[koljat84]

Mina aga ei saa ikka üle kividest. Mulle on alati suured kivid meeldinud. Ja mulle on alati meeldinud ka rasketehnika. Ja kui need omavahel kokku lasta, vat siis läheb müttamiseks. Oma rännakutel olen avastanud põlluservadel väga suuri rahne (need ei kvalifitseeru kõikide rändrahnude kontekstis väga suurteks, kuna teoses „Eestimaa suured kivid“ toodud määratluse kohaselt liigituvad 10-16m ümbermõõduga rahnud kohaliku tähtsusega suurteks rändrahnudeks). Kas siin pesitseb ka mõni omaaegne maaparandaja/jossimees kes oskab kommenteerida kui raskete rahnude kallale tol ajal üldse mindi? Või kuidas seda hinnati eelnevalt, et siia ajame juurija alla või siia ei aja. Olen mõne kivi juures arvutanud ka selle hinnangulise massi (laius x pikkus x kõrgus= ruumala ja siis umbes x 0,55 koefitsient kuna kivi ei ole üldjuhul perfektse tahuka kujuline) ja parimate palade puhul olen saanud tulemuseks 20-30 tonni ja rohkemgi. Suurimad eksemplarid mida kohanud olen asusid Järvamaal Jalgsema külas (kivi kõrgus umbes 2,5m, kuid ümbermõõt üle 10m) ja Varangul Lääne-Virus. Nende hiiglaste puhul tekkis põhjendatud küsimus, et mil moel need sinna põlluserva tariti. Kui kivi kaalub 30 tonni siis eeldab see vähemalt 2-3 traktori rammu. Kas keegi on silmaga sellist protsessi näinud ja oskab ehk kirjeldada kas jossid rakendati siis kuidagi trossiga järjestikku või tiriti kõrvuti ja üks lükkas veoplaadil olevat kivi tagant või mismoodi see operatsioon välja nägi? Kevadel käin taas mõned kohad läbi ja postitan mõne pildi ka suurimatest teisaldatud hiiglastest. Kahju vaid, et ei ole ühegi asjaosalise kommentaari saada, põhimöll käis ikka 70-80ndatel.

Tuleb ka tänapäeval kividega maadelda. Siin lingil rändrahn mis Tamsalus trassi ehitamisel välja kangutati maa seest. Vallavanem tubli mees lasi selle jossidega (väidetavalt) kohaliku kultuurimaja juurde vedada ja kivist sai Tamsalu Aja Kivi. Kaal umbes 15 tonni.

https://maps.google.ee/?ll=59.160356,26....11.92&z=16