Vene linttraktorid ja muud mullatöömasinad...

(01-12-2015, 12:09 PM)hannest Kirjutas:  
(01-12-2015, 09:09 AM)v6sa Kirjutas:  
(30-11-2015, 23:41 PM)raivo45 Kirjutas:  Kas keegi seletaks palun ära mis selles videos toimub? Kas rööpad aeti kitsamaks, et super raudtee veokas saaks raudteel sõita või ma sain valesti aru?  Rolleyes

Tõenäoliselt on näha pioneeriväeüksuse väljaõpet.

No tõenäoliselt, kui liiprid kõik logisevad. 

Arvatavasti treeniti vaenuliku raudteelaiuse kohandamist vene standardile ...
Vasta

(01-12-2015, 09:09 AM)v6sa Kirjutas:  Huvitav, kuidas suhtub krusa käigukast pikalt tagurdamisse?
  Minumeelest veokate käigukastis peaks tagurpidikäik sama tugev olema kui esimene käik. Pole ju mõeldav, et täis koormaga tagurdades, hakkab käiku välja viskama nagu mõni odavam prantsuse poekäru.  Big Grin  Mööda raudteed pmtslt tühjalt sõitmine ei vaja pea üldse jõudu ka. Ennem annab mootor otsad "tühjalt kohapeal" gaasitamisest.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(01-12-2015, 15:47 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Minumeelest veokate käigukastis peaks tagurpidikäik sama tugev olema kui esimene käik.

Tugevuses polegi küsimus. Ma rohkem uudistan seda, kas tagurpidikäik on laagritel või puksil...
Vasta

Pikamet aega podiseb kodukandis jõeääres üks 1983a E 652b, kangide taga tore taat kes masinaga väga ilusat tööd teeb.




[Pilt: DSC_0289.JPG]
[Pilt: DSC_0291.JPG]
[Pilt: DSC_0295.JPG]
[Pilt: DSC_0300.JPG]
[Pilt: DSC_0301.JPG]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Ilus jossi kahe silindri hääl tuleb vahepeal kui pöörded languses. Pööramise ajal ikka neli põhjagaasiga. Polegi mitu aastakümmet kuulnud seda kunagi nii tavalist jörinat.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(14-12-2015, 21:36 PM)aavu Kirjutas:  Ilus jossi kahe silindri hääl tuleb vahepeal kui pöörded languses. Pööramise ajal ikka neli põhjagaasiga. Polegi mitu aastakümmet kuulnud seda kunagi nii tavalist jörinat.

Täitsa istusin isegi mätta peal ja kuulasin, muusika minu kõrvadele. Mingid linnud-raisad ainult krääksusid... rikkusid idülli.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Tore, et selliseid pille töö tegemise eesmärgil veel kasutatakse, kuid juhi töökeskkond igapäevaseks tööks on ikka küllalt mittekutsuv Toungue .
Vasta

Kas taat ise ei tahtnud masina kõrval poseerida? Oleks väärt pilt.
Vasta

Kusjuures arvaku tänapäeva inimesed mis tahes aga trossidega kopp on parim lahendus tiigi ja jõe puhastamiseks.
Ulatub ta ikkagi palju kaugemale kui hüdrauliline ekskavaator ja seega ei pea tiiki sisse ronima ega muid trikke tegema.
Vasta

Otsingusõna "dragline excavator" ja leiab tänapäevased vasteid trosskopale. Ka youtubes toredaid videoid.
https://www.youtube.com/watch?v=nY4RPFVoJIg
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=lbqp1dU5Xy0

https://www.youtube.com/watch?v=nXN__c_dwVI

No ei ütleks, et hüdrauliline lühike on.
Vasta

Ulila kopamees oma muuseumi eksponaadiga teeb tunduvalt tõhusamat tööd kui see uus Liiber mida ka siin eksponeeriti.

Aga kui traaglainidest rääkida siis prantsusmaal ja saksas on neid tihti näha just karjäärides mis täituvad kaevandamise käigus veega. Seal nad sulistavad ja vaalutavad liiva. Need masinad saavad materjali ikka väga sügavalt kätte.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(15-12-2015, 22:57 PM)Daff Kirjutas:  ...
Need masinad saavad materjali ikka väga sügavalt kätte.

Lisameeter kaevesügavust lisada täiendava trossiga on köömes võrreldes hüdroekskavaatori noole vahetusega.

Igal asjal oma koht. Katsu draglainiga profileerida või äärekive välja tõsta... Big Grin
Vasta

Tore oli kuulata seda jossi jauramist,aga kurb on see,et koos taadiga kaob ka see masin,sest sellel pole konti,stereokeskust ja kabiini vedrustust ja sellega töö tegemine alandab inimväärikust Toungue .
Vasta

(16-12-2015, 16:04 PM)ahtos Kirjutas:  ...........et koos taadiga kaob ka see masin,sest sellel pole konti,stereokeskust ja kabiini vedrustust ja sellega töö tegemine alandab inimväärikust Toungue .

Ja kurat nii ongi, jutt jumala õige. Kui sellisele masinale panna korralik mänedžment taha saaks ehk suuremagi papi kui Liiberiga aga punkt üks jääb segama.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(16-12-2015, 16:50 PM)Daff Kirjutas:  
(16-12-2015, 16:04 PM)ahtos Kirjutas:  ...........et koos taadiga kaob ka see masin,sest sellel pole konti,stereokeskust ja kabiini vedrustust ja sellega töö tegemine alandab inimväärikust Toungue .

Ja kurat nii ongi, jutt jumala õige. Kui sellisele masinale panna korralik mänedžment taha saaks ehk suuremagi papi kui Liiberiga aga punkt üks jääb segama.

Mine tea, ehk mõni enesetapjast noor tahab end proovile panna. Ja läheb sellise peale tööle.

Veel pole maha löödud
Vasta

(17-12-2015, 00:06 AM)JaakH Kirjutas:  Mine tea, ehk mõni enesetapjast noor tahab end proovile panna. Ja läheb sellise peale tööle.

Kusjuures sellise masinaga töötamine on väljakutse.
Esiteks, kuna asjade juhtimine käib õhuga on igal liigutusel viivitus.
Siis näiteks kopa väljaheitmisel peab laskma algul kopal ülemise trossi otsas rippuda, laskma alumise trossi pooli järgi ja kergelt pidurdama et trossi sassi ei aja pooli peal.
kui kopp parajal kaugusel, laskma ülemist trossi järgi aga mitte täiesti vabaks sest muidu jookseb sassi või rulli pealt maha.
Maad tõstes peab ülemise trossiga hoidma sügavust, andes vajadusel järgi.
Kui kopatäis käes, peab selle üles kerima, hoides samal ajal piduriga alumist trossi tagasi sest muidu keeraks kopa tühjendamiseks alla aga ka mitte liialt pidurdades sest siis sureb mootor välja.
Kui kopatäis on üleval, hoidma mõlemat trumlit kinni piduriga ja hakkama keerama ning jälgima et keeramise lõpetamisel kopp kõikuma ei jääks.
Selle jutu kirjutamine võtab rohkem aega kui ühe kopatäie kättesaamine.
Üldiselt töömehe taset näitab see mida kauem kopp õhus on sest maad mööda libistades ei hakka kiikuma.
Noorest peast sai käidud vaatamas kuda jõge kaevati ja kuivenduskraavi puhastati ning tulemus oli igati tänapäevasel tasemel.
Vasta

On olnud au kunagi ka ise traglaini "rooli" taga istuda. Pea aegu oma masin oli. Ostsime sõbraga kahe peale kui venemaa laiali pudenes ja kõik müügiks oli. Mõtlesime, et hakkame pappi kokku kühveldama. 
Masina marki ei oska peast öelda aga tal oli peal vana MTZ-5 mootor. Ei julge väita, et originaal. Võis väga vabalt olla ka samkombunn  sest mootor seisis selgelt näha omatehtud raami peal. Väga halvas seisus oli, millepärast ta ka  aastaid metsavahel seisnud oli ja müüki läks. Olime muidugi optimistid ja arvasime, et igasugust rämpsu remonditud, teeme ka selle korda. 
Ise me algul temaga midagi teha ei osanud ja transpordi ajaks laenasime ühe elupõlise kopamehe kes meil selle masina treilapeale sõitis ja sealt maha. Tuli välja , et tema oli  olnud selle kopa viimane nõukogudeaegne  operaator. Seesamune kopamees viis meil veel  samal päeval tuju ala nulli kui ta hoiatas, et see utiil on parem puruks lõigata ja "vtortšermetti"viia, sest masin vajab tõsisemat remonti aga selliseid juppe mida vaja  venemaal ei ole. Mingid sidurid või mis iganes olid omadega nii läbi, et mingil hetkel kiilus seal süsteemis midagi totaalselt kinni ja aparaat hakkas omapäi ringe tegema ja suvalises suunas astuma ning enam seisma ei jäänud enne kui mootor seisma jäeti. Kõige kohutavam oli moment kui ta suuna veesilma poole võttis. Võib olla oli isegi teda võimalik talitseda aga meie teadmised ja oskused lihtsalt ei ulatunud nii kõrgele, kvalifikatsioon puudus.
Niimoodi me siis üritasime proovitiiki kaevata kahe mehega. Üks pulkade taga ja teine valmis tahatuppa tormama, et mootor seisata kui  masina üle kontroll kaob. Vahepeal vahetasime kohti ja mürasime muudkui edasi. Soonurk millest me üritasime tiiki kujundada nägi välja pigem kui lahinguväli kusagil Stalingradi all aga mitte tiik sest mingit kindlat tööjärge polnudvõimalik järgida kuna masin vahetas omatahtsi kohta ja kaevata tuli tänu sellele suvalise koha pealt.
Nädala ajaga lõppes meie meeletu  optimism ja juhindusime loosungist: ""kõik müügiks". Kopa uueks omanikuks sai mingi Pihkva tagune kolhoos kus oli samasugune poolik relv olemas ja optimistid lubasid kahest ühe ehitada.
Sellega seoses tunnistan, et olen ka ise  aidanud kaasa eesti vanatehnikapargi kullafondi hävitada.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Huvitav lugu ja lahedalt kirjutatud ksf.Daffi poolt. "Mis ekskavaator see siis ikka olla võis" ? Ehk mõni välismaine või siis vene E-157 või E-352.Mõlemate tootmine lõpetati juba 60ndatel.157-l oli originaalis mootor põkalt(D 20)
   
E-352 peaks küll sünnist saati russi mootoriga olema ja sellel sai kabiinist mootoriruumi minna.
   
Vasta

Kusjuures see D20 mootoriga väideti neist kõige asjalikum olevat.
Sellel nimelt pole õhuga võimendeid vaid kõik juhtimine käis täiesti võimendamata ja sellele vaatamata, kui sidurid-pidurid olid hästi reguleeritud oli selle juhtimine kergem kui õhuga uuematel suguvendadel.
Kuna mootor on nõrk mullatöödeks oli mootori otsas mitusada kg hooratas, mis aitas raskeid kohti ületada ja kokkuvõttes oli tegu palju kiirema masinaga kui uuemad.
Sellega töötamine oli aga omamoodi ohtlik sest kui ülemine tross poolil segi lasta võis see sattuda selle pooli sidurimehhanismi vahele ja tulemusena pani kopp noole otsa minema ja kui ta jõudis noole tippu vedas ka noole püsti üles ning siis tõmbas trossi puru ja kopp kukkus kabiini peale.
Seda enam et originaalis oli gaasihoob juhi selja taga ja isegi kiirel reageerimisel ei pruukinud asi õigeaegselt seisma jääda tänu hoorattale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne