16-09-2010, 11:34 AM
Kui tänapäevaseid suurmajandeid (ja olgem ausad - suured POÜ-d on tegelikult otseti kolhoosi laadsed asutused ja mitte suurtalud) mitte arvestada taluna, siis tuleb öelda, et EW ajal talu majandada hobustega (suuruseks kusagil 100 ha ja rohkemgi) ei olnud ka probleem. Tavalise, praeguse talu puhul saab ehk paremini võrrelda aga... Kas töömaht oli tõesti väiksem? Ma pakun, et mitte. Tööd tuli rohkem teha ja seda tehti ka. Igaüks oli oma naha eest otseti väljas ja seda nahka taheti toore hoida. Sooviti ju ka oma lastele midagi jätta. Praeguses palga- ja laenumajanduses aga jääb minu hinnangul midagi sellest hingestatusest puudu. Rääkimata ka füüsilisest tööst - ise ma olen suur füüsilisest tööst lugupidaja - see sõrmede ja ajuga töö tegemine pole ikka see. Austus maa! ja inimeste ees tuleb välja teenida higi, vere ja pisaratega. Kuigi mul puudub täpne ülevaade 1930ndate teise poole eesti majanduselust, kahtlustan ma, et mehed kes enda ostetud traktori tasa teenisid aastaga, pluss said veel niipalju juurde, et järgmine aasta osta ka nt. uus rehepeksumasin - need mehed tegid ikka kõvasti tööd. Võin siinkohal rääkida naaberküla mehest, kes ostis uue traktori (Fordson - mis siis veel) aga kuna tulede jaoks enam raha polnud, ajas traktorit ja vana rehepeksumasinat öösiti, taskulamp hammaste vahel, järgmisesse tallu. Töötas ööd ja päevad. Aasta hiljem oli masinale kulutatud raha tagasi ja ostis uue peksumasina ning tuled. Mehed olid ikkagi samast rauast, mis masinadki. Tänapäeva seda aga otse ülekanda ei saa. Eks paljutki ole muutunud, kuid samasuguse "trikiga" tänasel päeval hakkama ei saaks küll vist keegi kaasaegsetest.