[krossifänn]

No nii.Üks lugu meenus veel.Soosilla objekt ehk koduküla.
Aasta oli 1985 ja minul vanust 14.Sain istuda vana jossi(T-100M3ГП) kabiini.
See oli piisavalt suur ja lai.Istekohti vähemalt kolmele turskele mehele. Minusuguseid pähmaneid oleks sinna 10 mahtunud



Jossimees Kalju sihuke tore ja sõbralik.Mitte et ma oleks end sinna luninud - ei,mees lihtsalt nägi et üks poiss vahib ja tunneb huvi.Kutsus niisama jossi peale ehk seltsiliseks endale.
Teine joss - tuttuus T-130M ragistas ja lammutas siis puude ja põõsaste kallal.
Vana kala Kalju ütles:"no see uus joss maksab ju kolm korda rohkem kui vana aga oleks ta kolm korda rohkem tööd ka teeks,sittagi ja laguneb samamoodi - las möllab"




Lõpuks tõmbas Kalju ka oma popsuval jossil tuurid üles ja läks nooremale kolleegile appi.Ilmselt andis selleks põhjust ka minu vanem vennas kes fotokaga Zenit kohale ilmus.Siis ragistasid nad nagu võrdsed ja tõesti T-130M ei suutnud küll kolm korda rohkem puid ja põõsaid välja juurida.





Jutu lõpuks tahaks öelda et minu nooruspõlv sattus ikka ilusale ajale. Seesama maa kus siis tasuta maaparandust tehti,rajati uued teed - see kuulus kõigile.Igalpool võisid käia ja olla.Mõned jossid, ekskavaatorid olid kogu aeg lukustamata ustega.Sai õhtul käidud ja proovitud kange liigutada. Loomulikult midagi ei lõhkunud ega varastand.Töömehed olid ju täitsa võõrad aga ometi aeti lahkelt juttu,kutsuti kabiini kaasa sõitma...
Kui oli fotokas kaasas siis poosetati ja naljatati.
Nüüd 25 aastat hiljem mingi tüüp jupi maad ära ostnud ja hea et lubab veel läbi sõita.Ära mõtlegi teelt kõrvale astuda ja kasvõi metsatukka minna, lapsel kevadel sinilille või ülast korjata.Seisab kuskil mõni traktor siis astu või sõida kiirelt mööda.Ära vahi,pildistamisest pole vist mõtet rääkida.Peetakse ju kohe vargaks kes saaki otsib...jne.
Inimesed on närvilised ja tigedad.
Ehh ise pole maaomanik ja vist ei saa asjadest õigesti aru...