Vene linttraktorid ja muud mullatöömasinad...
#1
Mulle pakuvad huvi nõuka-aegsed mullatöömasinad, eeskätt linttraktorid. Kas keegi omab ülevaadet nende ehitamise ajaloost, erinevatest mudelitest ja parameetritest?
Vasta
#2
roomikud ühenduvad üksteise külge umbes 30cm Poltitega see on siis DT-75 ja 74-jal,, ma usun et T-130 (vist oli jossi mark) kinnitub samamoodi.
Vasta
#3
30 cm??? Oled sa ikka kindel, et need poldid nii jämedad on? Pakuks ikka umbes 10 cm...
Muide, mis tähist kannavad need kollased Jossid, mida veel praegugi kasutatakse?
Vasta
#4
Äkki tõstaks selle teema rasketehnika alla?
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#5
Kollased jossid mida praegugi kasutatakse on T-130 ja T-170 tähisega. Vanad ilusad ümara kabiiniga ja enamasti halli värvi jossid kannavad tähist T-100. Väikesed oranzid-punased lindid on enamasti DT-74/DT-75 tähist kandvad.
Vasta
#6
Mis erinevus on T-130 ja T-170 traktoritel? Kas väliselt neil ka vahet teeb? Ja kui palju neil masinatel võimsust on?
Vasta
#7
paxmees Kirjutas:Kollased jossid mida praegugi kasutatakse on T-130 ja T-170 tähisega. Vanad ilusad ümara kabiiniga ja enamasti halli värvi jossid kannavad tähist T-100.

T-100 ja ümar??? Khmmm... pigem ikka kandiline ja esiklaas kolmest osast ja selline kaldu (lõigatud nurgaga). \"Raipekotkaste...\" teema all oli kunagi jutuke, kus Tallinna EMEXis sellised vedelesid. Ning T-100 -ks sai vehiikel peale Stalini põlu alla sattumist 1956. Enne ikka selle mark S-100 (C-100); S nagu Stalin. Stalini eesnimest Jossif tuleb ka aparaadi hellitusnimi joss.

Ümmargune on selle kollase uuema jossi kabiin pigem.

paxmees Kirjutas:Väikesed oranzid-punased lindid on enamasti DT-74/DT-75 tähist kandvad.

Oranzid olid reeglina DT-75-d (need uuemad ümara kabiiniga asjad). Selle eellane T-74 (mitte DT-74!) on kantis kabiiniga ja tehasest väljusid nad reeglina hallina. T-74le eelnes omakorda T-54, selle tunneb ära iseloomuliku ribilise esiosa ja teise kabiini poolest. Ning T-54le omakorda eelnes nn petrooli-natt, kantis kabiiniga ja petrooliga käiva mootoriga (see isend oli levinud üsna kohe peale Teist Ilmasõda).

Kuna pertooli-nati ametlik margi nimetus oli NATI, siis sai kogu see pere kuni DT-75ni välja endale hellitusnimeks natt. Roomikuosa, muide, oli neil minumeelest kõigil praktiliselt sama.

Omist kogemusist tean, et väga \"mõnus\" on T-54 ja T-74 -dega manööverdada kangidega Smile olen mõlemad masinad omal ajal ära proovinud.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame Eesti jalgratta ajalugu, seitsmes saalis on välja pandud üle saja ratta ja muudki põnevat
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9, talvehooajal oleme avatud vaid eelneval kokkuleppel





Vasta
#8
valdo Kirjutas:T-54, selle tunneb ära iseloomuliku ribilise esiosa ja teise kabiini poolest.

T-54 baasil on ehitet Lavassaares paiknev rööbas-automotriss MD-54, mis evib T-54 -le iseloomulikku ribilist \"nina\" ja küljeplekke:

[Pilt: pic24.jpg]

T-54 enda pilte ei suutnud hetkel kusagilt välja võluda.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame Eesti jalgratta ajalugu, seitsmes saalis on välja pandud üle saja ratta ja muudki põnevat
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9, talvehooajal oleme avatud vaid eelneval kokkuleppel





Vasta
#9
Selle aasta märtsis WAXi tehtud pildil aadressil

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=4787&page=2

vedelevad EMEXi platsi vasakult paremale lugedes
- tagantvaates vana joss ehk T-100/ S-100
- T-74 ehk nn kandiline natt
- DT-75, muu kola tagant paistab vaid oranz ümaram kabiin lahtise uksega
- osalt hävinud kabiiniga (alles vaid tuuleklaas) T-74 ehk kandiline natt, selle taga uuema jossi (T-130 või T-170) kollane ümaram kabiin paistmas

R.I.P. Sad
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame Eesti jalgratta ajalugu, seitsmes saalis on välja pandud üle saja ratta ja muudki põnevat
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9, talvehooajal oleme avatud vaid eelneval kokkuleppel





Vasta
#10
Kaks T-54 traktorit 9. mai kolhoosis Järvamaal Röal 1963. aastal garaazhi ees kruusa laiali ajamas. Foto majandi albumist.

Kaasajal tegutseb samas hoones autopesula.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame Eesti jalgratta ajalugu, seitsmes saalis on välja pandud üle saja ratta ja muudki põnevat
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9, talvehooajal oleme avatud vaid eelneval kokkuleppel





Vasta
#11
Sageli näitab number traktori nimetähises tema võimsust. Nii oli minu mäletamist mööda C-100-l 100 hj ja DT-75-l 75 hj. Kas T-130 ja T-170 puhul kehtib sama seaduspära?
Vasta
#12
Nüüd siis ka niipalju,mida ise tean Vene lintide tehnilisest küljest...Wink
T-130 ja T-170 on omavahel sugulased,väliseid erinevusi ei oskagi öelda.Ning mootorivõimsuse järgi nimi küll ei tule:T-130l on neljasilindrine diisel D-160,mille võimsus siis 160 hj.T-170 võimsus on minuteada 170 või 180 hj,mootori marki paraku ei oska öelda (Minu hiliseim allikas on aastast 1983).Mis aastal üks või teine mudel konkreetselt vahetus,ka ei tea.Toodeti neid Tšeljabinski tehases,nende baasil tehtud buldooserid kandsid indeksit DZ-116.
DT-75 oli kahte eri mudeleid,Volgogradi tehase toodang oli levinuim ning ära tunneb selle kandlisema kabiini ja vasakul küljel oleva kütusepaagi poolest.Ümarama,veidi GAZ-veokit meenutava kabiiniga variant kandis indksit DT-75M ja toodeti neid Kasahstanis Pavlodaris.Erinevad olid ka mootorid:Volgogradi omal neljasilindrine diisel SMD-14,töömaht 6,33 liitrit,võimsus 75 hj;kasahhide toodangul neljasilindrine diisel A-41;töömahuks sel 7,45 liitrit ja võimsus 90 hj.Pavlodari variandi pilt: http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=733
Volgogradi praegune variant: http://www.vgtz.com/dt75nd.php
T-74 toodeti Harkovi tehases ning ideeliselt pea sama klassi masin kui DT-75.Ka mootor oli SMD-14.
Edasi veel Altai tehase roomiktraktor T-4A (pilti vt http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=622 ).Mootor sel kuuesilindrine diisel A-01M võimsusega 130 hj ja töömahug a 11 liitri ligi.Suuruselt mahtus DT-75 ja \"Jossi\" vahele,kuid Eestis mitte nii palju levinud.
Segadus võib veel tekkida traktorite DT-54 ja T-54 vahel.DT-75 eelkäija indeks oli DT-54,toodeti Volgogradis,Harkovis ja Altais.T-54 oli peedikasvatuse linttraktor,toodeti Kišinjovis,mootor pärines Belarussilt ja suurus kah hulga väiksem kui tuntud lintidel.Pilte (T-54) leiab http://www.pilt.ee/view/68674/ või http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=5672 .Hilisema variandi indeks oli T-70,Eestis neid eriti palju minuteada pole.
Eestis vähelevinud on ka T-150K lintvariant indeksiga T-150.Mootor ja kabiin pärinesid sel 150K-lt kuid käiguosa oli täiesti erinev.Vt ka http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=646
Lisaks olen kunagi Tallinnas näinud ka ühte Tšeboksarõ tehase hiidmasinat T-330.Tehti neid eeskätt buldooserite kandmiseks ja kasutati peamiselt karjäärides ja ehitustöödel.Eestisse neid samuti eriti ei sattunud.
Tšeljabinskis toodeti ka diiselelekterajamiga masinad DET-250,kuid neist ei tea suurt midagi,kasutati neid arvatavasti samuti ehituses.
Koppadest rääkides...pean vanaemakodust ära tooma ühe N.aegse sidekaablite ehituse käsiraamatu,mille lõpus on ära toodud ka igasuguste mehhanismide,teiste sea ka mõnede ekskavaatorite andmed...Wink
Vasta
#13
SovAvto veebilehel on ka valik vene traktorite tehnoandmeid-pilte (tõsi, kaunis lünklik).
Vasta
#14
Tahtsin ka seda DT-54 ja T-54 asja selgitada, aga mrali tegi juba asja väga põhjalikult selgeks. Seega NATI ja T-74 vahel ikka DT-54. Valdo pildil seega kaks DT-54 . Mainida võiks veel selliseid \"linte\" nagu KD-35 ja KDP-35. Neid toodeti Lipetskis kohe peale sõda (alates 1946 KD-35 ja 1950 KDP-35). Mootori võimsus oli neil 37 hj. NATI mootor 52 hj; DT-54 mootor 54 hj. Enne C-100 (T-100) jossi oli veel C-80. C muidugi kirillitsas. Enne sõda tehti vist ka C-60-t.
Vasta
#15
Seda DT-75M-i vaadates tekkis mul kohe küsimus, et kui palju neid veel Eestis järel on? Ühte konkreetset masinat tean ka mina, aga selle veermik on vist nii läbi roostetanud, et reaalset töölooma temast enam ei saa.
Ilmselt pole põllutöömasinate restaureerimine nii prestiižne ettevõtmine, kui autode-busside oma, ent huvitav oleks mõnda taolist masinat veel ka liikumas näha.
Vasta
#16
kas sellel pildil on siis T-100?
Vasta
#17
Hmm samas neid natte on ka ju erinevaid... on nii Altaisid rida 4 kui ka rida kuued on ka dt74 ilma ja turbodega..mul on ühel tuttaval vanamehel kodus linttraktor millel on MTZ 50 seeria traktori mootor...Lint on siuke hästi pisike. btw ühes postis ma mainisin et nati lindi poldi pikkus on umbes 30 cm
Vasta
#18
T-100 ja S-100 pole üks ja seesama masin. Arvan mäletavat, et T-100 esiklaas on kaldu (see, mis Zaziku pildil), S-100 oma aga püstine. S-80 kabiini uks oli huvitavalt neljaosaline, mida sa \"voltida\" vastavalt vajadusele.
Vasta
#19
Esiklaaside kaldenurgas on tõesti vahe. Aga muidu ikka üldjoontes sama masin samast Tšeljabinski tehasest.
Vasta
#20
See kitsaste lintidega, MTZ mootoriga isend on T-70.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne