Võrrid ja mopeedid 1950ndate Eestis
#1

Otsin ühe potentsiaalse ilukirjandusliku projekti tarvis informatsiooni erinevatest võrridest, mopeedidest ja kergmootorratastest, mis olid kasutuses (eriti noorema generatsiooni poolt) 1950ndate Eestis (eelkõige Põhja-Eestis). Ehk keegi seenioridest mäletab või on kellelegi isa või sõbrad rääkinud, mida toona ekspluateeriti? Mida kasutasid poisid külateedel töristamiseks, mida kasutasid linnavurled? Fotod on ka muidugi eriti teretulnud!

Tänud ette kõigile kaasamõtlejatele ja niisama teadjatele!
Vasta
#2

(01-02-2024, 20:46 PM)suvasass Kirjutas:  Otsin ühe potentsiaalse ilukirjandusliku projekti tarvis informatsiooni erinevatest võrridest, mopeedidest ja kergmootorratastest, mis olid kasutuses (eriti noorema generatsiooni poolt) 1950ndate Eestis (eelkõige Põhja-Eestis). Ehk keegi seenioridest mäletab või on kellelegi isa või sõbrad rääkinud, mida toona ekspluateeriti? Mida kasutasid poisid külateedel töristamiseks, mida kasutasid linnavurled? Fotod on ka muidugi eriti teretulnud!

Tänud ette kõigile kaasamõtlejatele ja niisama teadjatele!
Minu ema sõitis enne minu sündi elik siis 50-ndate lõpus Gaujaga, Võrumaal küll. Mina sain ka seda koolis käimiseks pruukida 70-date alguses. Vahepealse aja seisis koos isa IŽ-49-ga autokuuris auto kõrval ...
Vasta
#3

Sellise huvitava kirjatüki leidsin toonastest abimootoritest: https://www.velomuseum.ee/et/abimootor.
Nõukogude kergliikuritest on siin juttu: https://marshalinstrument.ru/en/remont/m...mopede-mp/.

Üldiselt tundub, et kergematest masinatest olid domineerivad ikkagi D4 abimootoriga rattad, eriti jääb silma B/V-901. Velomuuseumi galeriist üks pilt kah, kus on meesteraamiga 901:
[Pilt: 20130430-785665632-v901_1.jpg]

1950ndatel liikusid idablokis ka juba nö pärismopeedid, kasvõi Jawa 550, mida toodeti 1954. aastast, aga seda kahjuks Maarjamaal ei müüdud. Jawa 555 tootmine algas 1958. aastast, aga see jääb juba pisut liiga kümnendi lõppu.
Vasta
#4

Minu tuttav rääkis kunagi kuidas nad Haljala kandis klassivennaga Minski või Moskvaga ringi kimasid. 
1950-60-ndatest on mälestusi ka näiteks 250cc NSU-ga sõitmisest ja selle parandamisest Pannonia kolviga.

Do'nt panic
Vasta
#5

Täna toimub Kihnus uue raamatu esitlus “Kihnu mootorratta lugu ”. Ehk on sealgi mõningaid isendeid kajastatud?    
Vasta
#6

Sõideti umbes selliste aparaatidega. Kunagi ühes teemas panin selle pildi üles, korüfee ütles, et selliseid oli masslademetes.    
Vasta
#7

Noorematel olid muidugi omad sõiduriistad. Kui juba jaksasid rooli hoida, siis said sellise    
Vasta
#8

Kuuekümnendate alul kuulsime isaga, et lätlased hakkasid  Gauja nimelist abimootoriga jalgratast tegema. Bussiga Riiga. Leidsime ka sellise poe, kus Gauja aknal(oli veel perses ielal). Hilja juba, pood kinni. Suvine aeg, sättisime end pargipingile tuduma.  Sellest ei tulnud midagi välja. Pargi lähedale tänavale sõitis millalgi öösel miilitsakooli furgoonauto ja miilitsakooli poisid hakkasid  kuskilt tüdrukuid peale ajama. Kilkamist, jooksmist, kingakontsadega vehkimist tunde. Et meil kauplus välja otsitud, olime esimesed võrriostjad. Veeretasime selle raudteejaama pagasiaidani, maksime Abjani (sinna sisse käis nii laiaroopalise kui kitsaroopalisega viimine) riputasime kviitungi külge ja ise bussiga Pärnu, sealt Tartu bussiga edasi Apja. Paari päevaga ratas järel. Segutegemised, mõne minuti kaupa sissetöötamised ja tuli ustav masin, emagi sõitis. Teinegi põrr toodud. Sai nii kiireks timmitud, et pahased külakoerad järgi ei jõudnud. Vikatid, rehad, õngelatid said peale seotud ja Halliste jõe pilliroogu lehmaheinaks niitma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne