[A.V.S.K]

Suur tänu hea info ja nõu eest.
Garaaz on olnud renditud jah paar aastat juba.
Plaanid on suured ja välja ei plaani kolida.
Ka autotõstuk on soojas, et see üles panna ühe päeval.
Seega pole tegu ajutise asjaga tõesti

Ütlen veel infoks lisaks:



Korrus üleval on mingi ruum.
Paremal samamoodi ruum.
Otsasein on karkass, vill, OSB. Ehk siis ta eraldab minu garaazi, ühest teisest ruumist.
Vasak sein on õu ja väravasein on õu.

Seinad mingid erilised pole. Nagu ikka nõukaajal tellistest. Ca 60-80 cm paks. Ei tea täpselt. Umbes nii on, silma järgi.

Et siis õigem variant oleks vill+kips + soojuspump ikkagi.
Kogu see krempel seest (kõik 4 seina karkassiga üle), vill ja kips peale.


Milline soojustus siis panna?
50mm piisab?
Või pigem 100?
Ruumi kokkuhoiu mõttes paneks 50, aga kui 100 teeb asja paremaks, siis läheb 100.
Lihtsalt pole kogemust sellega.

See rida: "Reikad seintesse ja lakke nii et kerge õhuvahe välisseintega jääb"

Pidasite silmas, et kips jääb välisseinast eemale, ehk siis karkassile, mitte otse vanale krohvitud seinale peale jah (ilma soojustuseta/villata)?
Sain õigesti aru?

[tõnn]

Võid teha ka 50x50 prussist karkassi ning 50mm peno vahele. Kipsi alla pane õhuke osb ning kips peale.
Kips on ka hea tulekaitse.
Osb kipsi all on hea tugevdus, kappide jaoks.

[Lauri_L]

Kui ksf AVSK leiab eelarvesse mõned sajad juurde ja teeb nii nagu tõnn täiendas, siis on tulemuseks tõsiselt soe ruum, milles õhk-õhk soojuspump juba töötab eeskujulikult. Hoiab toa sooja ning on ökonoomne. Ei pea rahakotile mõtlema, kui koju lähed ning selle miinimumi peal õhku soojendama jätad. Suvel vajadusel jahutab ka. 

Peno on hea ning soe, kuid (tule)ohutuse seisukohalt väga kehv materjal. Kui istutad selle 50mm prussi sisse, tihendad ääred vahuga ning paned korralikult peale kipsi (või OSB+kips nagu eelpool toodud), siis võiks tuleoht olla minimeeritud. Lahtise tulega nagu gaasipits käi ikka õues toimetamas. OSB võid ju säästu mõttes panna vaid nendesse seinadesse, kuhu plaan midagi kinnitada on. Mujale ei ole iseenesest vaja. 

Laega toimetad täpselt samamoodi nagu seintega. 50mm pruss, soojustus (kõige soojem on peno) vahele ning kips peale. Nagu eelnevalt ütlesin, siis kogu selle ruumi jaoks koos seinte ja laega piisab alusest kipsist (400 euri) ja jääb ülegi veel. Kokkuvõttes saad lisaks väga heale soojapidavusele ka korraliku mürasummutuse müra eest, mis naabritelt tulla võib ning vastupidi. 

Kui sellise "termokambri" valmis meisterdad, siis kindlasti mingi ventilatsioon ka sisse. Kasvõi plafooni ja automaatsoojendusega ventklapp kuhugi ning odavama vurri ja suletava siibriga väljatõmme. Väljatõmbesse saad tulevikus soovi korral ka kohtväljatõmbe tekitada. "Sky is the limit" nagu öeldakse. Võimalusi on sadades. 

Minu hea soovitus on sellises ruumis ühes seinas nt. 600mm või 800mm laiusega maast-laeni meediumriiuli metallist karkass. Sinna vahele saad käepärastest vahenditest ehitada töölauad, töötasapinnad, panna sahtliboksid, ehitada pesuvanni ning valmis on kohe ka tugevad ladustamisriiulid. Ühe korraga saad mitu probleemi moodsalt ja soodsalt lahendatud ning ülejäänud osa ruumist jääb kolast tühjaks.

Ning paar karpi rotimürki tasub ka varuda, et sõbrad naaberboksist öösel sinu peno ära ei hakkaks teisaldama.

[A.V.S.K]

Tänud info eest.

Aga miks eelistada puitu 50x50?
Kas kipsikarkass odavam / parem ei tule?
Või on see seotud penoplastiga, et jäävad külmasillad metallkarkassiga?

Mul pole puidu vastu midagi. Puit soojem ka.

Peno siis vastu seina, kondetsi ei teki sinna taha pärast ja seent?



Soojuspumbaga probleeme pole.
Kuna töötan õhu alal, siis saan käibemaksu vabalt ja oma hinnaga ülemuse kaudu soojuspumba.

Töölauaga on see, et see on ankrutega ja tüüblitega juba põrandas ja seinas kinni.
Seda ma enam ei puutu.

Saan teha kipsile karkassi laua kõrvalt ja pealt.


Kas lakke õhukest 6-8mm OSBd ei või panna?
12mm täis kipsilehte lakke tõsta ikka päris raske.
Isegi abinõuga.

[olli]

12mm täis kipsilehte lakke tõsta ikka päris raske.

Kipsi paigaldatakse lakke spets tõstukiga. Need tõstavad umbes 3-4 m kõrgusele (pead ise valima sellise mis oleks piisava kõrgusega). Rendist mingi 15 euri päevaks võtta. Kokkuvõttes paned üksinda lakke täisplaate vaat et nobedamalt kui seina. Kui karkass tehtud, siis mõne tunni teema.

[PlyVal64]

Aga miks eelistada puitu 50x50?
Kas kipsikarkass odavam / parem ei tule?
Või on see seotud penoplastiga, et jäävad külmasillad metallkarkassiga?

Hea et see niigi läits!!!

Sa ei tee soojustust vaid külmaekraani! See hoiab külmakiirguse siseruumist eemal ja IDEAALIS peaks olema tagant vahega et niiskus üles laealla ja sealt minema ventileerida! Ma ütlen veelkord: juba 25+ aastat kestab Tulbi praeguse pesula seinaehitus (minuteada) sellisena (distansiga kiviseinast 5 senti villa + kips), põrand, ripplagi, uksed ja küte on uued "peale mind".  Carsoftina tegin uued aknad, teise ukseaugu koso tiibustega siis ja seinad, Alert Auto tegi ülejäänu ja majaOmanik pani üldise maja gaasikatla. Tummisem küte ongi kaloriiferiga ehk samaväärne mooda õhksoojuspumbaga. Pesula kasutas veel õuepealset otsmist garaaži ka, mis oli siis Sõber Intsu töökoda. Seal osad seinad plaaditi, osa on värvitud paekivi tänaseni ja oli/on päris kole külm koht. 

See ruum, vana Truda motoklubi, oli laus sinine paekivi ja raudbetoon. Nõukaajal, kui Bakuu oli meie, siis seda köeti kui hullud. 90'tel peale erastamsit ei köetud pea sajandivahetuseni, kui pandi uuesti gaaasikatel ja veeti uued trassid majja laiali. Nende kahe auto kohal on ka minu kunagine Valiant ehitatud. Tähelepanek riiulite kinnitamsiets on õige aga mian lasin ehitajatel teha plekk-karkassi ja erikõva-kipsiga. Puhas kõrgus siis 3 meetrit ehk plaat. Ees nukk on kontorilaiendus, mille Fred siis tegi, meile piisas vanast 10-ruudusest. Tagaserv oligi klaasivahetuse boks ja parempoolset ust alguses üldse polnud. Rääkimata kaloriiferist nende vahel  

Mis oli KÕIGE SUUREM efekt üldse hallist ruumist arenedes - heledad seinad tegid tohutu valguse! See on meeletu vahe pimedas õudsas koopas midag iteha või valgete seinte ja laega ruumis toimetada! Kuigi ka soe on oluline, siis tegelikult on HELGUS veel kordi olulisem! Ja ka põrand. Ma Tulbist sõitsin juba omal rattail edasi ja lõppviimistluse tegin Valiandile õhtuti tol ajal tuliteras BaltMotorsi töökojas, mis rikkus kogu eluks ära  Ma keeldun täna talvel õues autot remontimast nagu sai 20'sena kog uaeg tehtud. Mosse mootorivahetus -15 juures oli kökimöki...  
Seega kui teed külmaekraani, saad lisaks soojemale ruumile ka VALGUSE! Kusjuures vendile tasub vägagi mõelda, see peab seinast tuleva niiskuse ära viima koos muude tubaste haisudega. 
Muidugi moodne on ju PUR aga kuidas see kiviseinaga koos toimib - teoorias peaks väga hea saama! Avatud pooriga õhuke kihike ja olemas, ei pruugi olla kallim kui penotamine, pigem odavamgi. Siin näoraamatu videos läheb sarnases nõukaaegses kohas lakke ja tundub et ka värv peale?  

[Lauri_L]

Aga miks eelistada puitu 50x50?
Ei pea eelistama. 
Puitu lihtsam töödelda ja paika loodida eeldusel et on sirged pulgad, võid kümme korda lahti võtta ja siis uuesti kokku sobitada - metallkarkassiga päris nii eisaa. Pisut on puit odavam ka. Lisaks on puitraamidesse parem peno vahele sobitada.
Puidu miinuseks see, et puit mängib, võib ja ilmselt tekivad seintesse (liitekohtadesse) mõned mikropraod, lõpptulemusele ei mõju. Tahad pragudeta seina, paned topelt kipsi vastavalt kipsplaadi kasutusjuhendile. Arvan, et sul ei ole sellisel tegevusel mõtet, kui varasemad kogemused puuduvad. 

Kas kipsikarkass odavam / parem ei tule?
Kui teha parimat asja, siis maksab. Sul on eelarvel ja kogemustel teatud piirangud, kas pole? Kui eelarvel piiranguid ei ole ja tahad parimat, siis alustame kogu teemaga uuesti.
Kui oled varem metallkarkassi pannud ja tunned, et meeldib, siis teed ka nüüd sellega. Sinna vahele peno sokutamine ja selle hilisem liimvahuga töötlemine aga on piin kuubis - vähemalt minu jaoks. Seega soe soovitus, et alusta puidust. Ostad kohe pisut pikemad tokid valmis, et materjali kulu oleks minimaalne. Mina näiteks ei oska kipsi metallkarkassi panna.

Või on see seotud penoplastiga, et jäävad külmasillad metallkarkassiga?
Metallkarkassi külmasild selle paksuse juures on olematu. Peno liimid ju karkassi vahele. Karkassi peale tuleb veel OSB+kips, mis niigi olematud külmasillad katavad.

Peno siis vastu seina, kondetsi ei teki sinna taha pärast ja seent?
Kui sul hoone muidu kuiv ja kui peno on korralikult ja õhutihedalt külgedelt liimitud, siis kondentsi sul taha ei teki. Ma ei tea kui sirged seinad on, kuid karkassi seina paigaldamisel jätaksin kerge õhuvahe ikkagi sisse (peno ära pane vahuga seina, vaid vahuga karkassi vahele). Loodida ju niikuinii vaja, mis tähendab loodimisklotse (plast) ja paratamatut õhuvahet. Kui on kahtlus, et seintesse võib mingil ajahetkel kuskilt niiskust lekkida/tekkida, siis igal juhul õhuvahe ning puidu puhul paned karkassi ja seina vahele plastikust klotsid niiskustõkkeks (kasvõi needsamad loodimisklotsid, või lõikad ribad bituumenlindist vms). Eesmärk on, et puit vastu seina ei läheks ja ei märguks. Tahad eriti hästi teha, kasutad immutatud prussi.

Soojuspumbaga probleeme pole.
Kuna töötan õhu alal, siis saan käibemaksu vabalt ja oma hinnaga ülemuse kaudu soojuspumba.
Kõigepealt ruum valmis teha ja siis vastavalt ruumile kütteseade valida. 

Töölauaga on see, et see on ankrutega ja tüüblitega juba põrandas ja seinas kinni.
Seda ma enam ei puutu. Saan teha kipsile karkassi laua kõrvalt ja pealt.
Tee üks kord ja korralikult. Töölaua ümber seina ehitamine kulutab rohkem aega, kui selle eemaldamine ja hiljem tagasi installimine. Pole mõtet seda eeltööd siin selleks teha, et asi lõpuks narr jääks. Ruumi perimeeter tuleb puhtaks saada ja õhuvahed seintes/laes/põrandas (sh. töölalaua ümber, kui seda mitte ära võtta) kinni panna. Muidu hakkab külm ikkagi tuppa tulema ja soe välja minema. Seina ja ruumi soojustuse vahelise õhuvahe jätad ventileeritavaks ja ühendad ühe poole kasvõi õue ja teise poole naaberboksi  . Käi linnas ja vaata kuidas tellistest fassaadiga hooned on ehitatud. Fassaadi all ja üleval õhuvahed - fassaad on tuulutatav. Puitfasaadi ja karkassi kohta saad lugeda minu garaaži teemast. Täpselt sama asja teed endale kahe seina vahele väiksemal kujul. 

Kas lakke õhukest 6-8mm OSBd ei või panna?
12mm täis kipsilehte lakke tõsta ikka päris raske. Isegi abinõuga.
Nagu olli ütles - abinõuga läheb ja laulab. Väike ruum on sul, valge kipsist lagi annab ruumi ja valgust juurde. Kui ostad alusega kipsi, siis tuleb too sul odavam ka kui OSB. Kõige kallim asja juures on peno. Penoks valid ilma sulundita peno, seda on sul endal parem karkassi vahele liimida. Ja tolle 6-8mm OSB murrad samamoodi ära, kui seda ilma abinõuta lae alla hakkad venitama. 

Ja soovitan eelpool toodud elementide puhul võtta juutuub abiks. Seal on kuldaväärt videoid ja õpetusi. Kirja teel on siin raske kõike edasi anda.

[Peeter2]

Peno paigaldus kusagile karkassi vahele, olgu puit või metallkarkass, tundub mulle tõelise piinana. Miks peno?

[v6sa]

Peno paigaldus kusagile karkassi vahele, olgu puit või metallkarkass, tundub mulle tõelise piinana. Miks peno?

Sest niiskus ei pääse peno sisse. Erinevalt villast. Puhutava vahuga jälle enamus isetegijaid möllata ei saa/taha/raatsi.

[Janka]

Ma küsin kohe, et milles see piin Peetril seisnes, kui paigaldas?

[spark]

Sest niiskus ei pääse peno sisse. Erinevalt villast.

Küll ta pääseb - kui sa just ei kasuta Styrofoami. Isegi nn kinnise pooriga, EPS perimeeter Prluss imab endasse niiskust, kuigi on mõeldud vundamentidesse ja põranda alla.
Ega muidu ehitajad ütle, "Enda majal kasutasin Stüroksit aga kliendile piisab Perimeeter plussist!

[v6sa]

Sest niiskus ei pääse peno sisse.

Küll ta pääseb - kui sa just ei kasuta Styrofoami. ...

Jämealt nõus, aga julgen siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et niiskus villas ja niiskus vahus on kaks suurusjärgu erinevad probleemid.

[hobiautod]

Kasutagem siis seda. 

https://bauroc.ee/product/bauroc-renove/...6YQAvD_BwE

[Peeter2]

Ma küsin kohe, et milles see piin Peetril seisnes, kui paigaldas?

Isiklik kiiks, peno ja vaht ei meeldi ehitusmaterjalina toaseinas (siseseinas). Tulemus jääb jube, isegi kui ma tean et see jääb peitu. Vahu lõikamine ja penojääkide koristamine, ebameeldiv.
Peno koht on välisseinas krohvi alla (kuigi krohvitud majad samuti ei meeldi, lähevad mõne aastaga koledaks) ja põranda sees.

[Janka]

Garaaž pole ju elutuba 
Ja see, kui sa ei oska penoga ringi käia, ei tähenda veel, et ta vilets või vale materjal oleks.

"Плохому танцёру яица мешают." 

[isandpauk]

70+ postitust hiljem käib vaidlus ikka edasi.
Töökojal on kuuest küljest ainult kaks vastu "õue", üks neist on värav, mille soojustust naljalt ei paranda.
Üks "külg" on põrand.... sama lugu - selle soojustamine ei ole odav ega mõistlik rendipinnal.
Kaks külge ja lagi on vastu teisi ruume - kas need ruumid on muidu köetavad?
Kiire töövõit tundub olevat ainult see üks soojustamata väliskülg ja seda ka juhul, kui värav seda ära ei nulli.
Võta keegi termokaameraga (kõlbab telefoni oma ka) punti ja kontrolli töökoda praeguse jaheda ilmaga seest ja väljast üle.
Eelnevalt võiksid sees korralikult puhuritega kütta paar tundi. Ühekordne kulu, elad üle.
Termokaameraga püüa hinnata külmasildu töökojast seest (külmad kohad) ja väljast (soojad kohad).
Tulemuste põhjal kujunda oma arvamus, mis külje soojustus annab suurima võidu ja tee see üks sein ära ja katsu talv üle elada.
Vahepeal krõbedama külmaga ja kui töökoda on mõnda aega juba soe, tee taas tiir termokaameraga peale ning selle järgi planeeri järgmiseks suveks järgmine sein.
Üks moblaga väravast tehtud termopilt lisatud näidiseks.

[Peeter2]

Garaaž pole ju elutuba 
Ja see, kui sa ei oska penoga ringi käia, ei tähenda veel, et ta vilets või vale materjal oleks.

"Плохому танцёру яица мешают." 

Oma arust ma selgitasin isiklikku arvamust. Küsisid, vastasin. Tuppa peno ei käi, kui kellegi arust käib, siis andku minna ja küllap saabki talle hea. Siin ei ole võimalik tõestada mingi materjali paremust, kui see lihtsalt ei meeldi. See oleks sama idiootlik vaidlus kui lamell vs naastrehv.

[A.V.S.K]

Kaks külge ja lagi on vastu teisi ruume - kas need ruumid on muidu köetavad?

Ei ole. Paremal on samamoodi vist +5 kraadiga ruum.
Otsaseinas on ka mingi ruum. Seal ka tegevust väga ei toimu hetkel. Kütmisest pole seal lõhnagi.
Ühesõnaga mõttekas teha kipskast seest ümberringi.

Võtan diiselpuhuri ja termokaamera rendist ja teen uuringud.
Kütan ruumi kuumaks ja siis vaatan väljast esialgu, kuskohast lekib.

100% tean, et uks/värav lekib samamoodi nagu Teie termopildil. Mul uks/värav täpselt samasugune. Isegi lüliti paremal samas kohas.

Selleks pole vaja isegi kaamerat. Samades kohtades on praod/vahed ja sealt ei tea kuidas tihendada.
Oli mõttes kleebitavat aknatihendit kasutada.
Võib ju katsetada. Mul seda vedeleb ülearu.

Ülemise servaga ei teagi mida teha. Uks peab ju üles käima. Mida sinna seinale panna, et ülemise tihendi ja seina vahelt tuul ei puhuks / külm ei siseneks.
Ka mingi liist aretada ja siis mingi tihend, et kui uks kinni, siis pressib tihendi vastu.
Mõned riputavad kardina värava ette.

Või siis veel variant, teha lisaväravad, soojustatud. Sisse või välja. See võtab jälle ruumi muidugi.

[tõnn]

Ehitajad ei taha jah penot kasutada kuna see ei "hinga" ja ei lase niiskust läbi.
Kuid villale peab kindlasti mingi kile panema et vill niiskeks ei läheks.

Kas kile siis hingab?

Mina ei tea, kummalgi kopse ei näe.

Palun harige mind.
Kuna muidu on mul arusaam, et eelistatakse villa kuna selle paigaldamiseks kulub 2x rohkem töötunde ja igasugu lisakihte.

[Janka]

Kilesse pakitud vill ei hakka hallitama.
Sisuliselt võtab üle penole määratud töövõtted.