes. Kokku on piirkonnas 6 maa alust laskemoonaladu, millest kaks on valmis, üks on paekividega vooderdatud, kaks on jõutud valmis kaevata ja viimane on jäänud lõpetamata(tunnel ei moodusta U-kuju).

Nendest ladudest on juttu ka raamatus "Merekindlused Eestis", tegu on Peetri merekinduse kesklaoga, kuhu pidi siis tulema kõik laskemoon, miinid jne. 36 U-kujulisest käigust jõuti valmis vaid 6. Kunagi oli põrandal ka vagonetitee, millega kraami siis transporditi.

[valdo]

Kuu keskel käisime üle mitme aasta ka Paljassaarel ära... [...]

Väike-Paljassaare poolsaarel on väike "katakomb", millele ei oska kuidagi eesmärki leida, asub kohe tee kõrval, kujutab endast paekivist võlvidega peaaegu ringikujulist käiku, sissepääse on palju aga kõigist ei saa enam sisse.

Nn "Valge torni" varemed, st selle esimene korrus. Tegu oli 19. sajandi algul püstitatud kolmekorruselise suurtükipatareiga (suurtükitorniga). Täpsemat teavet leiab miskisest Heino Gustavsoni merekindluste raamatust.

Olen kunagi (enam kui 10 aastat tagasi) ise seal Heinoga koos käinud.

[Martti]

Täpsemat teavet leiab miskisest Heino Gustavsoni merekindluste raamatust.

Olen kunagi (enam kui 10 aastat tagasi) ise seal Heinoga koos käinud.

Selle raamatu hankimine ongi praegu käsil, tegelikult kaks raamatut, aga üks on väga defitsiit.
Merekindlused Eestis 1913-1940
Tallinna vanemad merekindlused

[vootele]

Merekindlused Eestis on mul praegu olemas (raamatukogust võetud), tahaks seda sisse scannida.
Näiteks Vääna-Posti suure blindaazhi siseskeem on sees jpm. huvitavat.
Minu üheks unistuseks oleks kunagi luua Peeter suure merekindluse koduleht, detailse info ja piltidega.

[valdo]

Selle raamatu hankimine ongi praegu käsil, tegelikult kaks raamatut, aga üks on väga defitsiit.
Merekindlused Eestis 1913-1940
Tallinna vanemad merekindlused

Minumeelest oli Heino ühe kirjutanud ja teine oli valmimisel, kui me seal koos käisime, kui ma õigesti mäletan...

[Martti]

Pirita tee ääres asub ka mingi väike varjend, ühel müüril oli kirjas tõenäoline ehitusaeg 58-59г(год=aasta). Ruum ise oli väike, umbes 6m², seina küljes oli veel säilinud voolumõõtja alus koos kaitsekorkide alusega, sama seina ääres oli veel metallkonstruktsioon, mille otstarvet tuvastada ei suutnud.
   

[Martti]

Tuukri ja Petrooleumi tänava nurgal asub üks maa-alune ehitis. Selles on kolm ruumi, üks suhteliselt suur ja kaks väiksemat. Suure ruumi seinas on kaks kaks toruauku, aga kuskil ühetgi toru enam näha ei ole. Nende aukude põhjal võib arvata, et tegu on keskkütte süsteemi pumbajaamaga vms. On kellegil muid ideid?
       

[PETSS]

Pirita tee ääres asub ka mingi väike varjend, ühel müüril oli kirjas tõenäoline ehitusaeg 58-59г(год=aasta). Ruum ise oli väike, umbes 6m², seina küljes oli veel säilinud voolumõõtja alus koos kaitsekorkide alusega, sama seina ääres oli veel metallkonstruktsioon, mille otstarvet tuvastada ei suutnud.

Saksa ajal oli kloostri kõrval ,praeguse autoparkla lähedal saklaste autoremondi koht.Ja seal kõrval ka warjend.Ega need pildid seal pole tehtud.

[Martti]

Pirita tee ääres asub ka mingi väike varjend, ühel müüril oli kirjas tõenäoline ehitusaeg 58-59г(год=aasta). Ruum ise oli väike, umbes 6m², seina küljes oli veel säilinud voolumõõtja alus koos kaitsekorkide alusega, sama seina ääres oli veel metallkonstruktsioon, mille otstarvet tuvastada ei suutnud.

Saksa ajal oli kloostri kõrval ,praeguse autoparkla lähedal saklaste autoremondi koht.Ja seal kõrval ka warjend.Ega need pildid seal pole tehtud.

Pildid on tehtud Eesti Näituste lähedal. Tee läheb mäest üles Näituste hoovi, varjend asub sellest kohast umbes 50 meetrit Pirita poole.
Aasta arv ja ehituskvaliteet/materjalid(tellised) ei lähe ka kokku II maailmasõjaga.

[Martti]

Üks väike varjend asub Pirita kosel, välisel vaatlusel võib arvata et sellel on elekter veel sees, juhe on igatahes olemas. Varjendil on kaks sissepääsu, sisse saab küll ainult ühest ja sedagi roomates. Teine sissepääs suletud prügiga, väljast paistab kõik ilus ja puhas, aga rämps on lihtsalt mullaga kaetud. Varjendi sees on seintel veel lülitid alles, lambid on küll lõhutud ja sissetulev elektrijuhe lõppeb peaaegu kohe kui on sisse jõudnud. Mõningaid mööblidetaile ja puitkaste on samuti säilinud.
Vähemalt on hea et sinna eriti sisse ei ronita, seetõttu pole seda ka põlema veel pandud.
   

[Martti]

Septembri alguses käisin Miidurannas asuvat positsiooni jäädvustamas, varem on seal olnud kolm või isegi neli punkrit, üks tundub olevat lammutatud või jäänud tee alla. Alles on palju betoonitükke, sest kõik punkrid on õhku lastud. Ühe relva alusel oli veel suhteliselt palju metalli küljes võrreldes sellega mis mujal on. Punkri jäänustesse sisenemine oli isegi võimalik, purustatud punker on jäänud enamvähem sama koha peale kus algselt asetsenud.(Näiteks Kakumäel oli suuri betoonitükke 100m raadiuses ja kahe punkri asemel oli tühi auk). Eriti hästi oli kokku jäänud juhtimispunker, sellest ka pilt:
   

[Martti]

Käisime nädala keskel Kivimäel asuva tagalapateri kaitsepositsiooni kahurialusega tutvumas, asub see Jannseni, Põllu ja Olevi tänavate vahele jäävas Jannseni puiestikus. Tahtsime minna veel Vana-Mustamäe 61 asuvat betoonpunkrit vaatama, aga ala oli aiaga suletud ja kolm maja peale ehitatud, punker on siiani alles ja varsti saab selle ka pildile jäädvustada(olemas pidid 2005 aastast).
Militaar foorumis on selle kohta see teema.
Kahurialus on selline: