15-04-2011, 09:25 AM
Veel üks jossi väljatõmbamise lugu,paraku küll dramaatilise algusega.
Väikejärve kaldal töötas laia lindiga T-100B,millega aeti laiali järve kalda süvendamisest ja kalatiikide kaevamisest tekkinud muda-ja mullavalle.Kui töödejuhataja tuli õhtul traktoristi koju viima,olid nii traktor kui selle juht objektilt kadunud.Asja lähemal uurimisel selgus,et roomikujäljed lõpevad järve veepiiril.Tekkis kahtlus,et traktor on tagurpidi järve sõitnud,kuigi midagi polnud temast näha ning veepinnal ei paistnud mingeid õlilaike.Paadist pika ridvaga kombates selgus,et see on ikkagi kaldast umbes 50 meetri kaugusel vee all.Algul arvati,et traktorist pages suurest ehmatusest,kui kui järgmisel päeval polnud ta ei koju ega tööle ilmunud,kutsuti tuukrid,kes siis istuvas asendis kangestunud surnu kaldale tõid.Olevat istunud kabiinis,juhtkangid pihus.Lahkamisel tuvastati tal üle 5-promilline joove.
Edasi järgnes traktori väljatõmbamine,mida selguse huvides kirjeldan päevade kaupa:
1.päev:Tuukrid kinnitavad traktori esikonksu külge jämeda "ematrossi",mille otsa haagitakse harutrosside abil 3 jossi T-130.Õnnestub tõmmata paar meetrit,kuid kuna ematross jookseb üle buldooseri tera,kaevab see ennast järve põhja ja harutrossid katkevad.Tuuakse kohale ekskavaator,mille abil kaevatakse järve kallas laugjaks,kuid traktorini nool ei ulatu.
2.päev:Kohale sõidab suur kraana,et selle abil buldooseri tera üles tõsta.Ehitatakse betoonplaatidest tee kraana ligipääsemiseks,kuid plaadid purunevad kraana raskuse all ja vaevu pääseb kraana ise minema.
3.päev:Tuukritel õnnestub mingi nipiga buldooseri tera looga küljest lahti ühendada ja see tõmmatakse kaldale.Traktorit ennast õnnestub veel paar meetrit kalda poole tirida,kabiini serv juba paistab,kuid siis jääb see põhjamudasse nii kinni,et vaatamata kolme jossi ja ekskavaatori jõupingutustele enam edasi ei liigu.
4.päev:Kohale tuuakse roomiktransportöör ATS-59G.3 jossi hoiavad seda paigal ja suurt suitsupilve välja ajades hakkab see elukas vintsima.Öeldakse küll,et viinal,vitul ja vintsil on hirmus jõud,kui sel korral jääb seda siiski napiks.
5.päev:Kusagilt tuuakse kohale plokksüsteemiga poluspast,mis võimendab tõmbejõudu 4 korda,paigaldatakse see uppunud traktori ja tjagatsi vintsi vahele,ning joss ongi lupsti kaldal.
6.päev:Lastakse välja karteripõhja ja kütusepaagi põhja settinud vesi,pannakse peale kuiv magneeto ja alles eile järvepõhjas olnud joss käivitub tõrgeteta,et sõita treilerile.Töökojas vahetatakse õlid,tehakse väike hooldus ning mõne päeva pärast töötab masin jälle objektil.
Seoses selle looga mõned mõtted josside töökindluse ja kvaliteedi kohta.Traktor suutis vee all sõita 50 meetri kaugusele kaldast.Mootor ja muud agregaadid on nii tihedad,et vaid mõni üksik vikerkaarevärviline laik tekkis järvepinnale.Vett oli mootorisse,käigukasti ja külgülekannetesse sattunud väga minimaalselt.
Väikejärve kaldal töötas laia lindiga T-100B,millega aeti laiali järve kalda süvendamisest ja kalatiikide kaevamisest tekkinud muda-ja mullavalle.Kui töödejuhataja tuli õhtul traktoristi koju viima,olid nii traktor kui selle juht objektilt kadunud.Asja lähemal uurimisel selgus,et roomikujäljed lõpevad järve veepiiril.Tekkis kahtlus,et traktor on tagurpidi järve sõitnud,kuigi midagi polnud temast näha ning veepinnal ei paistnud mingeid õlilaike.Paadist pika ridvaga kombates selgus,et see on ikkagi kaldast umbes 50 meetri kaugusel vee all.Algul arvati,et traktorist pages suurest ehmatusest,kui kui järgmisel päeval polnud ta ei koju ega tööle ilmunud,kutsuti tuukrid,kes siis istuvas asendis kangestunud surnu kaldale tõid.Olevat istunud kabiinis,juhtkangid pihus.Lahkamisel tuvastati tal üle 5-promilline joove.
Edasi järgnes traktori väljatõmbamine,mida selguse huvides kirjeldan päevade kaupa:
1.päev:Tuukrid kinnitavad traktori esikonksu külge jämeda "ematrossi",mille otsa haagitakse harutrosside abil 3 jossi T-130.Õnnestub tõmmata paar meetrit,kuid kuna ematross jookseb üle buldooseri tera,kaevab see ennast järve põhja ja harutrossid katkevad.Tuuakse kohale ekskavaator,mille abil kaevatakse järve kallas laugjaks,kuid traktorini nool ei ulatu.
2.päev:Kohale sõidab suur kraana,et selle abil buldooseri tera üles tõsta.Ehitatakse betoonplaatidest tee kraana ligipääsemiseks,kuid plaadid purunevad kraana raskuse all ja vaevu pääseb kraana ise minema.
3.päev:Tuukritel õnnestub mingi nipiga buldooseri tera looga küljest lahti ühendada ja see tõmmatakse kaldale.Traktorit ennast õnnestub veel paar meetrit kalda poole tirida,kabiini serv juba paistab,kuid siis jääb see põhjamudasse nii kinni,et vaatamata kolme jossi ja ekskavaatori jõupingutustele enam edasi ei liigu.
4.päev:Kohale tuuakse roomiktransportöör ATS-59G.3 jossi hoiavad seda paigal ja suurt suitsupilve välja ajades hakkab see elukas vintsima.Öeldakse küll,et viinal,vitul ja vintsil on hirmus jõud,kui sel korral jääb seda siiski napiks.
5.päev:Kusagilt tuuakse kohale plokksüsteemiga poluspast,mis võimendab tõmbejõudu 4 korda,paigaldatakse see uppunud traktori ja tjagatsi vintsi vahele,ning joss ongi lupsti kaldal.
6.päev:Lastakse välja karteripõhja ja kütusepaagi põhja settinud vesi,pannakse peale kuiv magneeto ja alles eile järvepõhjas olnud joss käivitub tõrgeteta,et sõita treilerile.Töökojas vahetatakse õlid,tehakse väike hooldus ning mõne päeva pärast töötab masin jälle objektil.
Seoses selle looga mõned mõtted josside töökindluse ja kvaliteedi kohta.Traktor suutis vee all sõita 50 meetri kaugusele kaldast.Mootor ja muud agregaadid on nii tihedad,et vaid mõni üksik vikerkaarevärviline laik tekkis järvepinnale.Vett oli mootorisse,käigukasti ja külgülekannetesse sattunud väga minimaalselt.