Belarus traktorid.

ise telliks hiinast 
ebay
Vasta

(14-03-2018, 11:24 AM)raulp Kirjutas:  Tahaks kuni miinus 10 kraadiga käima saada , vaja metsast natuke puid tuua talviti. See ploki külge käiv tundub kõige lihtsamini paigaldatav. Kas see punn, mille asemele ta plokis käib, tuleb lihtsa vaevavaga välja?

Julgen küll soovitada. Omal selline juba kolmas talv. -10 ga umbes 40 minutit juhe stepslis ja plokk mõlemalt poolt ja igast nurgast ühtlaselt soe. Punni sain lihtsalt välja ploki seest. Torni lõin sisse ja natuke kangutades oli käes. Sellisel soojendusel ongi umbes meetrine juhtmejupp küljes, mis ära ei käi aga selle annab kenasti ära peita, et ei jääks niisama rippuma.
Vasta

Jälgi,et mööda voolujuhet vesi soojenduse otsakaane sisse ei pääse.
Peale seda kui lühises spiraali juhtmesild maha põles puurisin alla kaanele kondentsiaugu.
Paar aastat töötab nüüd laitmatult,pikendusega vool taha, pool tundi kohvi juua ja võib käivitada.

Alrad.
Vasta

Endal ka see Poola boiler plokisoe juba paar aastat kasutuses ja ei oska samuti kurta.
Mootoriplokki ennast ta ikka poole tunniga soojaks ei aja, plokikaane osa küll.  Aga see ongi kõige tähtsam osa, et traktor käivituks. Muiduigi -25 läheb ikka kauem.
Sirge maa peal see isetsirkuleerimine nii hea polegi. Mul aga kuuri põrand natuke kaldu ja esiotsa jätan kõrgemale. Siis ilusti läheb soe ka ploki teise otsa.
Eks need pumbaga variandid ole kindlasti paremad. Aga omakorda oleks veel parem, kui ka miski all karteris õli soojemaks teeks.
Vasta

Paluks privasse teada anda, kui keegi teab kedagi, kes võiks selle plokisoojenduse paigaldamise ära teha . Nagu varem mainisin, siis traktor asub Viljandi lähistel.
Vasta

Nii lihtsat asja nüüd teenusena sisse osta? Kui terve traktor metsas seisma jääb, siis esindusest puksiir järgi? Kamoon....Löö sellest punnist kruvikas läbi, vääna välja ja 3 poldiga boiler asemele. Isegi tihend vist on neil juba kaasas.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

Kolm poldiauku oleks ka mõtekas ära puhastada keermepulga, suruõhuga. Üldiselt värvi, roostet need täis. Samuti on vaja juurde osta need sama kolm kinnituspolti.
Vasta

Kas -10 on üldse seda soojendust vaja?
Kunagi kui Belarusiga metsa tegin oli soojendus peal ja sai teist ka kasutatud kui vähegi võimalust oli jäi traktor kas talu juurde või liini alla kuhu sai juhtmed tõsta ning kella vahele panna.
Paraku külamehed ei olnud kuigi usinad stepslit hommikul seina panema ja liini all pandi paaril korral programmkell pihta.
Sellest küll erilist õnnetust polnud sest 20 min leeklambiga ja traktor käis.
Kui aga traktorile juht sai võetud ei saanud enam vanamoodi edasi sest juhid polnud just väga teravad pliiatsid (kes oli õppis paar kuud ametit ja läks välismaa tehnika peale tööle).
Lasta selline leeklambiga mootorit soojendama ei tundunud tark tegu.
Pealegi hakkas töömehel tund jooksma traktori juurde jõudes ja kui ta seda käima ei saanud pidi ise jooksma olukorda päästma.
Siis viskaski üle ja tegin mõned investeeringud asja parandamiseks.
Mootorisse 10W40 õli, 2tk 800A käivitusvooluga akut ja sel ajal imeasi reduktoriga starter.
Peale seda läks see aparaat kuni -15 alati käima ja alla -15 ma ei lubanud ka sellega töötada et masinat hoida.
Peale käivitamist aga kui termostaat korras ja jätta 1200 pöördega käima läheb ka kabiin soojemaks selle ajaga kui traktor tankida ja määrida.

Kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin oli see, et ehk polegi seda soojendust vaja kui investeerida tehnika korrasolekusse.
Vasta

Kindlasti on sellest kirjutatud juba muudes teemades ka, aga minul 4kw reduktori ja sõiduautost jäänud 900A akuga alla nulli enam ei käivitu. Ja soojenduse lisamine on hetkel kindlasti kõige odavam variant.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

(15-03-2018, 11:58 AM)hannest Kirjutas:  Kindlasti on sellest kirjutatud juba muudes teemades ka, aga minul 4kw reduktori ja sõiduautost jäänud 900A akuga alla nulli enam ei käivitu. Ja soojenduse lisamine on hetkel kindlasti kõige odavam variant.

Sõiduautopeal elu ära elanud akuga 2x suurema töömahuga traktorit külmaga ei käivitagi. Big Grin Omal mingi 76Ah aku käivitusvoolu alla 800 ja kerib ka -5 kraadiga käima. Muidugi mootor sai remonti ka eelmine talv.
Vasta

(15-03-2018, 11:58 AM)hannest Kirjutas:  Kindlasti on sellest kirjutatud juba muudes teemades ka, aga minul 4kw reduktori ja sõiduautost jäänud 900A akuga alla nulli enam ei käivitu. Ja soojenduse lisamine on hetkel kindlasti kõige odavam variant.

Odavam kindlasti. Sellele, kes garažeerib pistiku lähedalWink

Samas kõige odavam on kaabelduse kuumeneva lüli kordategemine, sest 4 kW starter peab jõudma selda mootorit ikka korralikult >2 pöörde sekundis väänata. Minul on alles sel aastal kasutada päris aku, enne seda olid igasugused 700A uuena välja purtsanud jäägid. Nendega tõesti ilma keemiata ei länud Aga praegusega veel -5 võtab tule nii kümne sekundiga torusse. ja minu hübriidrussi mootor on täielik peet.

Väike rehnung: 4000 W tootmine 12 V juures eeldab 4000/12=333 A. Seega kas ei jõua kõik amprid kohale või on starter haiget saanud.
Vasta

No kellel juba traktor on muretsetud, siis küll üks pistik ja pikendusjuhe ka leidub. Eelsoojendusega läheb kabiin ka kohe leigeks ja juhil mugavam. Ma isiklikult alati alla nulli panen juhtme järgi. Minumeelest ilma soojenduseta 10sek starterit vägistada aku viimaste ampritega ja traktorist räppar teha (jou-jou-jou)....selle kohta juba ütleks lihtsalt "ei lähe käima". Küsimuse esitaja peab ise otsustama mis ilmaga ta sõitma minna soovib ja vastavalt sellele tegutsema. Suunavad vihjed on antud.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

Küsimus oli, miks ise plokisoojendust ei paigalda, siis vastus on sellepärast, et tegelikult see ei ole minu isiklik traktor, vaid ma niiöelda vahendand probleemi. Nüüd aga kerkis esile veel üks probleem. Nimelt plusskraadidega ei läinud täna käima ja akude laadimise ajal selgus , et ühe aku kontroll-lamp või misiganes indikaator see seal aku peal  on, ei näita enam midagi. Ehk siis tundub, et aku on omadega õhtal. Nüüd minu küsimus on selline, et kuna sel traktoril on 2 akut, siis mis süsteem seal üldse on. Omaniku jutust saan aru, et need akud on paralleelselt peal. Otsisin netist ka selle kohta infot ja kas tõesti on nii, et käivitamise ajaks tekitatakse 24 v starterile. Ja niipalju kui ma veel aru sain, siis kogu see laadimise krempel pidi ühte akut üle laadima ja üldse see süsteem pidi jama olema. Traktor on tegelikult aastast 2002,  mitte 2007. Kas on mõtet nüüd minna ja uus aku osta  või peaks hakkama mõtlema kogu süsteemi ümberehitamise 12 voldi peale.
Vasta

Kui just midagi tõlkes kaotsi ei läinud, siis kahe aku paralleelselt ühendamisel jääb pinge siiski samaks. Sellisel juhul lihtsalt saab käivitusvoolu suuremaks.
Vasta

(18-03-2018, 20:18 PM)raulp Kirjutas:  ...
hakkama mõtlema kogu süsteemi ümberehitamise 12 voldi peale.

Pikas perspektiivis ainus töötav lahendus on 1 aku ja 4 kW starter. Küttekatel ka, kui peab ka pakasega minema.

Venelaste surnult sündinud süsteem, mis vaid käivituseks teise aku jadasse (mitte paralleeli!) ühendab ja sellega 24 V käivitusvooluks teeb, on tüüpiline ületüralahendus olukorras, kus paremat ei suudetud toota. Sellega kaasneb räme ussipesa, kapriisitsev ümberlüliti ja teadamata koguses "süsteemiparendusi" eelnevate omanike ja dielektrike poolt.

Kõigepealt päästke akud: võtke mõlemad maha ja laadiga eraldi ära. Seejärel laske 10,5 V peale tühjaks mingi laterna abil ja laadige uuesti. Kui veab, ei ole lisaaku veel surnuks sulfateerunud. Väga hea on kasutada Cteki või mõnda teist taasteprogrammiga laadijat.

Selle süsteemi puhul tuleb perioodiliselt akusid ringi tõsta. Siis on lootust, et ehk surevad korraga.

Praegu on nii, et see sulfateerunud aku määrab voolutugevuse ja mahtuvuse. Hakkab keema ja ongi kõõks, punnitagu teine, palju jaksab.

Kui pole tahtmist mitmesaja € suurust investeeringut teha, siis vähemalt käige üle KOGU kaabeldus ja likvideerige sealt kõik koormuse all soojenevad liited. Ning seejärel mõõtke käivitamisel pingeid: startei ja aku klemmide vahel võib pinge erineda 0,2 V võrra. Rohkem on kurjast.

Rusikareegel: diiselmootor käivitub siis, kui teeb sekundis 2 pööret / 120 pööret minutis. Mis tähendab pidevat reibast pöörlemist. Räppimine Big Grin , nagu keegi siin tabavalt väljendas, on märk käivitussüsteemi halvast olukorrast.
Vasta

(18-03-2018, 23:40 PM)v6sa Kirjutas:   Kui veab, ei ole lisaaku veel surnuks sulfateerunud. Väga hea on kasutada Cteki või mõnda teist taasteprogrammiga laadijat.

..

Praegu on nii, et see sulfateerunud aku määrab voolutugevuse ja mahtuvuse. Hakkab keema ja ongi kõõks, punnitagu teine, palju jaksab.

Ma vahepeal uurisin neid tehnoloogiaid. Ma jõudsin järeldusle, et need taastusprogega laadiad ei toimi kui tegemist on sulfaadiga/kihiga . ja ei toimi sel põhjusel, et need ei ole suutelised sulfiiti/aati (jälle see keemia) lagundama. Sellest sulfaadist aku elemendi pinnal peaks lahti saama just jõupositsioonilt tekitatud keemisega, ehk siis vana lolli akulaadiaga kus on võimalik hoida ampreid ja volte nii nagu tahad, kus elemendi pinnal annab voolu suurusega/tugevusega mängides tekitada pinnapealne mikro mullitamine nagu see on galvaanikas, mis siis füüsiliselt selle sulfaadi minema peksab sealt pinnalt (mitte kõike, mitte uueks aga siiski pisavalt). No andke mulle andeks need keemilised nimetused Big Grin

Ma olen aru saanud siiani, et seda sulfaati ei anna lagundada keemiliselt erinevate ainetega nii, et aku terveks jääks Smile   ainus võimalus on see sealt füüsiliselt minema peksta. Ja ainus variant kuidas seda teha, on panna aku keema.  Igasugu tarkade laadijatega saab aku elementide olemasolevat pinda paremaks ja paremini töötavaks muuta, kuid see mis on seal kihi all, jääb puutumata. 

Siin jookseb kohe ka teemasse elementide sisestruktuuri vananemine. Selle vastu ei saa mitte ühegi nipiga ja väga raske on väliselt hinnata, kas tegemist on mingi sulfaadi kihiga elemendi pinnal või elemendi materjali surmaga... ma ei leia sellele õiget sõna... pudedaks muutumisega...füüsiliste osiste oma kohalt lahkumisega vms. Saate aru küll. Aku saab surra erinevalt. Kiht elemendi peal või elemendi surmaga tänu elemendi materjali sisemiste struktuuri muutustele. Ma kipun arvama, et viimasel puhul on rohkem abi sellest Cteki laadijast kui siis, kui tegemist on kihiga elemendi pinnal. 


Mida ma selle pika ja lohiseva tekstiga öelda tahtsin on see, et minu arust akud surevad kahte moodi ja need reklaamitud sulfaadi eemaldajad ei toimi Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Meite kolhoosi  vee ja tulejumal Leo ütles alati, et sulfaadi vastu sitsb ainult terashari.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kas eelistada vene või lääne õli, kui mootor on seest täiesti puhas? Ja siis millist õli( 10w40, 15w45) ?

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta

(19-03-2018, 02:45 AM)viplala Kirjutas:  Ma vahepeal uurisin neid tehnoloogiaid. Ma jõudsin järeldusle, et need taastusprogega laadiad ei toimi kui tegemist on sulfaadiga/kihiga . ja ei toimi sel põhjusel, et need ei ole suutelised sulfiiti/aati (jälle see keemia) lagundama. Sellest sulfaadist aku elemendi pinnal peaks lahti saama just jõupositsioonilt tekitatud keemisega, ehk siis vana lolli akulaadiaga kus on võimalik hoida ampreid ja volte nii nagu tahad, kus elemendi pinnal annab voolu suurusega/tugevusega mängides tekitada pinnapealne mikro mullitamine nagu see on galvaanikas, mis siis füüsiliselt selle sulfaadi minema peksab sealt pinnalt (mitte kõike, mitte uueks aga siiski pisavalt).
...

Kui Sa seda uurisid, siis tõenäoliselt märkasid kahte asja.

Esiteks ei tea enne aku lahtivõtmist mitte keegi, kui ulatuslik on sulfateerumine ja kui paks on konkreetse aku plaatidel olev kiht. Kurb tõsiasi on see, et juba mõne kümnendiku paksune kiht hukkab aku ära. Aga alles tekkima hakkavat kihti saab edukalt lammutada. Mida selleks kasutada, on juba teine küsimus

Teiseks kirjutasid ju isegi, et mitte keetmine ei lagunda kihti, vaid mullikeste eraldumine ehk sedakihti on võimalik füüsiliselt lõhkuda. Mitte keemiliselt rekombineerida. Sel põhimõttel ka enamus taasteprogramme töötab: annab oluliselt kõrgema pingega pulsi ja siis küsib samavõrra tagasi. Ning niimoodi tunde järjest. Selle protsessi käigus ei teki nii palju paukgaasi ja vedelikukulu on väiksem. Samas võib (aga ei pruugi, eksole) aku rämeda ülepingega laadimisega kaasnev temperatuuri tõus samuti kihti lagundavalt mõjuda. Aga kindel on see, et keetmist võivad harrastada vaid need, kes oskavad paukgaasi sisaldavas ruumis ellu jääda Big Grin

Väga õige on see, et kui aku on sulfateerunud, siis on fifti-siksti võimalus, et tegu on gabariitse pliiga. Paraku seda enne ei tea, kui ei proovi taastada. Aga kuidas suletud akusse väljakeedetud vedelikku lisada?
Vasta

(19-03-2018, 14:02 PM)v6sa Kirjutas:  Teiseks kirjutasid ju isegi, et mitte keetmine ei lagunda kihti, vaid mullikeste eraldumine ehk sedakihti on võimalik füüsiliselt lõhkuda. Mitte keemiliselt rekombineerida. Sel põhimõttel ka enamus taasteprogramme töötab: annab oluliselt kõrgema pingega pulsi ja siis küsib samavõrra tagasi. Ning niimoodi tunde järjest. Selle protsessi käigus ei teki nii palju paukgaasi ja vedelikukulu on väiksem.

Aga kuidas suletud akusse väljakeedetud vedelikku lisada?

Selles see point ongi, et need targad seadmed ei tekita mullitamist plaadi pinnal ja selle pärast on üsna kasutud. Vastasel juhul tekiks paukgaas ja 'mitte teadjad' saavaaksid aku sisepindasid üsna ligidalt näha. Kui aku on suletud, siis on nii ehk naa jama. 

Aga kokkuvõttes, kui aku plaadid on juba sulfiidi/faadiga kaetud (ei teagi kumb õige on, sulfaat vist ikka) siis sellest akust enam 100% töölooma ei saa, parimal juhul saab 70 +- % algsest töövõimest.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne