[Daff]

On olnud au kunagi ka ise traglaini "rooli" taga istuda. Pea aegu oma masin oli. Ostsime sõbraga kahe peale kui venemaa laiali pudenes ja kõik müügiks oli. Mõtlesime, et hakkame pappi kokku kühveldama. 
Masina marki ei oska peast öelda aga tal oli peal vana MTZ-5 mootor. Ei julge väita, et originaal. Võis väga vabalt olla ka samkombunn  sest mootor seisis selgelt näha omatehtud raami peal. Väga halvas seisus oli, millepärast ta ka  aastaid metsavahel seisnud oli ja müüki läks. Olime muidugi optimistid ja arvasime, et igasugust rämpsu remonditud, teeme ka selle korda. 
Ise me algul temaga midagi teha ei osanud ja transpordi ajaks laenasime ühe elupõlise kopamehe kes meil selle masina treilapeale sõitis ja sealt maha. Tuli välja , et tema oli  olnud selle kopa viimane nõukogudeaegne  operaator. Seesamune kopamees viis meil veel  samal päeval tuju ala nulli kui ta hoiatas, et see utiil on parem puruks lõigata ja "vtortšermetti"viia, sest masin vajab tõsisemat remonti aga selliseid juppe mida vaja  venemaal ei ole. Mingid sidurid või mis iganes olid omadega nii läbi, et mingil hetkel kiilus seal süsteemis midagi totaalselt kinni ja aparaat hakkas omapäi ringe tegema ja suvalises suunas astuma ning enam seisma ei jäänud enne kui mootor seisma jäeti. Kõige kohutavam oli moment kui ta suuna veesilma poole võttis. Võib olla oli isegi teda võimalik talitseda aga meie teadmised ja oskused lihtsalt ei ulatunud nii kõrgele, kvalifikatsioon puudus.
Niimoodi me siis üritasime proovitiiki kaevata kahe mehega. Üks pulkade taga ja teine valmis tahatuppa tormama, et mootor seisata kui  masina üle kontroll kaob. Vahepeal vahetasime kohti ja mürasime muudkui edasi. Soonurk millest me üritasime tiiki kujundada nägi välja pigem kui lahinguväli kusagil Stalingradi all aga mitte tiik sest mingit kindlat tööjärge polnudvõimalik järgida kuna masin vahetas omatahtsi kohta ja kaevata tuli tänu sellele suvalise koha pealt.
Nädala ajaga lõppes meie meeletu  optimism ja juhindusime loosungist: ""kõik müügiks". Kopa uueks omanikuks sai mingi Pihkva tagune kolhoos kus oli samasugune poolik relv olemas ja optimistid lubasid kahest ühe ehitada.
Sellega seoses tunnistan, et olen ka ise  aidanud kaasa eesti vanatehnikapargi kullafondi hävitada.