GaZ 53F ja ka veidi üldisemalt GaZ-idest
#21
andres22 Kirjutas:80ndate alguses tegi mul isa Tartus EPA juures sellisega õppesõitu, aga tolle edasist saatust ei tea. Muidu arvan, et neid vast mõni üksik Eestis on. Ise pole näinud.
Ja usutavasti oli sel autol 53F-iga seos vaid iluvõres ja paberites.Õppeauto puhul seda enam.Tehniliselt ikkagi vaid 52-03.
Head soovides,Flanagan
Vasta
#22
flanagan Kirjutas:
andres22 Kirjutas:80ndate alguses tegi mul isa Tartus EPA juures sellisega õppesõitu, aga tolle edasist saatust ei tea. Muidu arvan, et neid vast mõni üksik Eestis on. Ise pole näinud.
Ja usutavasti oli sel autol 53F-iga seos vaid iluvõres ja paberites.Õppeauto puhul seda enam.Tehniliselt ikkagi vaid 52-03.
Head soovides,Flanagan

Vastupidi. Tehniliselt oli ka tegemist 53F-iga. See auto oli algselt tavaline EPA auto, õppeauto oli ta ainult paar aastat. Edasi ehitati sellele furgoon peale, aga seda ei tea, mis sellest peale seda sai. Kuskil EPA teatmikes peaks see kirjas ka olema.
Vasta
#23
Teemaga seoses meenub mulle, et 80ndatel, töötades Pärnu Autobaasis nr. 7, tol ajal Autokolonn nr. 3054, sattusin asendusjuhina kord 52-01 rooli, mille näidikute plokk paistis minu terasele silmale kummaliselt erinev teiste baasi 52-de ja 53-dega.Selle veoki näidikuteploki alusplekk ei olnud sile nagu tavaliselt, vaid olid ka teine teisel pool spidomeetrit väljapoole stantsitud kolm horisisontaalset joont. Miskit oli veel kummalist. Kas väikeste ümarate kellade paigutus ja/või arv või oli see kontrolllampide arvus alumises servas, mis tavapärase kahe asemel oli neli, st mõlemal pool roolisamba kaart kaks lampi kõrvuti pluss suunatule kontrolllamp süüteluku läheduses. Alusplekk oli käsitsi ja lohakalt üle pintseldatud sinist värvi ja nägi välja äärmiselt kole. Kui ma siin detailides eksisin, siis kindlasti olid olemas stantsitud jooned. Seega kaldun arvama, et ülalkirjeldatu võis algselt kuuluda 53F-ile või varajastele 52dele ja/või 53dele.

Kuna eelnev jutt oli näidikutest, meenus ka mulle, et NA aega teenides sõitsin ZIL 130ga, mille näidikud erinesid tavapärasest ja hiljem teist sellist ei ole kohanud. Nimelt \"tavalisel\" asetseb kahe suure ümara \"kella\" vahel kandiline näidikute plokk (amper, vesi, bens, õli), aga \"kummalisel\" hoopis kolm väikest \"kella\" kolmnurkse paigutusega tipuga alla. Puudus ampermeeter, laadimist näitas kontrolllamp. See ei olnud samodelkin vaid korralik tehasevärk, \"kellade\" avad stantsitud alusplekisse eendiga, nagu ikka. Oli meil kroonus ka selline ZIL-131 (polevaja masterskaja, kuudis treipink). Selle masina näidikute taust oli valget värvi, mis tavaliselt ikka must on olnud. Juba sel ajal nägi see armatuur väga šeff välja. Nii mõnigi sohvritest kaassoldat ihkas asja ringi pista oma masina jupiga, kuid too 131 oli ikka väga range valve all. 130-131 näidikute plokk on ju ühesugune.


Vasta
#24
andres22 Kirjutas:
flanagan Kirjutas:
andres22 Kirjutas:80ndate alguses tegi mul isa Tartus EPA juures sellisega õppesõitu, aga tolle edasist saatust ei tea. Muidu arvan, et neid vast mõni üksik Eestis on. Ise pole näinud.
Ja usutavasti oli sel autol 53F-iga seos vaid iluvõres ja paberites.Õppeauto puhul seda enam.Tehniliselt ikkagi vaid 52-03.
Head soovides,Flanagan

Vastupidi. Tehniliselt oli ka tegemist 53F-iga. See auto oli algselt tavaline EPA auto, õppeauto oli ta ainult paar aastat. Edasi ehitati sellele furgoon peale, aga seda ei tea, mis sellest peale seda sai. Kuskil EPA teatmikes peaks see kirjas ka olema.
Ikkagi veidi raske uskuda,et sel autol tõesti veel algupärane mootor peal oli.Ju oli nende aastate jooksul asendatud tavapärase 51/52 omaga.Mudel ju paberites sel puhul ei muutunud. Muusesas kui rääkida veel Tartus olnud huvitavatest autodest siis 80 esimesel poolel oli Tartu ETKVL-il vana Zil,kallaja muuseas.Väliselt nagu Zil 164 ikka,aga 53 kallaja kastiga ja mootoriks 130-ne V8.Arvatavlt oli seegi registris kirjas kui ZIL-164.
Nii,et nii nende mudelitega
Tervitades,Flanagan
Tervitades,Flanagan
Vasta
#25
taruvaras Kirjutas:Teemaga seoses meenub mulle, et 80ndatel, töötades Pärnu Autobaasis nr. 7, tol ajal Autokolonn nr. 3054, sattusin asendusjuhina kord 52-01 rooli, mille näidikute plokk paistis minu terasele silmale kummaliselt erinev teiste baasi 52-de ja 53-dega.Selle veoki näidikuteploki alusplekk ei olnud sile nagu tavaliselt, vaid olid ka teine teisel pool spidomeetrit väljapoole stantsitud kolm horisisontaalset joont. Miskit oli veel kummalist. Kas väikeste ümarate kellade paigutus ja/või arv või oli see kontrolllampide arvus alumises servas, mis tavapärase kahe asemel oli neli, st mõlemal pool roolisamba kaart kaks lampi kõrvuti pluss suunatule kontrolllamp süüteluku läheduses. Alusplekk oli käsitsi ja lohakalt üle pintseldatud sinist värvi ja nägi välja äärmiselt kole. Kui ma siin detailides eksisin, siis kindlasti olid olemas stantsitud jooned. Seega kaldun arvama, et ülalkirjeldatu võis algselt kuuluda 53F-ile või varajastele 52dele ja/või 53dele.

Kuna eelnev jutt oli näidikutest, meenus ka mulle, et NA aega teenides sõitsin ZIL 130ga, mille näidikud erinesid tavapärasest ja hiljem teist sellist ei ole kohanud. Nimelt \"tavalisel\" asetseb kahe suure ümara \"kella\" vahel kandiline näidikute plokk (amper, vesi, bens, õli), aga \"kummalisel\" hoopis kolm väikest \"kella\" kolmnurkse paigutusega tipuga alla. Puudus ampermeeter, laadimist näitas kontrolllamp. See ei olnud samodelkin vaid korralik tehasevärk, \"kellade\" avad stantsitud alusplekisse eendiga, nagu ikka. Oli meil kroonus ka selline ZIL-131 (polevaja masterskaja, kuudis treipink). Selle masina näidikute taust oli valget värvi, mis tavaliselt ikka must on olnud. Juba sel ajal nägi see armatuur väga šeff välja. Nii mõnigi sohvritest kaassoldat ihkas asja ringi pista oma masina jupiga, kuid too 131 oli ikka väga range valve all. 130-131 näidikute plokk on ju ühesugune.
Usutavasti oli jah tegemist esimestel 53 del (nii 53F kui ka 53A)kasutatud näidikuplokiga.Sarnased mida mina näinud olen, olid küll kollaste sihverplaatidega ja autodel oli pardatsoki kõrval ka kell.Veidi hilisematel oli kella ava suletud eraldatava plekiga millele stantsitud kiri GAZ(kirillitsas muidugi),hiljem oli vaid stantsitud ilma kaaneta ava koht.
Aga sellist näidikuplokki olen vististi minagi näinud ,päris tatikana küll.Aasta võis olla nii 1965 ja auto oli ZIL-MMZ-555.Päris haruldane tollal.Naabri vana sai sellise ja kui koju tuli siis kõik ümbruskonna tatikad olid vahtimas.Hiljem võttis sõidulegi kaasa ja sealt mäletangi.
Tervitades,Flanagan
Vasta
#26
Üks selline õnnestus pilti saada, no on ikka kole küll. Tundub nagu ebaõnnestumine.
Gaz 53 F
Vasta
#27
Martti Kirjutas:Üks selline õnnestus pilti saada, no on ikka kole küll. Tundub nagu ebaõnnestumine.
Gaz 53 F
No mis ta siis ikka nii kole on?Omas ajas oli ta ikka õnnestumine,ebaõnnestumine on hoopis sama teema arendused 70ndte lõpust 80-ndate lõpuni.Agoonia.Sõiduautode disaini poolelt võiks tuua paraleeli 408/412 kujustusest.Moskva tehase toodang oli selle põlvkonna maise teekonna lõpuni OK(pean silmas mudeleid 2138/2140+modifikatsioonid),siis Izevki tehase 412 viimaste versioonide kohta seda küll ütelda ei saa.Samas,sellist 53F pole kunagi tehasest tulnud,lihtsalt see iluvõre on pandud teisele masinale.
Tervitades,Flanagan
Vasta
#28
Martti Kirjutas:Üks selline õnnestus pilti saada, no on ikka kole küll. Tundub nagu ebaõnnestumine.
Gaz 53 F

Venelaste autokataloogi pildi põhjal käis selline nina ka GAZ 52-03\'ele.
Vasta
#29
Sellise auto pilt olemas ka SSSR aegses ENE 1 köites.81 -82 aastal sai tollane TAV 4 filiaali 3 kolonn ka ühe oraanzi kabiiniga 53.Aga häda tolles ,et autol puudus igasugune küttesüsteem,jutu järgi oli tehtud lõunapiirkondade jaoks.Samas oli autol kaasas terwe komplekt võtmeid ,mis oli tolleagse sohvri unistus .Minu mälu järgi seisis too 53 paar kuud aia äären (võre taga,et juppe tuuri es pandaks) siis ehitati siinsete olude jaoks ringi.Lõpuks värviti ta veel tumesiniseks ja sai juba ühtedest edimesena ,4 baasis walged numbrid.
Vasta
#30
TAR Kirjutas:Vaatame siis millal ja milliseid GAZ-mudeleid toodeti:

ГАЗ-51       1945-1955     mootor 70 hj     teljevahe 3300 mm
ГАЗ-51A     1955-1975     mootor 70 hj     teljevahe 3300 mm
ГАЗ-53Ф    1961-1967     mootor 82 hj     teljevahe 3700 mm
ГАЗ-53       1964-1965     mootor 115 hj   teljevahe 3700 mm
ГАЗ-53A     1965-1983     mootor 115 hj   teljevahe 3700 mm
ГАЗ-52-03  1966-1978     mootor 75 hj     teljevahe 3700 mm
ГАЗ-52-01  1966-1991     mootor 75 hj     teljevahe 3700 mm
ГАЗ-52-04  1975-1989     mootor 75 hj     teljevahe 3300 mm
ГАЗ-53-12  1982-1993     mootor 120 hj   teljevahe 3700 mm
Täienduseks siia, et GAZ 51 plekk-kabiiniga mudeli tootmine jätkus aastast 1958  Korea RDV-s nime all, mida eesti keelde saab tõlkida kui "Võit- 58". Vastav hieroglüüf ja number "-58" ilutsesid pressituna mootori küljeplekil.  Üsna vahva oleks saada sellise küljepleki omanikuks!
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#31
Ostas 2 fotot müügil. 

https://osta-ee.postimees.ee/koperatiivk...rc=listing

https://osta-ee.postimees.ee/koperatiivk...rc=similar

Lingin ühe pildi siia:

[Pilt: 1_1_39740191.jpg]
Vasta
#32
Siin üks kavz buss 53F näoga.

  https://www.youtube.com/watch?v=hSbb3ybT2q8
Vasta
#33
(23-02-2017, 00:58 AM)Kelm Kirjutas: Siin üks kavz buss 53F näoga.

  https://www.youtube.com/watch?v=hSbb3ybT2q8

Ma ütleks, et lausa 2.
Esimesel kahel pildil võib olla sama isend (number suht sarnane ja mõlemal vanatüübiline 651 kere 4-osalise tuuleklaasiga), kolmandal on number selgelt erinev ja esiklaas kaheosaline.
Kaarkummid bussi all on muidugi omaette vägev lahendus
Vasta
#34
Siin ilusti erinevate ninade pildid kõrvuti:

http://www.veneraud.ee/romula/gaz/pereko...rinevused/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne