[2715]

Ei oska midagi muud öelda oi jah..

Alustuseks võiks selle mootori lahti võtta ja analüüsida , kas sellest midagi teha üldse annab.Vale seadistusega ei pea vastu ei kolvid väntvõllid jne..
Midagi annab teha aga vaja on teisi kolve, sepiskepsu, teised saaled, poldid jne ja väntvõll on vaja valada uus, kui teha tõsiselt võetav asi , mis koos ka püsib.Seda on ka tehtud ja see saab toimuda sellisel juhul kui rahakott on paks, on kogemused teadmised oskused ja iga hinnaga ei vaadata mööda füüsikast, tunnistatakse enda tehtud vigu, õpitakse nendest ja teiste vigadest ja otsitakse paremaid lahendusi, on selge eesmärk ja viitsitakse lahendada valemeid, teha arvutusi.
Vaja on teist sidurit ja enamus , mis jääb sidurist vedavate rataste poole 95% ka uus.
0.5-1bar ülerõhku stockis on maksimaalne, mis mõistliku käitlemise korral asja laiali ei saada.
Pöörati ka tähelepanu peenematele poltidele ja selgitus vast on selline, et väiksemad avad ja kogu konstruktsioon on kellegi inseri poolt välja mõeldud ja arvutatud ja asi ei käi umbes nii, et ala sinna võiks panna 10mm poldi tugev vms.
Russi mootorile on sepissisu saada, kolb, keps, rõngad saaled ja väntvõll on ettetellimisega.
Rõhu peale keeramisega tuleb palju muid asju ka häälestada järgi ja selleks, et asjast aru saada ja tööle asi saada korralikult on vaja andureid, pihusteid ja ka ilmselt juhtaju.
Teatavasti kolb liigub üles-alla ja klapid käivad kinni lahti ja turbo turbiini tööd ei tohiks heitgaasid segada.Loeb nii väljalaske ehitus kui ka temperatuur.
Teooria

Ma tahan vaielda ja see mootor on mul juba ammu lahti võetud ning analüüsitud ja seega väidan, et see kestab seda võimsust.
Töömaht on sel 4,7l ja sil.läbimõõt 110 ja käik 125mm.
seega tehase võimsus on 81/4,7=17 hj liitrilt mis on olematu suurus.
Võttes näiteks kõrvale Bmw 2,4l diisli ilma turbota saame 37hj/l.
Võttes veel ette Volvo FL6 mis on 154kw ja kestab igavesti on selle mootor 38hj/l.
Kui tõsta Belarusi mootori liitrivõimsus 38hj liitrilt siis 38x4,7 liitriga on 179hj ehk 132kw.
Kui Volvol tuleb see kätte 1bar rõhuga ja 3000 pöördel tuleb see sarnastel pööretel ka Belarusil kätte.
Kolvid on sel mootoril märksa paksemad ja tugevamad kui selsamal Volvol ja seega selle puu all ei maksa haukuda sellise võimsuse juures.
Mis aga saaledel häda on ei taipa...
Pinda on ilmselgelt rohkem kui Volvo mootoril ja laagrimaterjali voolavuspiir on sealt oi kui kaugel veel.
Toimub ju liikumine ikkagi õlikilel ja õlide omadused on sellest ajast kui see mootor konstrueeriti tohutult muutunud ja seega on pinnad suured tehtud.
Mis aga seda inseneri puudutab, kes selle välja mõtles siis tol ajal pandi tugevusvaru tohutult suure reserviga ikka.
Seda rõhku võib aga keerata kasvõi 4 bar aga kui ikka kütet pole siis seda rõhku ei tule kuskilt paraku.
Pihustiotsad on kindlasti suure varuga tehtud ja see pole teema.
Pihusti puruneda ei saa, sest surve lükkab nõela kõrgele üles ja mahutab selle kütte mis läbi ei mahu minema.
See küte tuleb pikema aja jooksul läbi lihtsalt.
Ajuga süsteemid kütte doseerimiseks pole kindlasti paha plaan, kui on laia pööretevahemikuga mootor.
1500-3000 pöörde vahemikus on aga võimalik panna tööle ka tavalise membraaniga rikastiga mootor talutava suitsuga.
Alla 1500 on asi lihtsalt jõuetu või suitseb koledasti ja siin tulebki teha palju katseid ja muuta rikasti nuki kujusid ja käike koos vedru tugevusega et saada hea tulemus.
Anduritest ja mõõteriistadest rõhunäidik võiks ikka olla olemas masinal juba häälestamiseks ja vahejahuti kindlasti.