[viplala]

Miks peaks vabalthingaval olema selline vastusurve?

Kui on umbes selline vastusurve, siis on mootoril madaltel pööretel jõudu. Miks täpsemalt, siis pead süvenema vabalthingavate mootorite väljalaske kollektorite ja vastusurvete keerulisse maailma.

Kui on kõrge pöörde mootor, tegelikuses, siis kui masin sõidab 80 protsenti ajast WOT (wide open trottel) asendis, siis pole sellist vastusurvet vaja. Vaja on ainult siis mingisugust väljalaske kollektorit (korralikku ja vastavuses kubatuuriga), mis ühtlustab gaaside voolavust ja aitab tekitada gaaside voolavusele inertsi, tänu millele suureneb masinal dünaamiline surveaste ja võimsus suureneb.

Vabalthingavad diisel mootorid on tegelikult kõige tundlikumad, kui pole vastusurvet.

Arutleks sel teemal väheke.

Igasugune jõud tekib siiski kütuse ja õhu plahvatusest silindris. See saab olla seda efektiivsem, mida vähem jääb silindrisse põlenud gaase peale eelmist litakat. Gaasid aidatakse silindrist välja aga suuresti eelmiste gaaside inertsliikumisega.

Seega peaks olema kõige parem selline sumpsi süsteem, kus pannakse väljuvad gaasid kõige kiiremini liikuma, ning mille tulemusena puhastatakse nende liikumise inertsist tuleneva jõuga silindrit.

Vastusurve peaks seda tulemust halvendama.

---

Toosama vastusurve, mis kahetaktimehi ajab imesuguseid resonaatoreid kokku keevitama, on niisamuti ka neljataktimootoritel tegus tegelane.
Kogu väljalasketorustik, alates kollektorikõverike pikkusest ja järgneva torustiku jämedusest, on tolle vastasurve tõttu üsna peen kompromiss mootori võimsuse ja väände vahel.
Tolsamal põhjusel näiteks "jõlevägevale Harrikale" sirged torud sättinud "nahkmees" irmus õnnetu oli kui suur looja pühaduseteotuse karistuseks rattalt väände võttis, mis ometi selle ratta parim omadus on. Selle vastu aitasid aga sobivad koonused toruotste sisse. Umbes nigu haavlipüssi tšokid.

Kas tegemist ikka oli vastusurvega? Ehk paigaldati need koonused siiski gaaside kiiremaks liigutamiseks. Nagu ka korstnad laotakse ülevalt kitsamaks, mitte ahjule vastusurve andmiseks, vaid ikka selleks, et liikuvad gaasid surutakse peenemasse torustikku, mille tulemina nende liikumiskiirus suureneb.