Rohepööre või rohepöörasus?
#1

(05-09-2023, 17:31 PM)miniest Kirjutas:  Siis oli meil majas üks teler või raadio - mitte igas toas televiisor. Ja teleril oli väike, taskurätiku suurune, ekraan (mäletate neid?), Mitte Montana osariigi suurune ekraan. 

Väike täpsustus siiski. Esimene värviteler, mis kannatas vaadata, oli kogu 700seeria erinevate nimedega. Need tarbisid võrgust orienteeruvalt 7-800 vatti, tuba soojenes ilusti. Tänapäevane kahe meetri laiune ekraan tarbib 100 vatti.
Kogu ülejäänud jutt on väga-väga õige!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#2

(08-09-2023, 16:16 PM)Marko Kirjutas:  
(05-09-2023, 17:31 PM)miniest Kirjutas:  Siis oli meil majas üks teler või raadio - mitte igas toas televiisor. Ja teleril oli väike, taskurätiku suurune, ekraan (mäletate neid?), Mitte Montana osariigi suurune ekraan. 

Väike täpsustus siiski. Esimene värviteler, mis kannatas vaadata, oli kogu 700seeria erinevate nimedega. Need tarbisid võrgust orienteeruvalt 7-800 vatti, tuba soojenes ilusti. Tänapäevane kahe meetri laiune ekraan tarbib 100 vatti.
Rohkem ei sodi siin. Kogu ülejäänud jutt on väga-väga õige!
Täpsustus ei ole pädev-esimene teler N-liidul (minule teada) oli KVN (gavno) selle ekraan oli tõesti lapse taskuräti
suurune umbes 15x20-ette pakuti lisana vist luupi.Puukastis telekat olen näinud-tõstnud-luup on mujalt info.
Värviteler ja energiatarve -eriti energiatave on hilisem teema.Energiatarve on see millest sai see ROHELINE ASI.
Vasta
#3

(08-09-2023, 17:51 PM)vwt2 Kirjutas:  
(08-09-2023, 16:16 PM)Marko Kirjutas:  
(05-09-2023, 17:31 PM)miniest Kirjutas:  Siis oli meil majas üks teler või raadio - mitte igas toas televiisor. Ja teleril oli väike, taskurätiku suurune, ekraan (mäletate neid?), Mitte Montana osariigi suurune ekraan. 

Väike täpsustus siiski. Esimene värviteler, mis kannatas vaadata, oli kogu 700seeria erinevate nimedega. Need tarbisid võrgust orienteeruvalt 7-800 vatti, tuba soojenes ilusti. Tänapäevane kahe meetri laiune ekraan tarbib 100 vatti.
Rohkem ei sodi siin. Kogu ülejäänud jutt on väga-väga õige!
Täpsustus ei ole pädev-esimene teler N-liidul (minule teada) oli KVN (gavno) selle ekraan oli tõesti lapse taskuräti
suurune umbes 15x20-ette pakuti lisana vist luupi.Puukastis telekat olen näinud-tõstnud-luup on mujalt info.
Värviteler ja energiatarve -eriti energiatave on hilisem teema.Energiatarve on see millest sai see ROHELINE ASI.

Luubiga telekat olen näinud, katsunud ja ka saadet vaadanud lapsepõlves, naabritädil oli, see ei olnud vähimalgi määral telekas, mida vaadata kannataks. Ma panin selle ka kirja, et võrdlen võrreldavaid asju, loe palun uuesti!
Kusjuures veider on see, et väga paljud tänapäeval lähevad taskurätist väiksema ekraani vaatamise juurde vabatahtlikult tagasi Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#4

(08-09-2023, 17:51 PM)vwt2 Kirjutas:  
(08-09-2023, 16:16 PM)Marko Kirjutas:  Täpsustus ei ole pädev-esimene teler N-liidul (minule teada) oli KVN (gavno) selle ekraan oli tõesti lapse taskuräti
КВН - крутится, вертится, не показывает
Vasta
#5

Käisin mõõtsin kohe üle.
10x12 cm on ekraan, pigem pool taskurätti Toungue
Pole muidugi esimesi telekaid a kvaliteedi märk on peal.
Marki ei näind praegu (prillid jäid maha)
Vasta
#6

(08-09-2023, 19:47 PM)klemm Kirjutas:  Käisin mõõtsin kohe üle.
10x12 cm on ekraan, pigem pool taskurätti Toungue
Pole muidugi esimesi telekaid a kvaliteedi märk on peal.
Marki ei näind praegu (prillid jäid maha)
Mis Ajast tuli k aliteedimark?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#7

(08-09-2023, 21:00 PM)aavu Kirjutas:  
(08-09-2023, 19:47 PM)klemm Kirjutas:  Käisin mõõtsin kohe üle.
10x12 cm on ekraan, pigem pool taskurätti Toungue
Pole muidugi esimesi telekaid a kvaliteedi märk on peal.
Marki ei näind praegu (prillid jäid maha)
Mis Ajast tuli k aliteedimark?
Sõber ütleb selle kohta peata venelane, käed jalad laili, enam paremini ei saa  Big Grin
Vasta
#8

(08-09-2023, 21:00 PM)aavu Kirjutas:  
(08-09-2023, 19:47 PM)klemm Kirjutas:  Käisin mõõtsin kohe üle.
10x12 cm on ekraan, pigem pool taskurätti Toungue
Pole muidugi esimesi telekaid a kvaliteedi märk on peal.
Marki ei näind praegu (prillid jäid maha)
Mis Ajast tuli k aliteedimark?
aasta oli siis 67
Vasta
#9

(08-09-2023, 16:16 PM)Marko Kirjutas:  
(05-09-2023, 17:31 PM)miniest Kirjutas:  Siis oli meil majas üks teler või raadio - mitte igas toas televiisor. Ja teleril oli väike, taskurätiku suurune, ekraan (mäletate neid?), Mitte Montana osariigi suurune ekraan. 

Väike täpsustus siiski. Esimene värviteler, mis kannatas vaadata, oli kogu 700seeria erinevate nimedega. Need tarbisid võrgust orienteeruvalt 7-800 vatti, tuba soojenes ilusti. Tänapäevane kahe meetri laiune ekraan tarbib 100 vatti.
Rohkem ei sodi siin. Kogu ülejäänud jutt on väga-väga õige!


"Рубин-714/Д" (УЛПЦТ-61II-11/10) Потребляемая мощность 250 Вт. Габариты телевизора 550х545х796 мм, его масса 60 кг. Розничная цена 680 или 715 рублей с индексом. Всего было произведено 1 миллион 443 тысячи телевизоров, в том числе в экспортном варианте было выпущено 172 тысячи телевизоров.
Vasta
#10

КВН deshrifreerub КупилВключилНеработает

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#11

Ķes aru ei saanud, kvaliteedimärk 67_nda aasta TV peal tähendab kaasaskantavat telekat sellise ekraani mõõtude puhul. Mitte viiekümnendate TV.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#12

Täitsa nõus Aavuga, meie perre umbes siis osteti telekas TEMP-6 aga selle ekraan oli silma järgi nii 20x30 cm, tänapäeva läpaka suurusjärk. 
Viiekümnendatel ja kuuekümnendate algul polnud veel elektrifitseerimine meie maale jõudnud.
Vasta
#13

(09-09-2023, 07:31 AM)Dikson Kirjutas:  
(08-09-2023, 16:16 PM)Marko Kirjutas:  kogu 700seeria erinevate nimedega. Need tarbisid võrgust orienteeruvalt 7-800 vatti


"Рубин-714/Д" (УЛПЦТ-61II-11/10) Потребляемая мощность 250 Вт. Габариты телевизора 550х545х796 мм, его масса 60 кг. Розничная цена 680 или 715 рублей с индексом. Всего было произведено 1 миллион 443 тысячи телевизоров, в том числе в экспортном варианте было выпущено 172 тысячи телевизоров.

Kas kellelgi on vene värviteleka passi säilinud? Vaatasin ka netist neid vene lehti, 250 vatti on leitav mitmele telekale, aga need sindrid on kõik ühel lehel miskipärast.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#14

(13-09-2023, 00:19 AM)Marko Kirjutas:  Kas kellelgi on vene värviteleka passi säilinud? Vaatasin ka netist neid vene lehti, 250 vatti on leitav mitmele telekale, aga need sindrid on kõik ühel lehel miskipärast.

Vanematel oli 320W trafo, hilisematel 270W.
Algusaja plasmad võtsid ilmselt rohkem.
Vasta
#15

(13-09-2023, 00:28 AM)Raivo Kirjutas:  
(13-09-2023, 00:19 AM)Marko Kirjutas:  Kas kellelgi on vene värviteleka passi säilinud? Vaatasin ka netist neid vene lehti, 250 vatti on leitav mitmele telekale, aga need sindrid on kõik ühel lehel miskipärast.

Vanematel oli 320W trafo, hilisematel 270W.
Algusaja plasmad võtsid ilmselt rohkem.

Meie Panasonicule (plasma aastast 2008, oli juba siis vana mudel soodusmüügis)  on peale kirjutatud "... kuni 500 W." Mõõtnud ei ole, aga talvel on sooja tunda küll teleka ümber, kui miskine äge vilkumine ekraani täidab.
Vasta
#16

Kas see tähtis teema on selleks tehtud, et voorumlased saaks meenutada oma lapsepõlve telekate võimsust?
Heietaks ka. Midagi muud nagunii rääkida pole. Vana ja isegi uut autot endal pole, jalgratas on üks Scott, aga see veel nii vana pole, et teemat teha.
 Telekatest siis?
 Esimene oli Rekord 6, võimsust ei tea, diagonaal tundus isegi lapsele üsna mannetu, järgmine oli miski Elektron. See oli rohkem remondis kui kodus. Vatte ei mäleta, kilosid oli palju, diagonaal oli hiiglaslik, vast oma 42 cm tuli ära.
 Siis tuli juba värviline maailm, aga noores eas polnd aega ega tahtmist telekat vahtida, kino sai ise ka teha, kõiki žanre. Aga ega sellest taagast lõplikult pääsu ikka polnud. Ühel sõbral oli mingi ilgelt suur värvitelekas, millel valjuhääldid olid kahel pool ekraani- ilmselt ainulaadne analooge mitteomav disain vene telekatööstuse ajaloos- seda sai veetud minu mokitsa pagasnikus remonti nii korda 5, kaalus vast oma 70 kilo kui mitte rohkem. Lõpuks ma sellele sõbrale enam ust lahti ei teinud...
 Sealt edasi sai minna ainult paremaks, oma tuppa ilmusid Korea, Türgi ja Jaapani tehnikašedöövrid. Puldiga, sirge koobiga, plasmad ja LCD- d... Krooni algul maksis tavaline telekas 5000 kanti, igasugu Nokiad ja muud peenemad pillid ka 20000 näiteks. Üks tuttav ostis esimes "lapiku" 32 tollise või veel väiksema mingi kolmekümne tonni krooniga, keegi magnaat oli lausa "Kroonikas" päris oma 300 tonnisega. Praegu saab väiksema toaseina suuruse teleka poole keskmise kuupalga eest, vene ime said külanõukogu jaotuskava alusel umbes kolme- nelja kuupalga eest ja siis vedasid seda s.tta iga paari kuu tagant remonti. 
Nii, tähtis info on nüüd jagatud, mis moodi see rohepöörasusega haakub, ma ei tea. Miskit moodi ikka, kas või nii, et "oli see vene aeg mis ta oli, aga...", nagu Sepo ükspäev seletas Smile
Vasta
#17

Rohepöörasus on vast see, et energiasäästu nime all sunnitakse inimesi ostma asju, mille valmistamiseks ja hävitamiseks kulub meeletult energiat. Keegi on ka siin foorumis arvutanud või arvutuse tulemusi esitlenud, et ntx diiselauto elukaarega võrreldes on elektriauto säästlikum ainult siis kui on tegu suure auto ja äärmuslikult suure diiselmootoriga versus samaväärne elektriauto. Või teine näide, kui palju enam kulub ressurssi, nii materjale kui energiat 220V LED lambi valmistamiseks või luminofoorlambi valmistamiseks kui hõõglambile ja kui kaua need vastu peavad? Kolmas näide, võta kaasaegsed autod, igasugused saastevähendajad sätitakse peale, aga kui palju nende ehitamiseks ressurssi kulus ja kui palju need energiat tarbivad? Kas ikka tasub ära? Võibolla oleks mõttekam arendada mootorit selles suunas, et tarbiks võimalikult vähe, siis ka saastab vähe?! Sellega seostuv neljas näide. Miks me sõidame igapäevaselt "veoautodega"?! varem sai hakkama norm suurusega:


Manustatud failid
.jpg Manfredi profiilipilt.jpg Suurus: 29.02 KB  Tõmbamised: 269

Do'nt panic
Vasta
#18

(13-09-2023, 10:13 AM)giordanobruno Kirjutas:  ... Miks me sõidame igapäevaselt "veoautodega"?! varem sai hakkama norm suurusega:

Turvalisus. Ma olen 2 sõiduautot maha kandnud mitte enda süül. Ja praegu suures Volvos on üsna hea tunne küll. Dodge RAM-is oleks veel parem, ilmselt.
Aga hea on teada, et vajadusel ei pea lootma ainult turvapatjade peale, vaid mass ja suurus aitavad ka ettesõitnud Opeli tee pealt pühkida.

Vahepeal saab ka linnas Toyota Aygoga ringi lasta. Nobe, aga jube. Siis meenub kiirelt, miks suure autoga hea on.
Vasta
#19

(13-09-2023, 09:13 AM)vant Kirjutas:  Heietaks ka. Telekatest siis..
See pidev remonti vedamine on huvitav. Mäletan et oma pätakapõlvest käis rikete korral telekaparandaja kodus ja olime ikka püsiklient. Ka Soome plokid läksid sedaviisi aparaati. Ilmselt võisid remondivõimalused sõltuda elukohast.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#20

(13-09-2023, 11:04 AM)ivo86 Kirjutas:  
(13-09-2023, 10:13 AM)giordanobruno Kirjutas:  ... Miks me sõidame igapäevaselt "veoautodega"?! varem sai hakkama norm suurusega:

Turvalisus. Ma olen 2 sõiduautot maha kandnud mitte enda süül. Ja praegu suures Volvos on üsna hea tunne küll. Dodge RAM-is oleks veel parem, ilmselt.
...
Tegel't saab ka BTR-i hankida.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne