16-02-2010, 01:24 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-02-2010, 01:30 AM ja muutjaks oli J.Lagle^.)
Vaatan, et teema kuidagi mulla alla vajunud. Parandan seda viga ja lisan ühe lühikese video:
T-74
Et siis proovisime täna nati tööle saada, vaja oli plaaditäis sõnnikut ära lohistada. Oi seda jama mis pihta hakkas. Proovin napisõnaliselt kirjeldada seda protsessi:
Suure hurraa´ga vedasin radika sooja vett täis, ja siis asusime käivitama. Suure jebimise peale saime käivitusmootori tuksuma, aga seegi loobus koostööst kiirelt. Karpa jamas, membraan oli tüma. Et siis käisin sobrasin kuuriall varudes, lõpuks leidsin kõige ülemise riiuli kõige tagumisest nurgast kõige suurema kasti põhjast ühe karpa, millel membraan tundus suht ok. Sai siis kahest üks kokku, ning mootori külge tagasi.(selle ajaga jõudis vesi aga radikast välja niriseda, midagi, jälle kaks 20l ämbrit pihku ja padavai katla poole)
[IMG=http://img246.imageshack.us/img246/5336/dscn0829.jpg][/IMG]
Käivitamise katse number 2.
Käivitusmootor toimis kenasti, aga suur pipardas. Korra või kaks paugutas, sedagi tugeva doosi eetri abil. Kontrollisime kütte saadavust, sai seda kätte nagu joodik palgapäeval.
Peale mõningast ajutegevust ning suurel hulgal neid sarvilisi kolmhargiga vennikesi, leidsime et mäkra mängis kõrgsurvepump. Sellel ajal kui isa teda seal väikese õlitilga ja ebamääraselt suure võtmega tohterdas, läksin ma jälle veeämbritega katla poole. Ning peale seda kui olin emale seletanud, et kogu see vesi mis ma sealt ära vean, läheb põkale, mitte aga kuskile kõnniteele, et inimeste langemiskiirust mõõta, igaljuhul vee sain radikasse ja isa, kes otsis mobiilist välja kuusakoski numbri, tsiteerin ta sõnu: "Kui sa, kuradi rauarisu, nüüd mu need viimased ajurakud ka läbi n*ssid, siis ma viin su emeksisse ja saadud raha eest ostan tütrele pesuroti."(peugeot)
Õnneks asi lahenes ilma telefonikõnedeta, natt sai toimima. Isa lubas/sundis mind siis sangade taha ja nii ma siis oma tagasihoidliku 14 aastase sõidustaasiga (Paari kuu pärast tähistan oma 20. sünnipäeva) tegingi vajalikud toimingud ära.
Ärge nüüd arvake, et mu isa vihkab vene rauda, ei ta peab seda endiselt parimaks. Asi on lihtsalt selles, et me T-40´l jooksis eelmine päev mootor kokku, Jumzil oli paar nädalat tagasi tagumine rehv tühjaks vajunud, ning T-74 töötas eelmine päev täiesti edukalt, vedasin sellega isiklikult Jumzi tööle, et siis kopaga see kokku jooksnud mootoriga vene-hiina ime töökotta lükata.
Tegin siit ka omad järeldused, olgu sul neid masinaid ükskõik kui palju, aga töölepingu ütlevad nad kõik ikka korraga üles.
Igaljuhul, peale töödega ühelepoole saamist, järgisin traditsiooni, ehk siis avasin purgi rocki, tardusin paariks sekundiks fanfaristi asendisse, millele järgnes röhitsus, mis teeks ka päris sead kadetaks. Tegelikult oli see eelnev õlu lihtsalt boonus, õige traditsioon on see, et purgil ots maha ja siis korstna otsa
pilt
T-74
Et siis proovisime täna nati tööle saada, vaja oli plaaditäis sõnnikut ära lohistada. Oi seda jama mis pihta hakkas. Proovin napisõnaliselt kirjeldada seda protsessi:
Suure hurraa´ga vedasin radika sooja vett täis, ja siis asusime käivitama. Suure jebimise peale saime käivitusmootori tuksuma, aga seegi loobus koostööst kiirelt. Karpa jamas, membraan oli tüma. Et siis käisin sobrasin kuuriall varudes, lõpuks leidsin kõige ülemise riiuli kõige tagumisest nurgast kõige suurema kasti põhjast ühe karpa, millel membraan tundus suht ok. Sai siis kahest üks kokku, ning mootori külge tagasi.(selle ajaga jõudis vesi aga radikast välja niriseda, midagi, jälle kaks 20l ämbrit pihku ja padavai katla poole)
[IMG=http://img246.imageshack.us/img246/5336/dscn0829.jpg][/IMG]
Käivitamise katse number 2.
Käivitusmootor toimis kenasti, aga suur pipardas. Korra või kaks paugutas, sedagi tugeva doosi eetri abil. Kontrollisime kütte saadavust, sai seda kätte nagu joodik palgapäeval.
Peale mõningast ajutegevust ning suurel hulgal neid sarvilisi kolmhargiga vennikesi, leidsime et mäkra mängis kõrgsurvepump. Sellel ajal kui isa teda seal väikese õlitilga ja ebamääraselt suure võtmega tohterdas, läksin ma jälle veeämbritega katla poole. Ning peale seda kui olin emale seletanud, et kogu see vesi mis ma sealt ära vean, läheb põkale, mitte aga kuskile kõnniteele, et inimeste langemiskiirust mõõta, igaljuhul vee sain radikasse ja isa, kes otsis mobiilist välja kuusakoski numbri, tsiteerin ta sõnu: "Kui sa, kuradi rauarisu, nüüd mu need viimased ajurakud ka läbi n*ssid, siis ma viin su emeksisse ja saadud raha eest ostan tütrele pesuroti."(peugeot)
Õnneks asi lahenes ilma telefonikõnedeta, natt sai toimima. Isa lubas/sundis mind siis sangade taha ja nii ma siis oma tagasihoidliku 14 aastase sõidustaasiga (Paari kuu pärast tähistan oma 20. sünnipäeva) tegingi vajalikud toimingud ära.
Ärge nüüd arvake, et mu isa vihkab vene rauda, ei ta peab seda endiselt parimaks. Asi on lihtsalt selles, et me T-40´l jooksis eelmine päev mootor kokku, Jumzil oli paar nädalat tagasi tagumine rehv tühjaks vajunud, ning T-74 töötas eelmine päev täiesti edukalt, vedasin sellega isiklikult Jumzi tööle, et siis kopaga see kokku jooksnud mootoriga vene-hiina ime töökotta lükata.
Tegin siit ka omad järeldused, olgu sul neid masinaid ükskõik kui palju, aga töölepingu ütlevad nad kõik ikka korraga üles.
Igaljuhul, peale töödega ühelepoole saamist, järgisin traditsiooni, ehk siis avasin purgi rocki, tardusin paariks sekundiks fanfaristi asendisse, millele järgnes röhitsus, mis teeks ka päris sead kadetaks. Tegelikult oli see eelnev õlu lihtsalt boonus, õige traditsioon on see, et purgil ots maha ja siis korstna otsa
pilt
Granny, do all fairy tales begin with, "Once upon a time?"
No dear, theres an entire series starting with, "If Elected I promise."