Jänku-Jawa 62` !!!!!!!(&/%¤%¤##"!"!!"W"W##
#1

Selle jutu subjektobjekt on minu tahte ja teadmise vasta oma rada läind.Kui keegi nägema trehvab ,on "luba tappa".
Seitse aastat samas kohas, nüid hakkasin tasapisi torkima....
Kurat, isegi säde oli juba tagasi.............
[Pilt: 165518944d20f44sm.jpg]

Siin nüid lugulaul sellest, kuidas paarkümmend aastat seisnud JänkuJafkin uuesti ellu ärkas. Läks aega, mis läks aga aega läks, seisis see aparaat juba varsti aastakese minugi käes aga pidi ootama kuniks püsivalt kodumaale jään ja aega leian jnejne.... Eila õhta oli siis käes see kaunis hetk kui Ivar-poiss oma kallikese kallale pääses. Sattus olema selline kena juhtum, kus oli nii aega, raha tarvikute ostmiseks ja võimalus ratta manu päästa, kõik ühtaegu. Pistsin reisukotti kaasa Valvoline kahetaktiõli, kimbu võtmeid-keerajaid, pumba, hunniku kaltsu, WD-40pihusti ja vanad püksid. Bensukast juurde 5l 95eur benssu, käimariõli, suure limsapudeli jagu diiselkütet, 1,5l Tartu ginipudel (hambas oli põletik ja õlutit ei võind võtta) ja pakk tubakit. Sedamoodi varustet, viis suur venna mind autoga pärale.
Kohale jõudes oli kena nähe, et ratas alles, polndki vargapoisse käinudSmile. Pumpasin tal siis kummid täis, oli kohe hõlpsam õuele lükata. Edasi otsisin kausi alla ja kruttisin karteripõhjast punni lahti aga ei tulnudki säält miskit. Punni küljes oli küll natuke rohelist seepi meenutavat ollust. Punn tagasi, valasin poole pudeli jagu diislit sisse, plõksisin miski käigu ja lükkisin ratast paar tuuri ümber õue. See mis nüüd karterist välja voolas, erines küll tunduvalt sellest vedelikust, mis ma ennist sinna sisse olin valanud. Punn jälle kinni ja sedakorda juba õli karterisse, TAD-17 oma tuntud hääduses, oli teine bensukas kõige odavamSmile. Järgmine etapp oli siis küünal. Olin rattaga paar tükki kaasa saanud A-17, üks paistis päris uus olema. Pistsin sellele kübara pähe, lülitasin süüte ja ansin vänta - sädemega oleks võinud sauna põlema panna. Küünal paika kruvitud, kiskusin korgi maha ja piilusin paaki. Ämblikuvõrke polnud näha, sisse puhudes miskit ei krõbisend ja keegi ei piiksunud ka, niisiis kallasin paar liitrit kaasavõetud eluvett sinna sisse. Kraan lahti ja benss nõrgumas, tuli suitsupaus. Sinnamaani olin nii õhinaga tegevuses olnud, et “meelemürgid” ei tulnd meeldegi. Soe õhtu kui oli ja higi voolas, tundus lonks külma “ginni” ja tubak täitsa asja ette värskendus olevat. Meele “mürgitamist” küll ei tundnud, olid vast meeled ise nõnna elevil.
Suits tehtud, ujutasin karbussi, lõin vändast paar korda “ette”, lülitasin süüte, väntasin – pörrpörrpörrpörpörprörpörr – käis kurivaim Big GrinBig GrinBig Grin. Sel hetkel oli küll nii lai naeratus näos, et kiitsin mõttes loojat, kes inimesele kõrvad on andnud kuhu suunurgad pidama jäivad, muidu oleks pää pooleks läindSmile. Tühikäiku tal muidugi polnd, välja suri aga vändast käivitus taas matsust, nigu midagist. Üsna “uus” masin ka, kilomeetrilugeja näitas vast 3800 millegiga. Sedasi siis, asjad tuppa, uksed lukku ja proovisõitu. Külavahe kruusateel muidugi kiirust ei arenda, amordid ka kuival ja vähegi suurema augu korral käisid põhjas ära. Paar kilomeetrit käisin ikka asfaldil ka testimas, ei andnud rahu. Oma spidomeetri järgi 80km/h jooksis vaevata välja aga ega seegi maantee nii hirmsile olnud. Päris inimeste ilma ei huvitand ilma kiivri, numbrite, paberiteta sõitma minna. Uudishimu rahuldatud, siirdusin külateele tagasi, sääl nii 45km/h töristades oli täitsa kena kulgeda, niimoodi neljanda käiguga madalatel tuuridel kostis torudest ka sihuke vaikne armas pödin, mis ehk külarahvalegi närvidele ei käinud. Paarkümmend kilomeetrit töristasin niiviisi külavahel ära kuniks õhtu niikaugele sai, et aeg ratas ära panna ja vaikselt “ginni” libistades paar kilomeetrit bussi peale kõndida.
Ilus õhta oli!Smile

Terv. Ivar

PS. Tänud kõigile talvistele nõuandjatele!

loll on loll olla.
Vasta
#2

Sellise jutu peale tahab iga motika vihkaja ka tsiklit omada. Tore kohe lugeda. Rõõm ka ratta pärast mudugistki.
Vasta
#3

Tore et oma masina jaoks lõpuks ka aega leidsid. Ta peab sul ikka päris heas korras olema, et nii hästi käima läks ja probleemideta sõitis.
Edu sulle siis edasistel toimetustel!

valts@tuletab ikka meelde, et kohe kui kusagilt oma jänesele uue mootoriajami keti saab, tuleb külla.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#4

Njah, korras on ta muidugi, patstii uus ratas ju ja needki vähesed kilomeetrid, mis mittaris on, pole teda mitte peedistatud. Keski majahoidja Stjopa Mustamäelt, kes selle kunagi paarkümmend aastat tagasi keldrisse tõstnud ja eelmine suvi ära soovitas vedada, kuna muidu läheb prügimäele, too seletas, et:\"Nuuh, mõned korrad seenel ja kalal sai käidud sellega.\" Vana andis kaasa ka riidest taskus ratta võtmekoplekti ja süüteküünlad. Meenutas veel, et esimene kumm vist oli ka natuke tühjavõituBig Grin Selle kahekümne seisuaasta järel oli toda nõukogude õhustikku muidugi kummaski rehvis minimaalselt järel.
Aga üllatavalt hõlpsasti käivitus küll, täitsa paugupill, benss paaki ja tuld, nigu eile sõidust tulnd. Kui aega saab, tasakesi läbi käia, puhastada-laagrid määrida, hakkab ehk vähe kergemalt veerema ka. Praegu sai lihtsalt proovida, kõik oli nagu seismast sai võetud. Süüde ja karbussi seadistus on ka endisajast, viimati tõenäoliselt pruugiti A-72 benssu, arvan, mina panin 95E, potsus kenasti.
Kui ta kord puhtaks saan vuntsitud, katsun mõne pildi ka üles riputada.

loll on loll olla.
Vasta
#5

ilus lugu, sarnaneb minu jänku jawa esimesele käivitusele, nyyd sai talvel ilgelt rassitud ja hooratud seda, ilgelt kahju on, luban et teen ta täitsa viimase peale korda kui raha ja aega saanSmile mu masin 1961 aastastSmile
Vasta
#6

Hea meel oli kuulda seda juttu.Edu siis sulle selle masina korda tegemisel!!!
Vasta
#7

tahtsin küsida üht asja.
miks su Jänkukesel vaba käiku pole?
vöi sain ma valesti aru...

Märt
Vasta
#8


Näib, et uus O.Luts on meie sekka sündinud. Säherdust lugu oli lausa lust lugeda! IFF millal loole järg tuleb? Ootan põnevusega.
Edu!

Tounguekõps

Ostan M-410 või M-72. Või vahetan mingi kama vastu.
Vasta
#9

Jube lahe....täpselt minu Jawa lugu. Ainult et : garaazis 30 a seisnud ( oli teine rikkis), enne käivitust 1 nädal vigade parandust ( uus süütepool ja kondekas), dzinni asemel õlu ( hambad ei valutanud). Aga see ESIMENE KÄIVITUS.... naine jooksis kah garaazi vaatama....
Vasta
#10

Kas mitte Jänku-Jawaks ei kutsutud 50cc mopeedi?Ja see küll 80 välja ei jookse.....
Peres on selline Jawa551Sport aastast1962.
Vasta
#11

Maido rattaid om mitu ja Jänku jawa oli omal ajal ilus ja jõuline riist(minu lapsepõlv on möödunud selle rattaga)Mitte kunagi pole ratas süüdi,et õita ei oska--isegi 50.seon võimalik kuudi pääle sõita,aga kas on mõtet?

Lugupidamisega Lune
Vasta
#12

Küll on ikka kena,et keegi noort ja rumalat valgustab.Olin siiamaani elanud kindlas teadmises,et Jawade mudelivalik ainult 551ga piirdubki.
Kolmekäimane Stadion võis tõesti rohkem välja joosta kui kahene,sest seal ainult 60 ongi spidomeetri piiriks....
Ainult kogu selle novelli juures pani imestama see,et riistal oli justkui 4 käiku ja amordid õliga(?).Ja keegi kutsus seda lausa tsikliks.
Ja juhitavus ei ole ka seda tüüpi mopeedidel nii hea,et lausa lennata,raam sutsu kehva-plekk ainult.
Vasta
#13

\"Jänestega Jawa\" oli vanasti ja on ka tulevikus K-175 ehk \"Ковровец\". Sellise nimetuse on ta saanud Jawat meenutava disaini ning paagil olevate jäneste pärast. Mingit seost Jawa mopeedidega tal küll ei ole.
Vasta
#14

Igivana teema sai nüid pildid ka juurde:Jänku-Jawa
[Pilt: 165518944d20f4.jpg]
Sihuke ratas siis. Piinlikkusega tunnistan, et pole aja/ressursside puudusel senini temaga miskit asisemat ette saanud võetud. Aga nu, kaua tehtud kaunikene. Seisis enne paarkümmend aastat, asi see mõni aasta veel seista...

loll on loll olla.
Vasta
#15

Tõesti ilus jutt ja ilus ratas kaSmile
Isegi olen sõbra "jänku jawaga" sõitnud mis peale 10 aastast
seismist ka väga ilusti käima läks.
Vasta
#16

Sellist juttu loeks iga noor kellele lugeda pole kunagi varem meeldinud.
Sellist juttu lugedes ostaks endale lausa seitse sellist relva.Mule endal hetkel veel IZ Planeta3 millest ma nii väga kergelt loobuda ei taha.
Selliseid jutte nagu sa sellest jänku jawa-st rääkisid võiks igaüks oma tsiklist rääkida.Siis oleks see foorum eriti põnev veel.Mina igatahes ütlen selle juttu peale sa saad küll kõigi käest 10 mitte 5Toungue
Mulle igatahes meeldis see väga ja pill ise oli ka ilus!
Vasta
#17

Tänud hääde sõnade eest. Usutavasti ei suuda kõik foorumlased oma vehiiklite kohta nõnda toredaid lugusid treida sel lihtsal põhjusel, et erinevalt minust tegelevad rohkem kuuris rauaga kui niisama mölisemisega Smile Minu ratas aga edeneb visalt. Teades enda võimaluste vahelduvust, ei kiirusta ma teda molekulideks võtma, "juba" kogun aga salati/jogurti/margariini ja muid toredaid karbikesi, kuhu osandatavaid vidinaid ladustada. Ja muidugi otsin nettimööda originaali pilte, mida aga suurt kuskil näha pole. Puudused mida olen suutnud tuvastada ja mida kõrvaldada tarvis, on järgmised:

1. K-55 karburaator (vahetatud miskise K-62д vastu),
2. karbussi pealne alumiiniumkate
3. sutsklapp ühes trossi ja lenksul oleva hoovaga (peaks sääl vist olema miskine hoovake, kinnitus selle tarvis tundub olevat).
4. (edit) süütelukk ja võti

Õhupuhastist koguni ei tea misuke see õieti välja peab nägema, kui see äkki vale peaks olema.
Siin aga nüüd küsimus targematele, kas too karbussi tagune alumiiniumplaat ja auk mida ta katab, on äkki hilisem peredelkin suurema karpa ja õhupuhastitoru tarbeks?
[Pilt: 16552102fa62387at.jpg]
Ühel vähestest netist leitud piltidel sellist pole:
[Pilt: k175a19601kk.jpg]
Samas mõnedel muudel piltidel jällegi on. Võimalik, et nood ka "tuunitud"
Misuke variant see nüüd õige on? Et kui originaalis sellist pole, siis keevitaks lapi peale ja siluks jälle ilusti ära. Miskit ülisiledat näituseeksponaati pole plaanis teha, ega isegi üle värvida mitte (mitukümmend aatat vana tarbeasi võib ju natuke kulunud välja nähaSmile ), ka pidevalt sõitvat tänavaratast mitte aga puhas, töötav ja juppide poolest originaal võiks ta olla.

loll on loll olla.
Vasta
#18

Selle jutuga ma lausa pean kunagi mootorratta saamaBig Grin

Maamees linnast.
Vasta
#19

Mu tavaliselt 175-l on too plaat kahe plekkpoole vahel kenasti olemas. Kahjuks pole mul iseseisvat 175A varuosade kataloogi (peale miski aseaine ühes raamatus).

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#20

Asp, kui kunagi kusagilt peaks näppu hakkama K-175A kataloog siis oleks kah VÄGA huvitatud. Tahaks selle K-de jura ükskord selgeks saada.

Valts@tänud Aspelundile senise kirjanduse eest

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne